Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Süüdistus ja menetluse käik. Kriminaalasi nr 11730000128 (esialgselt kohtutoimik 1-14-543) oli kohtusse saadetud arutamiseks üldmenetluses. Harju Maakohtu määrusega 06.10.2014 oli J.XXX osas menetlus lõpetatud seoses aegumisega süüdistustes KarS § 2172 lg 1, § 384 lg 1 ja § 201 lg 2 p 2 järgi. Sama määrusega J.XXX süüdistuses KarS § 3811 lg 2 järgi menetlus lõpetati KrMS § 202 lg 1 alusel ning J. XXX kohustati 5 kuu jooksul ära tegema 100 tundi üldkasulikku tööd kriminaalhooldaja järelevalve all. Harju Maakohtu määrusega 05.03.2015 jäeti rahuldamata J.XXX ja tema kaitsja taotlus üldkasuliku töö tegemisest vabastamiseks seoses J.XXX tervisliku seisundiga. Tallinna Ringkonnakohus oma määrusega 15.04.2015 jättis maakohtu määruse muutmata. Riigikohus määrusega 30.06.2015 jättis kaitsja määruskaebusse menetlusse võtmata. Prokuröri taotluse alusel uuendas Harju Maakohus oma määrusega 21.07.2015 KrMS § 202 lg 6 alusel menetluse J. XXX süüdistuses KarS § 3811 lg 2 järgi (1-15-5777), et jätkata kriminaalasja menetlust kohtuliku arutamise staadiumist. 22.07.2015 on asja lahendamine määratud kohtunik Külli Iisopi menetlusse. Kohtumenetluse poolte taotluste lahendamiseks ja kriminaalasja kohtuliku arutamise planeerimiseks määras kohus eelistungi 10.09.2015.a. Eelistungil 10.09.2015 taotles prokurör S.Veber süüdistatava J.XXX suhtes uuesti kriminaalmenetluse lõpetamist süüdistuses KarS § 3811 lg 2 järgi KrMS § 202 lg 1 alusel ühes kohustusega tasuda riigituludesse 1 500 eurot 7 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. J.XXX süüdistatakse selles, et tema, olles alates 23.08.2005 kuni 24.03.2010 XXX AS (pankrotis) (registrikood XXX, asukoht XXX, Tallinn) nõukogu liige ja äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 316 kohaselt aktsiaseltsi tegevust planeeriva ja aktsiaseltsi juhtimist korraldava ning juhatuse tegevuse üle järelevalvet teostava organi liige, kelle valdusesse olid usaldatud ettevõtte raamatupidamise dokumendid – pani kavatsetult toime raamatupidamise kohustuse rikkumise järgmiselt. Nimelt 19.03.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-54372 kuulutati välja XXX AS pankrot. Pankrotiseaduse § 85 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. 15.12.2009 on pankrotihaldur esitanud nõudekirja XXX AS nõukogu liikmele, J. XXX, raamatupidamisdokumentide – varalist seisundit ja majandustegevust kajastava teave, väljastamiseks. J. XXX ei ole raamatupidamisdokumente väljastanud ning pankrotihaldurile ja uurimisasutusele ei ole esitatud raamatupidamise algdokumente. Seega on J. XXX jätnud õigustamatult esitamata raamatupidamisdokumendid isikule, kellel on seadusest tulenev õigus dokumentidega tutvuda – pankrotihaldur. Jürgen XXX, olles XXX AS nõukogu liige ja isik kellele olid usaldatud ettevõtte raamatupidamisdokumendid, rikkus oma seadusest tulenevat kohustust esitada pankrotihaldurile raamatupidamisdokumente. J. XXX asus eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast alates kuid hiljemalt 15.12.2009 kuni käesoleva ajani

