Kriminaalasi nr. 1-15-7135
Eesti Vabariigi nimel
03.septembril 2015.a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Evelin Ets Prokurör Jüri Vissak Kaitsja advokaat Kaja Kiilo Kriminaalasi E.L-i süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav E.L, ID.V; sünniaeg: 24.märts 1986.a; kodakondsus: XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX; töökoht:XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud
Juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada E.L KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks neli (4) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liites E.L-ile Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 03.märtsi 2015.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa neli (4) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust ning lõplikuks karistuseks mõista E.L-ile kaheksa (8) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust. KarS § 65 lg 3 ja § 69 alusel asendada E.L-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kakssada kuuskümmend seitse (267) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha kahe (2) aasta pikkuse tähtaja jooksul.
Üldkasuliku töö tegemise ajal peab E.L järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule:
olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
Süüdistus E.L süüdistatakse selles, et tema juhtis 19.oktoobril 2014.a kella 02:45 paiku Elvas, Kesk tn 17 maja juures mootorsõidukit Audi 100 reg nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,87 mg/l kohta). Sellega pani E.L toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 4 2 4 j är gi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale E.L-ile karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liites temale Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 03.märtsi 2015.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osale – 4 kuud ja 27 päeva vangistust käesolevalt mõistetava karistuse - 4 kuud vangistust ning mõista E.L-ile ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 3 ja § 69 alusel asendada E.L-ile mõistetud 8 kuud ja 27 päeva vangistust 267 tunnise üldkasuliku tööga, mille E.L on kohustatud ära tegema 2 (kahe) aastase tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on E.L käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on E.L kohustatud osalema sotsiaalprogrammis – Liiklusohutusprogramm joobes juhtimise eest karistatutele (LOP). Tartu Maakohtu 18.septembri 2013.a otsus, millega E.L-ile mõisteti KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus, jätta KarS § 64 lg 2 alusel iseseisvaks täitmiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. E.L tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara puuduvad. Menetluskuludena kuulub E.L-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud E.L-i suhtes jätta seadusest tulenev sundraha välja mõistmata, kuna käesoleva süüdistuse näol on tegemist teoga, mis on toime pandud enne süüdistatava suhtes eelmise kohtuotsuse tegemist. Kuna süüdistatavast mitteolenevatel põhjustel toimus eelmise kriminaalasja arutamine aga käesolevast süüdistusest eraldi ning nimetatud menetluses tehtud kohtuotsustega mõisteti süüdistatavalt menetluskuluna välja ka sundraha, siis leiab kohtunik, et sundraha veelkordne väljamõistmine oleks süüdistatava suhtes põhjendamatu. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning samuti tema enda taotlust, leiab kohtunik, et on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa.
Kohtunik Anneli Tanum
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.