Kohtulahend

Kaitsja

Advokaat Mihkel Gaver

Alaealise seaduslik esindaja

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Süüdistatav

J.H Isikukood xxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Soome Vabariik, aadress Eestis: xxxxxxxxxxxxxxxxx linn, Eesti Vabariigi kodanik, haridus: algharidus, emakeel: eesti keel, õppeasutus: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxõpilane; Kriminaalkorras karistamata;

Kaitsja

Väärteokorras karistamata: Tõkend: ei ole kohaldatud;

Alaealise seaduslik esindaja

Advokaat Heiki Kuningas xxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata J.A Nxxxxxx Viru Vangla III üksuse (noortevangla) kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 87 lg 1 p 2 ja § 87 lg 2 alusel vabastada alaealine M.H Sxxx mõistetud karistusest ja allutada M.H Sxxx 1 (üheks) aastaks käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 sätetele. KarS § 75 lg 1 alusel on M.H Sxxxxkohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaakond; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata M.H Sxxx Viru Vangla III üksuse (noortevangla) kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et J.A Nxxxxxxi seaduslikul esindajal xxxxxxxxxxxxxx on õigus menetluskulud summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. xxxxxxxxxxxxx on kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt 10 (kümme) eurot kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700061474. Selgitusse tuleb märkida „J.A Nxxxxxx, menetluskulud, 1-15-6123“.

menetluskulude tasumisel on 99915700061487. Selgitusse tuleb märkida „M.H Sxxxx menetluskulud, 1-15-6123“.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu J.A Nxxxxxxxx süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema alaealisena 19.05.2015 kella 19:15 ajal Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Siimusti alevikus Kiigemetsa Kooli juures, isikute grupis koos alaealiste M.H Sxxx, Gxxx-Sxxxxx Lxxxxxning J.H J.H, pani toime kehalise väärkohtlemise alaealise xxxxxxxxxxxxxxxx suhtes, mis seisnes selles, et M.H Sxxxxhaaras kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx endale selga ning vedas kannatanu Kiigemetsa Kooli juures oleva liivakasti kõrvale, lõi vähemalt kahel korral xxxxxxxxxxxxxxxxx rusikaga vastu õlga ning seejärel J.A Nxxxxxt lõi kannatanule ühel korral rusikaga selga, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali maha ning J.A Nxxxxst koos Gxxx-Sxxxxr Lxxxxxx peksid korduvalt

