Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

SÜÜDISTUS

D.K olles karistatud 26.07.2012 ja 19.12.2012 väheolulise varavastase süüteo eest, seega isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti 24.09.2013 kella 20.45 ajal, viibides Tallinnas Õismäe tee 107a asuvas Järveotsa Säästumarketi kaupluses võttis grupis koos Dmitri Spatar’iga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rimi Eesti Food ASle kuuluvat kaupa maksumusega 102,15 eurot, nimelt: 5 pudelit Martini Biancot maksumusega 57,45 eurot (ühe pudeli hind 11,49 eurot), 2 pudelit Mõrnaja viina maksumusega 16,70 eurot (ühe pudeli hind 8,35 eurot) ja 2 pudelit Saaremaa viina maksumusega 28 eurot (ühe pudeli hind 14 eurot), millega möödus kassadest jättes kauba eest tasumata. Seega D.K võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt ning mis oli toime pandud grupi poolt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava D.K , kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus tema süüditunnistamist KarS 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistamist vangistusega 2 kuud. Mõistetud karistust ei pöörata KarS § 73 alusel täitmisele, kui süüdistatav ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuistungil D.K tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungil ta ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada.

Süüdistatav taotles võimalust menetluskulusid tasuda osade kaupa, s.o 10 kuu jooksul otsuse jõustumisest, kuna kõigi menetluskulude kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning D.K tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 kuupalga alammäära ehk 585 eurot. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks osade kaupa, s.o 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskulude kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Kui 10 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 310 lg 1, 311, 313. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.