– teadvalt raamatupidamise dokumente varjama, mille tagajärjel on oluliselt raskendatud ülevaate saamine XXX AS varalisest seisundist. Lisaks J. XXX, olles AS XXX nõukogu liige ja olukorras, kus ta oli jätnud vastavalt ÄS § 309 lg 1 kohaselt AS-le XXX juhatuse liikme alates 01.08.2009 valimata – jättis teadvalt täitmata järgmised raamatupidamise korraldamise nõuded ning esitas teadvalt raamatupidamisdokumendis ebaõigeid andmeid ja jättis andmed teadvalt esitamata järgmiselt:

esitas AS XXX bilansi seisuga 30.11.2009 (tl 67, I kd), kuid kajastas selles tütarettevõtjate osaluste väärtust ebaõigesti. J.XXX kajastas bilansis XXX AS tütarettevõtte OÜ XXX väärtusena 52 985 395 krooni, OÜ XXX väärtusena 7 514 201 kr, OÜ XXX ( XXXOÜ) väärtusena 16 423 997 kr, XXXOÜ väärtust 40 000 kr, XXX väärtust 45 129 kr, XXX väärtust 45 500 kr ning XXXOY väärtusena 39 184 kr (kokku tütarettevõtete väärtusena 77 093 406 kr) – milliste tegelik väärtus oli 0 kr. Seega J.XXX kajastas bilansis olulises osas ebaõigeid andmeid ja andis ebaõige ülevaate raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist – sellega ta oluliselt raskendas ülevaate saamist raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist ja kahjustas võlausaldajate huve. Samuti J.XXX rikkus sellega teadvalt raamatupidamise korraldamise nõudeid ning esitas raamatupidamisdokumendis ebaõigeid andmeid. lisaks jättis ta kajastamata 30.11.2009 bilansis AS XXX olulised kohustused AS-i XXX ja DnB Nord Pank ees. Nimelt on XXX AS poolt AS-i XXX (14.03.2008) ja DnB Nord Pank (02.07.2007) kasuks väljastatud garantiid 60 000 000 kr ulatuses OÜ XXX kohustuste tagamiseks. Sellega J.XXX rikkus teadvalt raamatupidamise korraldamise nõudeid ja samuti jättis raamatupidamisdokumendis andmed olulises osas teadvalt esitamata.

Oma sellise tegevusega J.XXX rikkus teadvalt järgnevaid raamatupidamise seaduses (edaspidi RPS) ettenähtud kohustusi. Nimelt vastavalt RPS § 14 lg 1-2 on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Vastavalt RPS § 15 lg 1 on raamatupidamise aastaaruande eesmärk, anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest, ning vastavalt sama §-i lg 2, koosneb raamatupidamise aastaaruanne põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest. Samuti J. XXX, olles ainuisikuliselt alates 04.10.2006 kuni 17.11.2009 XXX OÜ (pankrotis) (registrikood XXX, asukoht XXX, Tallinn) juhatuse liige ja äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 1 kohaselt osaühingut esindava ja juhtiva organi liige ning ÄS § 183 kohaselt raamatupidamist korraldav isik, ei ole järginud Raamatupidamise seadusest tulenevaid nõudeid. 13.11.2009 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-48102 kuulutati välja XXX OÜ pankrot, pankrotiseaduse § 85 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Nimelt on 29.01.2010 pankrotihaldur Toomas Saarma esitanud XXX OÜ (pankrotis) juhatuse liikmele, J. XXX, esmase nõudekirja raamatupidamisdokumentide väljastamiseks. J. XXX poolt on pankrotimenetluses pankrotihaldurile esitatud 3 kausta ettevõtte raamatupidamisdokumente, ülejäänud raamatupidamisdokumentatsiooni juhatuse liige J. XXX pankrotihaldurile esitanud ei ole.