kannatanut rusikate ja jalgadega näo ning rindkere piirkonda ning seejärel J.H J.H lõi jalaga ühel korral maas lamavale kannatanule xxxxxxxxxxxxxxxxxxxvastu paremat kõrva ja seejärel M.H Sxxx lõi mitmel korral jalaga kannatanule rindkeresse. Õigusvastase teoga tekitati kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxfüüsilist valu ja tervisekahjustusi – kehapiirkondade muid komplikatsioone haaravad pindmised vigastused so mõlemal pool seljal laiguti täppverevalumid, vasaku abaluu piirkonnas ca 2x1 cm alal ja parema abaluu piirkonnas 7x5 cm alal. Samasugused pindmised täppverevalumite alad bilateraalselt rangluude projektsioonil, vasakul 3x4,5 cm ja paremal 31,5 cm alal, paremal kõrvalestal verevalum nii eesmisel kui tagumisel pinnal, kaela muude osade pindmise vigastuse ning selja alaosa ja vaagna kontusiooni. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 87 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel vabastada J.A Nxxxxxx karistusest ja allutada ta 1 aastaks käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada J.A Nxxxxxx käitumiskontrolli ajal järgima kontrollnõudeid. Gxxx-Sxxxer Lxxxxx süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema alaealisena 19.05.2015 kella 19:15 ajal Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Siimusti alevikus Kiigemetsa Kooli juures, isikute grupis koos alaealiste J.H J.H, M.H Sxxx ning J.A, pani toime kehalise väärkohtlemise alaealise xxxxxxxxxxxxxxxxxsuhtes, mis seisnes selles, et Gxxx-Sxxxxx Lxxxxxhüppas seljatagant xxxxxxxxxxxxxxxxxx selga, mille tagajärjel kannatanu kukkus vasakule õlale ning seejärel M.H Sxxx haaras kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx endale selga ning vedas kannatanu Kiigemetsa Kooli juures oleva liivakasti kõrvale, M.H Sxxx lõi vähemalt kahel korral xxxxxxxxxxxxxxxxxx rusikaga vastu õlga ning seejärel J.A Nxxxxxx lõi kannatanule ühel korral rusikaga selga, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali maha ning J.A Nxxxxxx koos Gxxx-Sxxxx Lxxxxxx peksid korduvalt kannatanut rusikate ja jalgadega näo ning rindkere piirkonda ning seejärel J.H J.H lõi jalaga ühel korral maas lamavale kannatanule xxxxxxxxxxxxxxxxxx vastu paremat kõrva ja seejärel M.H Sxxxxlõi mitmel korral jalaga kannatanule rindkeresse. Õigusvastase teoga tekitati kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx füüsilist valu ja tervisekahjustusi – kehapiirkondade muid komplikatsioone haaravad pindmised vigastused so mõlemal pool seljal laiguti täppverevalumid, vasaku abaluu piirkonnas ca 2x1 cm alal ja parema abaluu piirkonnas 7x5 cm alal. Samasugused pindmised täppverevalumite alad bilateraalselt rangluude projektsioonil, vasakul 3x4,5 cm ja paremal 31,5 cm alal, paremal kõrvalestal verevalum nii eesmisel kui tagumisel pinnal, kaela muude osade pindmise vigastuse ning selja alaosa ja vaagna kontusiooni. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 87 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel vabastada Gxxx-Sxxxxx Lxxxx karistusest ja allutada ta 1 aastaks käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada Gxxx-Sxxxxx Lxxxxxxkäitumiskontrolli ajal järgima kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel keelata Gxxx-Sxxxx Lxxxxl alkoholi tarvitamine. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada Gxxx-Sxxxxr Lxxxxxxjätkama õpinguid ning omandama üldhariduse. M.H Sxxx süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema alaealisena 19.05.2015 kella 19:15 ajal Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Siimusti alevikus Kiigemetsa Kooli juures, isikute grupis koos alaealiste J.H, Gxxx- Sxxxxx Lxxxx ning J.A Nxxxxxxxxa, pani toime kehalise väärkohtlemise alaealise xxxxxxxxxxxxxxxx (s. xxxxxxxxxx.a.) suhtes, mis seisnes selles, et GxxxxSxxxxx Lxxxx hüppas seljatagant xxxxxxxxxxxxxxxxxx selga, mille tagajärjel kannatanu kukkus vasakule õlale ning seejärel M.H Sxxxxhaaras kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx endale selga ning vedas

