Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
03.09.2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-10-11129
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungisekretär
Raili Raja
Prokurör
Ain Tali
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Valeri Žin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
VALERI ŽIN, isikukood 37510010239, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 17.03.2010 ja lõpp 17.03.2018.
Kohtuasja läbivaatamise aeg
26.08.2015, videokohtuistungil
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta VALERI ŽIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Valeri Žinile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.07.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Valeri Žini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Valeri Žin on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 05.10.2010 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 17.03.2010.
Viru Vangla, arvestades kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskiprotsenti, toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kohtuistung Valeri Žin taotles enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et ta on juba piisavalt vanglas olnud. Vanglas oleku aja jooksul on tema elu orientiirid muutunud. Kinnipeetaval on kindel töökoht suurte naftatankerite pesijana. Kinnipeetav avaldas, et tema vanuses on rumalus mingit kuritegu toime panna. Esimene kord aitas sõpra narkootikumide käitlemisel ja teine kord oli tal vaja ravi ja ta hakkas narkootikume tarvitama valuvaigistina. Tänaseks on tal tervis paranenud ja ta on vangistuses läbinud erinevad programmid. Kinnipeetav asus seisukohale, et vangla iseloomustus ei ole õiglane. Kinnipeetav absoluutselt ei toeta vangla subkultuuri. Samuti panid nad kirja, et ta on 6 korda karistatud. Kinnipeetavale pole selgitatud, mis moel on ta õigustanud oma kuritegelikku elu. Kinnipeetav avaldas, et ta tunnistab oma süüd ja kahetseb juhtunut. Varem kriminaalhooldusega probleeme pole olnud. Esimene kord distsiplinaarrikkumisi ei olnud, kuid siis ta ka ei vabanenud. Kinnipeetav ei soovi enam vangistuses olla ja tulevikus tahab ta üldse tegeleda põllumajandusega ja maale elama minna. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kuna kinnipeetav kannab karistust korduva narkokuriteo eest, siis saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata. Kinnipeetav jätkas kuritegude toimepanemist juba umbes 6 kuud pärast Harju Maakohtu 08.05.2007 kohtuotsusega mõistetud narkokuriteo eest karistuse kandmist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Käitumiskontroll ei hoiaks isikut uute kuritegude toimepanemisest. Lisaks ei ole suutnud kinnipeetav käituda õiguskuulekalt kinnipidamisasutusest. Toimepandud kuriteo raskusest tulenevalt ei saa aktsepteerida sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul on enne tähtaegse vabastamise otsustamisel käesoleval juhul väga kaalukateks asjaoludeks kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude korduvus, kuritegude iseloom, kuritegude raskusaste ja kinnipeetavale mõistetud karistuse pikkus. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kuus korda, vanglas viibib kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Varasemalt on isikut karistatud varavastaste kuritegude ja narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ja ka käesoleval hetkel kannab kinnipeetav karistust narkokuriteo eest KarS § 184 lg 2 p 2 tunnustel. Kuritegude korduvus viitab sellele, et isik ei ole õiguskuulekusele orienteeritud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse väga tõsiseks rahva tervist ohustavaks kuriteoks ning see toob kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalisest vangistuses ja eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetav jätkas narkokuritegude toimepanemist vabaduses kuus kuud peale eelmise narkokuriteo eest mõistetu karistuse ära kandmist. Kuna kinnipeetavat on ka varasemalt karistatud narkokuriteo eest, siis leiab kohus, et varasem karistus ei täitnud oma eesmärki ning kinnipeetav jätkas vabanedes samaliigiliste kuritegude toimepanemist.
Kinnipeetav ei ole suutnud õiguskuulekalt käituda ka vanglas olles. Kinnipeetaval on kolm distsiplinaarkaristust. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik on saanud vanglas distsiplinaarkaristuse selle eest, et ta omas terariista, see näitab, et isikul puudub motivatsioon elada seaduskuulekalt. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks elus, saaks tema vabastamisel ühiskonna heaolu ohustatud. Kinnipeetav on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. Kohtu hinnangul on kinnipeetaval välja kujunenud kriminogeenne käitumine kuritegude toimepanemise ja ühiskonna reeglite rikkumise osas. Varasemad karistused ja kriminaalhooldusele allutamine ei ole kinnipeetavat seaduskuulekaks muutnud ning kohtul puudub igasugune veendumus, arvestades kinnipeetava varasemat elukäiku, et ta suudaks hoiduda kuritegude toimepanemisest vabaduses kriminaalhooldusel olles. Kohus ei ole veendunud, et käesoleval juhul on vangistus oma eesmärgi täitnud. Kohtu hinnangul on ära kantud karistuse aeg ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud karistusega. Kinnipeetavale mõisteti 8 aastane vangistust ning tal on karistusaja lõpuni jäänud veel üle 2 aasta ja 6 kuu. Kohus on seisukohal, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik käesoleval hetkel suunata kinnipeetavat õiguskuuleka käitumise suunas. Kohus ei ole veendunud, et käitumiskontroll on küllaldane meede, mis antud juhul aitaks kinnipeetaval hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetaval tuleb jätkata karistuse kandmist vanglas. Kinnipeetaval on küll vabaduses olemas kindel töökoht ja vabanemisfondis 1022,25 eurot, kuid samas on kinnipeetaval ka tasumata võlanõuded 3903,90 euro ulatuses, mis võib siiski raskendada majanduslikku toimetulekut vabaduses. Kuivõrd kinnipeetav on varasemalt toime pannud õigusrikkumisi majandusliku kasu saamise eesmärgil ning tal on majandusliku toimetuleku raskuste esinemise oht vabaduses olemas, siis võib kinnipeetav panna toime uusi kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Peab märkima, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Seetõtu kinnipeetava tuleb jätkata karistuse kandmist ning oma edasise käitumisega näidata, et positiivsed muutused tema käitumises ja mõtlemises ei ole ajutised ning ta on suuteline jätkama vabaduses seaduskuulekat elu. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.