Seega on J. XXX jätnud õigustamatult esitamata raamatupidamisdokumendid isikule, kellel on seadusest tulenev õigus dokumentidega tutvuda s.o pankrotihaldur. J. XXX, olles XXX OÜ juhatuse liige, on rikkunud oma seadusest, st. ÄS §-ist 183, PankrS §-ist 85 lg 1 ja RPS §-dest 4 ja 12, tulenevat kohustust esitada pankrotihaldurile raamatupidamisdokumente. J. XXX asus eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast alates kuid hiljemalt 29.01.2010 kuni käesoleva ajani – teadvalt raamatupidamise dokumente varjama, mille tagajärjel on oluliselt raskendatud ülevaate saamine XXX OÜ varalisest seisundist. Samuti J. XXX, olles ainuisikuliselt alates 07.11.2007 kuni 18.03.2010 XXX OÜ (registrikood XXX , asukoht XXX, Tallinn pankrotis) juhatuse liige ja alates 18.05.2010 XXX OÜ dokumentide hoidja ning ÄS § 180 lg 1 kohaselt osaühingut esindava ja juhtiva organi liige ning ÄS § 183 kohaselt raamatupidamist korraldav isik, ei ole järginud raamatupidamise seadusest tulenevaid nõudeid. Harju Maakohtu 16.03.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-54494 lõpetati XXX OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 85 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandusvõi kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. 22.01.2010.a on XXX OÜ ajutine haldur Andres Tootsman esitanud XXX OÜ juhatuse liikmele J. XXX nõudekirja raamatupidamisdokumentide – bilansid seisuga 01.01.2009.a, 31.12.2009.a ja 31.01.2010.a, kasumiaruanne perioodist 01.01.2009-31.12.2009 ja 01.01.2010 – 31.01.2010 ning varade ja võlgade täpsed nimekirjad seisuga 31.12.2009 ja 31.01.2010, väljastamiseks. J.XXX raamatupidamisdokumente pankrotihaldurile ja uurimisasutusele esitanud ei ole. Seega on J. XXX jätnud õigustamatult esitamata raamatupidamisdokumendid isikule, kellel on seadusest tulenev õigus dokumentidega tutvuda – pankrotihaldur. J. XXX, olles XXX OÜ (pankrotis) juhatuse liige, on rikkunud oma seadusest, st. ÄS §-ist 183, PankrS §-ist 85 lg 1 ja RPS §-dest 4 ja 12, tulenevat kohustust esitada pankrotihaldurile raamatupidamisdokumente. J. XXX asus eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast alates kuid hiljemalt 22.01.2010 kuni käesoleva ajani – teadvalt raamatupidamise dokumente varjama, mille tagajärjel on oluliselt raskendatud ülevaate saamine XXX OÜ varalisest seisundist. Samuti J. XXX, olles ainuisikuliselt alates 10.03.2008 kuni 05.03.2010 XXXAS (registrikood XXX , asukoht XXX, Tallinn pankrotis) juhatuse liige ja ÄS § 306 lg 1 ja lg 4 kohaselt aktsiaseltsi esindava ja juhtiva organi liige ning raamatupidamist korraldav isik ei ole järginud raamatupidamise seadusest tulenevaid nõudeid. Harju Maakohtu 03.03.2010 määrusega tsiviilasjas 2-09-57924 lõpetati

XXXAS

pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 85 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandusvõi kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. 21.01.2010.a on ajutise halduri poolt esitatud XXXAS juhatuse liikmele, J. XXX, teabenõue raamatupidamisdokumentide, sh. 2007-2009.a majandusaastaaruande ja bilansi ning 18.01.2010.a seisuga kasumiaruande, käibeandmiku või saldoaruande, pangaarvete, kassa, kassaraamatu väljavõtte , käibevarade nimekirja, põhivarade nimekirja ja muu informatsiooni,

