Kohtulahend

hulka eelvangistuses viibitud aeg, 2 päeva, kandmisele kuuluvaks karistuseks oli 2 aastat 28 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 24.02.2015. a Tallinna Ringkonnakohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.07.2014. a ja lõpeb 07.08.2016. a. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 23.07.2015. a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Andrei Gladuniku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist seoses vangistuse asendamisega sõltuvusraviga, käitumiskontrollile allutamisega. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör teatas, et ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Korduv karistatus, toime pandud kuritegude iseloom ja narkosõltuvus viitavad hoolimatule ja riskeerivale eluviisile. Ka range järelevalve tingimustes ei ole Andrei Gladunik suuteline kehtestatud korrast kinni pidama, vangistuse jooksul on teda kahel korral kriminaalkorras karistatud. Arvestades Andrei Gladuniku varasemat eluviisi ja ellusuhtumist, ei ole välistatud uued seaduserikkumised ka tulevikus. Võttes arvesse Andrei Gladuniku isikut ja tema poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, ei toeta prokurör tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Andrei Gladunik avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta leiab, et on käesoleva vangistuse ajal aru saanud sõltuvuse tõsidusest ja sellest, et tegemist on raske haigusega, millega ilmselt iseseisvalt hakkama ei saa. Seepärast soovib ta vabanedes asuda esialgselt elama rehabilitatsioonikeskusesse, et tegeleda sõltuvusraviga. Ta on ka varasemalt seal elanud ja katkestanud ravi, kuna arvas, et saab iseseisvalt hakkama. Käesolevalt on mõistnud, et vajab kõrvalist abi. Ka vangistuses on ta enda probleemiga tegelenud ja loobunud ühest sõltuvuskäitumisest, s.o suitsetamisest.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Andrei Gladunik temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused Andrei Gladuniki tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Andrei Gladunik on kriminaalkorras korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude eest. Kuritegusid soodustavaks teguriks on olnud sõltuvus narkootikumidest. Istungil selgitas kinnipeetav, et tunnistab sõltuvust ja on praeguseks aru saanud, et tegemist on tõsise haigusega. Ka vangla esitatud iseloomustuse kohaselt on Andrei Gladunik aru saanud tarvitamise negatiivsest mõjust oma käitumisele ning soovib oma elu muuta. Andrei Gladuniku sellist soovi kinnitab tema valmisolek asuda vabanemise korral elama Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuses ning läbida seal sõltuvusrehabilitatsioon. Kuigi Andrei Gladunik on motiveeritud muutma oma sõltuvuskäitumist, ei ole kindel, kas ta saab ennetähtaegse vabastamise korral kohe ravile asuda. Kriminaalhooldaja vestlusest keskuse sotsiaaltöötajaga selgus, et keskuses vabu kohti ei ole ning kohtade arvu ette planeerida ei ole võimalik, kuna see arv on piiratud. Kohus on arvamusel, et edukas rehabilitatsiooni läbimine ja narkootiliste ainete tarvitamisest loobumine võiks aidata Andrei Gladunikul edasiselt jätkata õiguskuulekalt. Samas olukorras, kus

2 (3)

ravile asumine spetsiaalses keskuses ei ole garanteeritud ning vanglas on samuti rehabiliteeriv tegevus läbimata, ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Andrei Gladuniku elukäigust nähtuvalt ei ole suutnud ta iseseisvalt oma sõltuvusprobleemiga toime tulla. Andrei Gladunik on juba olnud ravil nii Wismari haiglas kui ka Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuses, kuid on ravi omal soovil katkestanud. Andrei Gladunikule on vajalik probleemiga tegelemisel kõrvaline toetus, mida saab pakkuda ka vangla sotsiaalprogrammidega. Täiendavale ravile on isikul võimalik pöörduda ka pärast talle mõistetud karistuse ärakandmist. Vangla iseloomustuse kohaselt on Andrei Gladunikule vangistuse jooksul mõistetud kaks distsiplinaarkaristus. Rikkumiste põhjuseks oli taas sõltuvuskäitumine- suitsetamine. Kohus peab positiivseks, et praeguseks on Andrei Gladunik seda endale teadvustanud ning suutis suitsetamisest loobuda. Seega on usutav, et Andrei Gladuniku soov oma elu muuta on siiras. Narkosõltuvusest vabanemine on aga raske ning pikk protsess. Kuna praeguseks ei ole vanglas veel tegeletud Andrei Gladuniku kuriteoriskide maandamisega, püsib suur oht uue kuriteo toimepanekuks. Riski suurendab veelgi töökoha puudumisega kaasnev tegevusetus ning materiaalse kindlustatuse puudumine. Vangla hindab uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul 70%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 30%. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Andrei Gladunik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.