Kriminaalasi nr 1-15-4156
Tunnistaja Genrikh Dyss ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et viibides 28.08.2014 töökohal kaupluses “Comarket” (Telliskivi 24) nägi, kuidas meesterahvas võttis letilt 2 liitrise Bock pudeli ja pani selle endale kilekotti ning möödus 21.03 kassast kauba eest maksmata. Kinni pidada isikut ei õnnestunud. Kell 21.05 tuli mees uuesti kauplusesse ning ta peeti kinni. Kaupa kauplusele ei tagastatud. / tl 3-5/; Kahtlustatava V.K ülekuulamise protokolli, milles ta tunnistab end süüdi ja andis ütlusi, et 28.08.2014.a. ta oli Telliskivi Comarketis, kust võttis ühe pudeli Bock õlut ning seejärel väljus poest selle eest maksmata. Samal päeval läks ta veel korra poodi, kus ta turvatöötaja poolt kinni peeti. / tl 13-16/; Hagiavaldust, millest nähtub tekitatud kahju suurus. / tl 32-33/. Lisaks käesolevas kriminaalasjas antud kuriteo episoodi puudutavatele tõenditele uuris kohus süüdistatavat iseloomustavat materjali, so V.K karistusregistri väljavõtet ning Põhja Prefektuuri 09.12.2013 kiirmenetluse otsust ja 04.02.2014 Põhja Prefektuuri otsust, mis tõendavad kuriteo kvalifikatsiooni. Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse ulatuses. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mis sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kehtiva kohtupraktika kohaselt eeldab süstemaatiline vargus ühe kriteeriumina, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja seejuures ei oma tähendust, kas teod subsumeeritakse üksikult võetuna KarS § 199 või § 218 alla. Seega on tõendamist leidnud KarS § 199 kuritegu – V.K hõivas talle võõra vallasasja, mis seisnes senise valduse lõpetamises ja uue valduse kehtestamises, mis toimus senise valdaja tahte vastaselt ning nõusolekuta. Kohus leiab, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omasamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteona. Karistuse mõistmise motiivid: Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ettenähtud rahaline karistus või kuni 5 aastane vangistus. Kuivõrd KarS § 199 näeb ette võimaluse mõista sama §-i lõikes 2 toime pandud kuriteo eest rahalise karistuse või kuni 5 aastase vangistuse, siis hindab kohus käesolevalt võimalust kohaldada V.K suhtes vähem põhiõigusi riivavat karistiusliiki – rahalist karistust. Hinnates rahalise karistuse kohaldamise võimalikkust, puuduvad kohtul käesoleval ajal andmed selle kohta, et V.K töötaks või omaks muud legaalset sissetulekut. Lähtudes eelnevast, leiab kohus, et olukorras, kus süüdistataval puudub legaalne igakuine sissetulek, mille arvelt oleks võimalik rahalist karistust täita ning talle eelnevalt KarS § 218 alusel mõistetud karistused ei ole teda õiguskuulekale käitumisele suunanud, siis esinevad kohtu hinnangul alused rahalise karistuse kohaldamata jätmiseks. See tähendab, et V.K tuleb karistada vangistusega. Hinnates V.K süü suurust varavastase süüteo toimepanemisel, leiab kohus, et V.K süü on väike, kuna vargusega tekitatud kahju ei ole nii suur, et oleks hinnatav olulise
kahjuna. Samuti süüdistatakse V.K ühe kuriteo toime panemises. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse ka seda, et V.K on oma süüd tunnistanud ja eeluurimisel kui ka kohtus avaldanud kahetust. Seega võib kohtu hinnangul süüdistatavale mõista karistuse sanktsiooni alammäära lähedasena, kuivõrd selline karistus vastab V.K süüle ja isikule ning arvestab karistuse mõistmise üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Kohus peab põhistatuks karistada V.K KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 45 päevase vangistusega, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse korras KrMS § 238 lg 2 alusel maha arvata 1/3, seega on V.K-le mõistetavaks karistuseks 30 päeva vangistust. Kohus peab võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes karistusest tingimisi vabastamist KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alustel, kohaldades talle seaduses sätestatud miinimumi määras so 1 aastast katseaega. Menetluskulud: Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad JN-lt KrMS § 176, § 179 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 kuupalga alammääras, so 332,50 eurot ning samuti riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu summas 96 eurot. Kohtu hinnangul ei esine selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb kriminaalmenetluse käigus tekikinud menetluskulud täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, arvestades menetluskulude summat ning asjaolu, et süüdistataval puudub käesoleval hetkel töökoht, siis esinevad alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisel 12 kuu vältel võrdsetes osades osamaksetena. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315, KarS § 73 ja § 78, VÕS § 1043 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada V.K KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistuseks 45 päeva vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 30 päeva. Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus V.K suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui V.K ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada V.K-le määratud 1 aastase aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 04.09.2015.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista V.K-lt 585 eurot sundraha ja kaitsjatasu summas 96 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse V.K-le e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
/digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.