väljastamiseks. J.XXX raamatupidamisdokumente pankrotihaldurile ja uurimisasutusele esitanud ei ole. Seega on J. XXX jätnud õigustamatult esitamata raamatupidamisdokumendid isikutele, kellel on seadusest tulenev õigus dokumentidega tutvuda – pankrotihaldur. J. XXX, olles XXXAS juhatuse liige, on rikkunud oma seadusest, st. ÄS §-ist 183, PankrS §-ist 85 lg 1 ja RPS §-dest 4 ja 12, tulenevat kohustust esitada pankrotihaldurile raamatupidamisdokumente. Jürgen XXX asus eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast alates kuid hiljemalt 21.01.2010.a kuni käesoleva ajani – teadvalt raamatupidamise dokumente varjama, mille tagajärjel on oluliselt raskendatud ülevaate saamine XXXAS varalisest seisundist. Eeltoodust tulenevalt on J. XXX rikkunud järgmisi raamatupidamise seaduses ettenähtud kohustusi: Raamatupidamise seaduse § 4 tulenevalt, on raamatupidamiskohustuslane kohustatud: korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; säilitama raamatupidamise dokumente; Raamatupidamise seaduse § 12 tulenevalt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud säilitama raamatupidamise dokumente: Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust. Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist. Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist. Raamatupidamisregistreid, mis on loodud elektrooniliselt, on raamatupidamiskohustuslane kohustatud ka säilitama elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul. Seega J.XXX süüdistatakse raamatupidamise korraldamise nõuete teadvas rikkumises, teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseaduslikus varjamises, samuti raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmises ja ebaõigete andmete esitamises, olukorras, kus kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti ja samuti olukorras kus kohus lõpetas pankrotimenetluse raugemise tõttu – antud tegevuse tulemusel on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, s.o. KarS § 3811 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

KrMS § 202 lg 1 näeb ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg 2 p 1 ja p 2 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks muuhulgas tasuda kriminaalmenetluse kulud ja maksta kindel summa riigituludesse. KarS § 3811 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod pandi toime 30.11.2009 kuni vastavalt ajani mil süüdistuses kirjeldatud äriühingute pankrotimenetlustes endiselt raamatupidamisdokumente pankrotihaldurite poolt vajati, st kuni vastavate äriühingute pankrotimenetluse lõppemiseni (viimasena lõppes AS-i XXX pankrotimenetlus ja see oli 2014.aastal). Käesolevaks ajaks on kõik süüdistuses märgitud äriühingud Äriregistrist kustutatud. Prokurör oma taotluses menetluse lõpetamiseks palub arvesse võtta ka asjaolu, et antud äriühingute pankrotihaldurite poolt esitati süüdistatavale J. XXX teabenõudeid raamatupidamisdokumentide ja muude süüdistuses märgitud dokumentide esitamiseks 20092010 aastal, peale mida asus XXX neid varjama ja ei esitanud äriühingute kohta nõutud andmeid ja dokumente. Prokurör leiab, et J. XXX süü pole suur antud raamatupidamisalaste nõuete rikkumisega seotud kuriteo toimepanemisel, tegemist on II astme kuriteoga, mille toimepanemisest on samuti möödunud märkimisväärne aeg. Arvesse tuleks võtta ka asjaolu, et käesolevas kriminaalasjas puudub tsiviilhagi ning kannatanu esindaja on andnud varasemalt nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks, siis on otstarbekas ja põhjendatud kriminaalmenetluse lõpetamine. Samuti on varasemalt kannatanu kohtule esitanud kirjaliku avalduse hagi tagasivõtmise kohta. Kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada süüdistatava J. XXX suhtes – viimase süüdistuses KarS § 381-1 lg 2 järgi KrMS § 202 alusel. Süüdistatav J. XXX pani toime teise astme kuriteo, mille eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni kolme aastane vangistus. J. XXX on esitanud taotluse lõpetada kriminaalmenetlus oportuniteediga ja võtnud endale kohustuse tasuda 7 päeva jooksul 1500 eurot riigituludesse. Käesoleval juhul ei ole süüdistatava J. XXX suhtes otstarbekas jätkata kriminaalmenetlust ja teda karistada. Teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole raamatupidamise kohustuse rikkumisel tuvastatud, samuti puuduvad kriminaalasja materjalide pinnalt kahtlused selle kohta, et J. XXX ei teinud antud seaduse rikkumisest vajalikke järeldusi ja jätkab õigusrikkumiste toimepanemist – J.XXX ei ole uusi kuritegusid toime pannud. Seega puudub eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt menetluse jätkamise ja isiku kriminaalkorras karistamise vajadus. Puudub Jürgen XXX suhtes menetluse edasiseks jätkamiseks avalik menetlushuvi ja tema süü ei ole suur. Pannes isikule kohustuse maksta kindel summa riigituludesse – on saavutatud õigusrahu süüdistatava J. XXX poolt toimepandud tegudele hukkamõistva hinnangu andmisega ja sellele reageerides. J. XXX suhtes on juba varem, 06.10.2014 Harju Maakohtu poolt menetlus lõpetatud

