Kohtulahend

A.Z-i ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 26.08.2015. a, olles ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Tartu Vangla toetab A.Z-i vabastamist tingimisi enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt asub A.Z elama õe P.K. elukohta, kuid selle kohta puudus eelnev kokkulepe õega. Töökoht puudub. Varasemalt on A.Z viibinud kriminaalhooldusel kuuel korral, millest viimasel korral pöörati karistus täitmisele, sest A.Z ei suutnud täita kontrollnõudeid ja määratud lisakohustust. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör Meelis Juursoo esitas kirjaliku arvamuse, milles nõustub Tartu Vangla seisukohaga. Süüdimõistetu A.Z selgitas, et ta soovib vabanemisel asuda ajutiselt elama õe juurde ning 2 nädala kuni ühe kuu jooksul leida ja üürida endale elamispind. Pärast kriminaalhooldajat on ta suhelnud XXX ja nad on valmis vabanemisel ta tööle võtma. Kohtu seisukoht A.Z kannab käesoleval ajal karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. A.Z on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt poole ning rohkem kui neli kuud. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. A.Z-i on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Käesoleval hetkel kannab ta karistust kahe varguse eest, mis on toime pandud sissetungimisega elamusse ja võõrale territooriumile, üks neist on toime pandud grupis koos vennaga; samuti valu tekitanud kehalise väärkohtlemise eest ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Vangistuses viibib kinnipeetav alates 01.12.2014. a. Vangistuse kandmise ajal distsiplinaarkaristusi ei ole. A.Z-i poolt korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks on Tartu Vangla hinnanud järgmise kahe aasta jooksul üldise korduva kuriteo osas 52% ja vägivaldse kuriteo osas 45%. Oht seisneb varalise kahju tekitamises ja füüsilises vägivallas. A.Z on varasemalt korduvalt viibinud kriminaalhooldusel. Osa neist on möödunud positiivselt – Tartu Maakohtu 14.10.2005. a ja 05.06.2006. a otsustega määratud katseajad. Samas viimane kriminaalhooldus möödus probleemide rohkelt ning pärast teist erakorralist ettekannet pöörati karistus täitmisele, s.o karistus, mida ta käesoleval ajal kannab. Karistuse täitmisele pööramise põhjuseks oli asjaolu, et A.Z ei täitnud korrektselt registreerimiskohustust ja rikkus temale määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.

Vangistuse kestel on A.Z läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. 29.06.2015. a käskkirjaga on ta määratud tähtajaliselt perioodil 02.07. – 31.10.2015. a majandustöödele. 28.07.2015. a otsusega määrati A.Z avavanglasse edasiseks karistuse kandmiseks. Vangla iseloomustusest nähtub, et A.Z usub, et on alkoholi tarvitamise probleemist jagu saanud. Samas pöörati tingimisi mõistetud karistus täitmisele osaliselt just seetõttu, et ta ei suutnud täita kohustust mitte tarvitada alkoholi. See näitab, et A.Z ei tunnista temal esinevat alkoholisõltuvust ja ei saa aru probleemi tõsidusest. Vabanemisel puudub A.Z kindel töökoht. Samas on tema vastu rahalisi nõudeid 1307,95 eurot ning vabanemisfondis vaid 29 eurot. Kuna A.Z kannab hetkel karistust kuritegude eest, mis on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil, on oluline, et vabanemisel oleks tal olemas sissetulek. A.Z-i sõnul on tal vabanemisel olemas töökoht XXX. XXX juhatuse liikme sõnul eelnevat kokkulepet A.Z-iga ei olnud, kuid iseloomustas teda positiivselt. Kohus peab arvestama ennetähtaegse vabanemise otsustamisel ka A.Z-i võimalikke elutingimusi. A.Z soovib asuda elama oma õe juurde, kellel on raskusi tema majutamisega. Tegemist on kahetoalise korteriga, kus lisaks temale elaksid tema õde ja kolm alaealist last. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub asjaolu, et ka vabanemisjärgse elukoha osas eelnev kokkulepe puudus. A.Z-i õe sõnul pandi ta tagantjärele fakti ette ning kuigi tal on raske keelduda venna aitamisest, ei soovi ta kaasnevate probleemide tõttu, et tema lapsed peaksid sellega kokku puutuma. Seega peaks A.Z vabanemisel leidma endale kiiresti elukoha, et mitte koormata oma õde. Arvestades eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et A.Z tuleb talle mõistetud karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riski ja tagada tema iseseisev majanduslik toimetulek, tuleb A.Z-ile määrata katseajaks järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi, asuda tööle hiljemalt kahe nädala jooksul vangistusest ennetähtaegselt vabanemisest alates või võtta end Töötukassas töötuna arvele ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata. KarS § 76 lg 5 sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. A.Z-i karistuse kandmise aeg lõpeb 21.05.2016. a. Seega tuleb talle katseaeg määrata ärakandmata karistusaja ulatuses.

Ingeri Tamm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.