kannatanu Kiigemetsa Kooli juures oleva liivakasti kõrvale, M.H Sxxx lõi vähemalt kahel korral xxxxxxxxxxxxxxxxxx rusikaga vastu õlga ning seejärel J.A kannatanule ühel korral rusikaga selga, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali maha ning J.A koos Gxxx-Sxxxxx Lxxxxxx peksid korduvalt kannatanut rusikate ja jalgadega näo ning rindkere piirkonda ning seejärel J.H J.H lõi jalaga ühel korral maas lamavale kannatanule xxxxxxxxxxxxxxxxxx vastu paremat kõrva ja seejärel M.H Sxxx lõi mitmel korral jalaga kannatanule rindkeresse. Õigusvastase teoga tekitati kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx füüsilist valu ja tervisekahjustusi – kehapiirkondade muid komplikatsioone haaravad pindmised vigastused so mõlemal pool seljal laiguti täppverevalumid, vasaku abaluu piirkonnas ca 2x1 cm alal ja parema abaluu piirkonnas 7x5 cm alal. Samasugused pindmised täppverevalumite alad bilateraalselt rangluude projektsioonil, vasakul 3x4,5 cm ja paremal 31,5 cm alal, paremal kõrvalestal verevalum nii eesmisel kui tagumisel pinnal, kaela muude osade pindmise vigastuse ning selja alaosa ja vaagna kontusiooni. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 87 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel vabastada M.H Sxxxxkaristusest ja allutada ta 1 aastaks käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada M.H Sxxxx käitumiskontrolli ajal järgima kontrollnõudeid. J.H J.H süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema alaealisena 19.05.2015 kella 19:15 ajal Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Siimusti alevikus Kiigemetsa Kooli juures, isikute grupis koos alaealiste M.H Sxxx, Gxxx-Sxxxxx Lxxxx ning J.A, pani toime kehalise väärkohtlemise alaealise xxxxxxxxxxxxxxxx suhtes, mis seisnes selles, et Gxxx-Sxxxxx Lxxxxxhüppas seljatagant xxxxxxxxxxxxxxxxxx selga, mille tagajärjel kannatanu kukkus vasakule õlale ning seejärel M.H Sxxx haaras kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx endale selga ning vedas kannatanu Kiigemetsa Kooli juures oleva liivakasti kõrvale, lõi vähemalt kahel korral xxxxxxxxxxxxxxxxxx rusikaga vastu õlga ning seejärel J.A Nxxxxxx lõi kannatanule ühel korral rusikaga selga, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali maha ning J.A Nxxxxxx koos Gxxx-Sxxxxx Lxxxxxx peksid korduvalt kannatanut rusikate ja jalgadega näo ning rindkere piirkonda ning seejärel xxx J.H lõi jalaga ühel korral maas lamavale kannatanule xxxxxxxxxxxxxxxxxx vastu paremat kõrva ja seejärel M.H Sxxx lõi mitmel korral jalaga kannatanule rindkeresse. Õigusvastase teoga tekitati kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx füüsilist valu ja tervisekahjustusi – kehapiirkondade muid komplikatsioone haaravad pindmised vigastused so mõlemal pool seljal laiguti täppverevalumid, vasaku abaluu piirkonnas ca 2x1 cm alal ja parema abaluu piirkonnas 7x5 cm alal samasugused pindmised täppverevalumite alad bilateraalselt rangluude projektsioonil, vasakul 3x4,5 cm ja paremal 31,5 cm alal, paremal kõrvalestal verevalum nii eesmisel kui tagumisel pinnal, kaela muude osade pindmise vigastuse ning selja alaosa ja vaagna kontusiooni. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 87 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel vabastada J.H karistusest ja allutada ta 1 aastaks käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada J.H J.H käitumiskontrolli ajal järgima kontrollnõudeid. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitasid süüdistatavad, et neile on sõlmitud kokkulepped ja nende sisu arusaadav, kokkulepped vastavad nende tahtele ja nad jäävad sõlmitud kokkulepete juurde. Kohtuistungil kinnitasid alaealiste seaduslikud esindajad, et nad jäävad sõlmitud kokkulepete juurde.

Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab nende tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista J.A Nxxxxxxx, Gxxx-Sxxxxx Lxxxx, M.H Sxxxxja J.H J.H süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista neile karistused vastavalt sõlmitud kokkulepetele. III Kriminaalmenetluse kulud 3.1 Käesolevas kriminaalasjas on J.A Nxxxxxxx menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 81,60 eurot (I kd, tl 27-30), 67,20 eurot (I kd, tl 113-116) s.o kokku 148,80 eurot, ning kohtumenetluses makstud tasu 177,60 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 326,40 eurot. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 911,40 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 188 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise kohustuse tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles kohtult kõikide menetluskulude riigi kanda jätmist. Juhul, kui kohus menetluskulude riigi kanda jätmist põhjendatuks ei pea, vähendada menetluskulusid ja määrata väljamõistetavad menetluskulud tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. Prokurör leidis, et KrMS § 180 lg 3 ei võimalda menetluskulude tasumisest vabastamist. Prokuröri hinnangul võiksid väljamõistetavad menetluskulud olla summas 120 eurot, mis määrata tasumisele 1 aasta jooksul. Kohus on seisukohal, et kaitsja taotlus kõikide menetluskulude riigi kanda jätmiseks ei ole põhjendatud. Siinkohal tugineb kohus KrMS § 180 lg-le 3, millest järeldub, et süüdimõistva otsuse tegemisel tuleb kohtul otsustada, kas süüdistatavalt mõista välja kõik menetluskulud või on põhjendatud jätta osa neist riigi kanda. Seega nimetatud säte ei võimalda kohtul otsustada kõikide menetluskulude riigi kanda jätmist, vaid üksnes seda, millises osas on menetluskulude väljamõistmine põhjendatud. Kohus leiab, et taotlus menetluskulude vähendamiseks ja vähendatud osas menetluskulude tasumise võimaldamiseks osade kaupa on põhjendatud. Kohus arvestab, et Exxi Nxxxxxx on alaealine (14-aastane), kes õpib xxxxxxxxxxxxxxxxxxx klassis. Seega puudub alaealisel endal igasugune iseseisev sissetulek. Sellest tulenevalt tuleb menetluskulude hüvitamise kohustus panna J.A Nxxxxxxi vanemale xxxxxxxxxxxxxxx. J.A Nxxxxxxx seaduslik esindaja, tema ema xxxxxxxxxxxxx töötab Luua Metsanduskooli õpilassööklas klienditeenindajana.xxxxxxxxxxxxxxxxigakuine töötasu on miinimumsuuruses. Lisaks J.A on xxxxxxxxxxxxxx ülalpidamisel veel 12-aastane laps. Igakuiselt tuleb xxxxxxxxxxxxxxx tasuda kommunaalmaksed eluruumi eest ja tööl käimise kulud 60 eurot.

xxxxxxxxxxxxx on arvamusel, et ilma kohtutäituri vahenduseta suudaks ta igakuiselt tasuda 10 eurot. J.A Nxxxxxxx isa kannab karistust kinnipidamiskohas ja elatist ei tasu. Kohus, võttes arvesse eeltoodud asjaolusid ja menetluskulude kogusummat, on seisukohal, et xxxxxxxxxxxxxxxx käib kõikide menetluskulude tasumine ilmselgelt üle jõu ja seaks kogu perekonna majanduslikesse raskustesse. Kohtu hinnangul on põhjendatud vähendada menetluskulusid suures ulatuses ja mõista menetluskuludena sundraha katteks välja 120 eurot. Kuna xxxxxxxxxxxxxx sissetulekud ei võimalda väljamõistetavate menetluskulude tasumist ühe korraga, tuleb need määrata tasumisele osade kaupa. 3.2 Käesolevas kriminaalasjas on Gxxx-Sxxxxx Lxxxxxmenetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 24 eurot (I kd, tl 54-56) ja 86,16 eurot (I kd, tl 127-130), s.o kokku 110,16 eurot, ning kohtumenetluses makstud tasu 184,52 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 294,68 eurot. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 879,68 eurot. Kaitsja taotles kohtult kõikide menetluskulude riigi kanda jätmist. Juhul, kui kohus menetluskulude riigi kanda jätmist põhjendatuks ei pea, vähendada menetluskulusid ja määrata väljamõistetavad menetluskulud tasumisele osade kaupa. Prokurör leidis, et KrMS § 180 lg 3 ei võimalda menetluskulude tasumisest vabastamist. Prokuröri hinnangul võiksid väljamõistetavad menetluskulud olla summas 120 eurot, mis määrata tasumisele 1 aasta jooksul. Kohus on seisukohal, et kaitsja taotlus kõikide menetluskulude riigi kanda jätmiseks ei ole põhjendatud. Siinkohal ei korda kohus käesoleva otsuse p-s 3.1 toodud sellekohaseid põhjendusi. Kohus leiab, et taotlus menetluskulude vähendamiseks ja vähendatud osas menetluskulude tasumise võimaldamiseks osade kaupa on põhjendatud. Kohus arvestab, et Gxxx-Sxxxxx Lxxxe on alaealine (15-aastane), kes õpib xxxxxxxxxxxxxxxxxxx klassis. Seega puudub alaealisel endal igasugune iseseisev sissetulek. Gxxx-Sxxxxr Lxxxx on selgitanud, et suvel tegi ta isa juures tööd tegemas, eesmärgiga endale natuke raha saada. Kuigi tegemist on sissetulekuga, ei ole püsiv ja regulaarne. Sellest tulenevalt tuleb kohtu hinnangul menetluskulude hüvitamise kohustus panna Gxxx-Sxxxxr Lxxxx vanemale xxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxx ei tööta (nagu ka tema elukaaslane), teda koondati käesoleva aasta märtsis, ta on aktiivne tööotsija. xxxxxxxxxxxx sissetulekuteks on pension 178 eurot (töövõimetus 40%) ja Töötukassast saadav raha (makstakse kuni veebruarini või märtsini). Gxxx-Sxxxxx Lxxxxxx on määratud pension summas 80 eurot. xxxxxxxxxxxx hinnangul on ta suuteline tasuma menetluskulude katteks 10 eurot kuus. Kohus, võttes arvesse eeltoodud asjaolusid ja menetluskulude kogusummat, on seisukohal, et xxxxxxxxxxxxxx käib kõikide menetluskulude tasumine ilmselgelt üle jõu. Lisaks kahjustab ilmselgelt kõikide menetluskulude väljamõistmine perekonna igapäevast toimetulekut, mis on niigi raske. Kohtu hinnangul on põhjendatud vähendada menetluskulusid suures ulatuses ja mõista menetluskuludena sundraha katteks välja 120 eurot. Kuna xxxxxxxxxxxx sissetulekud ei võimalda väljamõistetavate menetluskulude tasumist ühe korraga, tuleb need määrata tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. 3.3 Käesolevas kriminaalasjas on M.H Sxxx menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 85,44 eurot (I kd, tl 45-48) ja 109,44