oportuniteediga, määrates temale kohustuse teha 100 tundi üldkasulikku tööd 5 kuu jooksul, kuid J.XXX jättis kohustuse täitmata. Seejärel kohus on prokuratuuri taotlusel menetluse uuendanud. Üldjuhul, kui isik ei ole temale määratud kohustust täitnud, siis ei lõpetata tema suhtes uuesti menetlust ja ei määrata isikule uut kohustust, kuid samas Kriminaalmenetluse seadustik ja praktika seda teatud juhtudel ei välista. Käesoleval juhul tuvastati, et J.XXX ei ole küll kohustust täitnud, kuid etteheidetav on peamiselt see, et J.XXX on nõustunud temale määratud kohustusega, mille täitmise võimatus oleks talle pidanud olema ette nähtav. Nimelt oli J.XXX nõrk tervislik seisund talle endale teada juba enne temale määratud füüsilise iseloomuga kohustuse määramist ja tema poolt sellega nõustumist. Talle tulnuks määrata muu kohustus. Prokurör taotles menetluse lõpetamisel J.XXX rahalise kohustuse määramist tavapärasest oluliselt lühemaks ajaks, st tähtajaga 7 päeva, mille puhul selgub isiku poolt kohustuse täitmine või selle täitmata jätmine lähiajal. Kohustuse mittetäitmise korral on võimalik koheselt menetlus uuendada ning jätkata kriminaalasja menetlust üldises korras. Süüdistatav J. XXX selgitas kohtu eelistungil 10.09.2015, et on prokurörile esitanud juba 18.08.2015 kirjaliku taotluse menetluse lõpetamiseks oportuniteedi kaalutlustel ja on valmis koheselt täitma kohustuse tasuda riigituludesse summa 1 500 eurot. Ka süüdistatava kaitsja A.Luberg toetas prokuröri taotlust, palus kohtult menetluse lõpetamist KrMS § 202 lg 1 alusel ja prokuröri taotluses ettenähtud kohustuse panemist J.XXX .

Kohtumääruse põhjendused. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks on seaduslik, piisavalt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. J.XXX süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, mille eest seadusandja on ette näinud rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. Teo toimepanemisest on möödunud juba märkimisväärne aeg ja varem ei ole J.XXX kriminaalkorras karistatud. Tsiviilhagi antud asjas puudub. Rahalise kohustuse täitmisega on tagatud hukkamõistev hinnang tema poolt toimepandud kuriteole, saavutatud õigusrahu ning kriminaalmenetluse edasiseks jätkamiseks J.XXX suhtes puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 2 alusel võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamise korral prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju; maksta kindel summa riigituludesse või teha üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et prokuröri ettepanek kohustada J.XXX maksma kindla summana 1 500 eurot riigituludesse 7 päeva jooksul määruse teatavaks tegemisest, on põhjendatud ning sellise kohustusega on süüdistatav kohtu eelistungil ka nõustunud ning kinnitanud, et see on tema poolt täidetav. Kriminaalmenetluse lõpetamist ja taolise kohustuse panemist J.XXX on toetanud ka tema kaitsja A.Luberg.

J.XXX on teadlik sellest, et kui ta ei täida kohtumäärusega talle pandud kohustust tähtaegselt, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse. Taotluse menetluse lõpetamiseks peab kohus KrMS § 202 lg 4 alusel lahendama määrusega.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.