Kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 04.02.2014. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt KarS § 178 lg 1 järgi mõistetud karistuses ja mõistetud lisakaristuses. Tallinna Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega mõistis Sergey Andreevile karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus 12.02.2014. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.04.2013. a ja lõppeb 03.10.2015. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Sergey Andreevi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu Sergey Andreev palus kohtul kohaldada tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli. Sergey Andreevi hinnangul tuleks kasuks, kui vabaduses teostatakse tema üle järelevalvet. Kaitsja toetas Sergey Andreevi soovi ja palus kohtul kohaldada Sergey Andreevi suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli. Prokurör leidis, et Sergey Andreevi suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada ei saa, kuna Sergey Andreevil puudub elamisluba ja ta on Eesti Vabariigist väljasaadetav.

KOHTU SEISUKOHT

Sergey Andreev on pärast karistuse ärakandmist Eesti Vabariigist väljasaadetav, kuna tal puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks ja elamiseks. Käesolevas menetluses on tuvastatud, et Sergey Andreevil puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks ja elamiseks. Politsei- ja Piirivalveameti vastusest kohtule nähtub, et Kodakondsus- ja Migratsiooniameti 06.04.2000. a otsusega anti Sergey Andreevile alaline elamisluba, mis muutus pikaajalise elaniku elamisloaks. Seoses Sergey Andreevi süüdimõistmise ja karistamisega Viru Maakohtu 03.11.2006. a otsusega (kriminaalasi nr 1-06-7995) tunnistati Sergey Andreevi elamisluba Kodakondsus- ja Migratsiooniameti 24.10.2007. a otsusega kehtetuks. Nimetatud otsus tühistati Riigikohtu 20.06.2012. a otsusega (haldusasi nr 3-3-2-1-12). Politsei- ja Piirivalveamet ennistas Sergey Andreevi pikaajalise elaniku elamisloa. Politsei- ja Piirivalveameti 29.08.2012. a otsusega nr 15.3-3/618-1 tunnistati Sergey Andreevi pikaajalise elaniku elamisluba alates 29.11.2012. a kehtetuks välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 241 lg 1 p 2 alusel. Sergey Andreev vaidlustas nimetatud otsuse, kuid Tallinna Halduskohtu 20.02.2013. a otsusega jäeti Sergey Andreevi kaebus rahuldamata ja nimetatud otsus jõustus Riigikohtu 27.02.2014. a otsusega (haldusasjas nr 3-3-1-1-14). Sellest tulenevalt puudub Sergey Andreevil käesoleval ajal seaduslik alus Eesti Vabariigis elamiseks ja pärast karistuse ärakandmist 03.10.2015. a on Sergey Andreev Eesti Vabariigist väljasaadetav. Kuigi VMS § 43 lg 1 p 5 kohaselt võib ka karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist ettenägev kohtulahend põhimõtteliselt olla Eesti Vabariigis viibimise seaduslikuks aluseks, ei pea kohus võimalikuks käesoleval juhul Sergey Andreevi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist põhjendatuks. Siinkohal arvestab kohus asjaolu, et karistusjärgne kontroll oma olemuselt riivab oluliselt isikute põhiõigusi ja seetõttu peab sellise meetme rakendamine olema selgelt erandlik ning eriliselt kaalutletud. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eesmärgiks on suurendada ühiskonna turvatunnet, kaitsta avalikku korda ja teiste isikute põhiõigusi, allutades ohtliku korduvkurjategija kriminaalhoolduslikule järelevalvele, eesmärgiga teostada tema üle järelevalvet ja maandada temast lähtuvaid riske uute õigusrikkumiste toimepanemiseks. Olukorras, kus Sergey Andreevi pikaajalise elaniku elamisluba on kehtetuks tunnistatud ja ta on Eesti Vabariigist väljasaadetav, ei ole kohtu arvates põhjendatud riivata Sergey Andreevi põhiõigusi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Seda vaatamata sellele, et Sergey Andreev ise on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist soovinud. Siinkohal on kohtu arvates oluline, et isegi kui Sergey Andreevi suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldatakse, puuduks Sergey Andreevil pärast meetme kohaldamise lõppemist ikkagi õigus Eestis viibimiseks ja tal tuleks riigist lahkuda (eeldusel, et tal puudub muu seaduslik alus Eestis viibimiseks). Sellises olukorras isiku põhiõiguste riivamine ei ole kohtu arvates õigustatud, kuna ühiskonna turvalisus, avalik kord ja teiste isikute põhiõigused on tagatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmisega (isiku väljasaatmisega). Seega on eesmärke (mille saavutamiseks kohaldatakse karistusjärgset käitumiskontrolli) võimalik saavutada teiste meetmetega. Oluline on seegi, et Sergey Andreevist lähtuva ohu tõttu (avalikule korrale ja riigi julgeolekule) on tema pikaajalise elaniku elamisluba kehtetuks tunnistatud ja seetõttu on ta Eestist pärast karistuse ärakandmist väljasaadetav. Seega tekiks või suureneks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise ja riigis ajutise viibimise õiguse andmisega Sergey Andreevist lähtuv oht ühiskonna turvalisusele, avalikule korrale ja julgeolekule, kuna Sergey Andreevit tuleb kohustatakse sellel ajal Eesti Vabariigis viibima ja kriminaalhooldusnõudeid ning muid kohustusi täitma. Käesoleval ajal on aga Sergey Andreev karistuse ärakandmisel riigist väljasaadetav. Kuna Sergey Andreevist lähtuvat ohtu uute kuritegude toimepanemiseks on võimalik maandada riigist väljasaatmisega, ei ole kohtu hinnangul õigustatud kaalutleda põhjalikumalt tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Sergey Andreevi suhtes tuleb karistusjärgne käitumiskontroll jätta kohaldamata. Siinkohal ei muuda kohtu sellesisulist seisukohta Sergey Andreevi poolt kohtule edastatud dokumendid tema võimaliku eluruumi olemasolu ja abikaasaga suhtlemise kohta, aga kohtuotsus abielu mitte lahutamise kohta ja muud dokumendid. Samuti ei muuda kohtu seisukohta

asjaolud, et Sergey Andreev on 28.08.2015. a esitanud taotluse tähtajalise elamisloa saamiseks ja 30.08.2015. a taotluse Riigikohtule haldusasja uueks läbivaatamiseks. Kuna kohtu arvates ei ole Sergey Andreevi suhtes võimalik karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada põhjusel, et ta on pärast karistuse ärakandmist riigist väljasaadetav, ei pea kohus vajalikuks käsitleda teisi KarS § 871 lg 1 p-s 3 sätestatud asjaolusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.