(I kd, tl 100-103) eurot, s.o kokku 194,88 eurot, ning kohtumenetluses makstud tasu 181,44 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 376,32 eurot. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 961,32 eurot. Kaitsja taotles kohtult kõikide menetluskulude riigi kanda jätmist. Juhul, kui kohus ei pea põhjendatuks menetluskulude jätmist riigi kanda, vähendada menetluskulusid 100 euroni ja määrata väljamõistetavad menetluskulud tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. Prokurör leidis, et KrMS § 180 lg 3 ei võimalda menetluskulude tasumisest vabastamist. Prokuröri hinnangul võiksid väljamõistetavad menetluskulud olla summas 120 eurot, mis määrata tasumisele 1 aasta jooksul. Menetluskulud tuleks välja mõista M.H Sxxxxx, temal vahendite puudumisel tema vanemalt. Kohus on seisukohal, et kaitsja taotlus kõikide menetluskulude riigi kanda jätmiseks ei ole põhjendatud. Siinkohal ei korda kohus käesoleva otsuse p-s 3.1 toodud sellekohaseid põhjendusi. Kohus leiab, et taotlus menetluskulude vähendamiseks ja vähendatud osas menetluskulude tasumise võimaldamiseks osade kaupa on põhjendatud. Kohus arvestab, et M.H Sxxx on alaealine (16-aastane), kes ei õpi (omandatud põhiharidus). M.H Sxxx teeb juhutöid ja sellest koosneb ka tema sissetulek. Juhutöid teeb ta külas, valmistab ette talveks küttepuid, pakkumisi tuleb 3-4 kuus, päevas teenib 25-30 eurot. M.H Sxxx plaanib tööd teha, kuid hiljem minna õppima Paidesse. M.H Sxxx oma igakuist sissetulekut ei tea (arvab, et alla miinimumtasu), kuid sellest toetab ta võimalusel vanemaid – arvete maksmisega, söögi, riiete ostmiseks. M.H Sxxx elab ema, kasuisa ja kahe alaealise vennaga. M.H Sxxx seaduslik esindaja xxxxxxxxxxxxxxx ei tööta ja tema ainsad sissetulekud on sotsiaaltoetused – lastetoetused ja pension üle 200 euro (80%) töövõimetu. Elamiskuluks on üüritasu 150 eurot, elatist laste isa ei maksa, samuti kulub xxxxxxxxxxxxxxxx ravimitele igas kuus suur summa. xxxxxxxxxxxxxxxxx toetab tema abikaasa.xxxxxxxxxxxxxxx oli vahepeal Soomes tööl, M.H Sxxx koos oma vennaga olid üksi Eestis ja majandasid ennast iseseisvalt. Kohus, võttes arvesse eeltoodud asjaolusid, on seisukohal, et menetluskulud tuleb välja mõista M.H Sxxxxx, temal vahendite puudumisel tema vanemalt xxxxxxxxxxxxxxxxxt. M.H Sxxx teenib iseseisvat sissetulekut ja suudab saadud rahast ka vanemaid aeg-ajalt toetada, mis annab alust arvata, et M.H Sxxxxon suuteline tasuma iseseisvalt ka väljamõistetavad menetluskulud. Juhul, kui M.H Sxxxx rahalised vahendid puuduvad, tuleb väljamõistetavad menetluskulud tasuda tema vanemal xxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohus, võttes arvesse eeltoodud asjaolusid, leiab, et põhjendatud on välja mõista menetluskulud summas 120 eurot, mis tuleb määrata tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. 3.4 Käesolevas kriminaalasjas on J.H J.H menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 66,72 eurot (I kd, tl 36-39) ja 85,44 eurot (I kd, tl 140-143), s.o kokku 152,16 eurot, ning kohtumenetluses makstud tasu 188,64 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 340,80 eurot. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 925,80 eurot.

Kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist – vähendada sundraha poole võrra ja jätta riigi kanda kaitsja sõidukulud. Vähendatud osas määrata tasumine osade kaupa 1 aasta jooksul. Prokuröri hinnangul võiksid väljamõistetavad menetluskulud olla summas 120 eurot, mis määrata tasumisele 1 aasta jooksul. Kohus leiab, et taotlus menetluskulude vähendamiseks ja vähendatud osas menetluskulude tasumise võimaldamiseks osade kaupa on põhjendatud. Kohus arvestab, et J.H J.H on alaealine (14-aastane), kes õpib Soome Vabariigi koolis. Seega puudub alaealisel endal igasugune iseseisev sissetulek. Sellest tulenevalt tuleb kohtu hinnangul menetluskulude hüvitamise kohustus panna J.H J.H vanemale Jxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxx töötab Soome Vabariigis koristajana. Tema igakuine sissetulek on 1550 eurot. xxxxxxxxxxxxx ülalpidamisel on lisaks J.H J.H-le ka veel üks 6-aastane laps. Lisaks töötasule, maksab laste isa igakuiselt elatist 390 eurot. Elamiskulud on ligikaudu 1100 eurot kuus, lasteaiamaks 300 eurot. Kohus, võttes arvesse eeltoodud asjaolusid ja menetluskulude kogusummat, on seisukohal, et xxxxxxxxxxxxxxx käib kõikide menetluskulude tasumine ilmselgelt üle jõu. Vaatamata sellele, et xxxxxxxxxxxxxxtöötasu suurus on üle keskmise, tuleb arvestada xxxxxxxxxxxxx väljaminekutega, mis Soome Vabariigis elades on oluliselt suuremad. Lisaks on tema ülalpidamisel 2 alaealist last. Sellest tulenevalt kahjustaks kõikide menetluskulude väljamõistmine perekonna majanduslikku olukorda oluliselt ja muudaks selle keeruliseks. Kohtu hinnangul on põhjendatud vähendada menetluskulusid suures ulatuses ja mõista menetluskuludena sundraha katteks välja 120 eurot. Kuna xxxxxxxxxxxxx sissetulekud ei võimalda väljamõistetavate menetluskulude tasumist ühe korraga, tuleb need määrata tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.