Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 11.05.2015. a otsusega kriminaalasjas nr. 1-15-3769 tunnistati A.H süüdi järgnevates kuritegudes ning mõisteti järgnevad karistused: KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust; KarS § 344 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 (üks) kuu vangistust;KarS § 345 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti A.H-le üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks seitse (7) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka A.H eelvangistus 11. – 12. detsember 2014. a, s.o 2 (kaks) päeva ning ära kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust A.H-le Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 02. juunil 2014. a otsusega kriminaalasjas nr. 1-14-4886 mõistetud ja Tartu Maakohtu 22. aprilli 2015. a määrusega täitmisele pööratud karistuse ära kandmata osa, s.o 2 (kahe) kuu 15 (viieteistkümne) päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 9 (üheksa) kuud 13 (kolmteist) päeva vangistust. A.H poolt ära kandmisele kuuluva 9 (üheksa) kuu ja 13 (kolmeteistkümne) päeva pikkuse vangistuse algust arvati kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 11. maist 2015.a. Seega lõppeb A.H karistusaeg 24.02.2016. A.H esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla. Tartu Vangla toetab, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, A.H tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et ametnik on vestelnud kinnipeetava ema I. ja kasuisa E.V., kes on andnud nõusoleku paigaldada elektroonilise valve seadmed oma elukohta

asukohaga XXXX , kuhu kinnipeetav soovib pärast kinnipidamisasutusest vabanemist elama asuda. Mõlemad eramu omanikud on nõustud elektroonilise järelevalve süsteemiks vajaliku paigaldamisega. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav säilitanud suhted perekonnaliimetega, mis väljendub tihedas helistamises ning kokkusaamistes. A.H lähedas kinnitavad, et isiku kuritegelik elu on soodustatud suhtlemisest kriminaalset tausta omavate isikutega, kelle mõjul taotluse esitaja kuriteod sooritas. Pereliikmed kinnitasid valmidust toetada kinnipeetavat tema vabanemisjärgsel elul moraalselt kui ka materiaalselt. Vabanemisel on reaalne võimalus tööle asuda kasuisa firmasse (XXXX). Rahalisi nõudeid on erinevatel isikutel A.H vastu 5583,54 euro ulatuses. Vangi isiklikust toimikust nähtuvalt kannab A.H esimest korda reaalset vangistust. Karistusregistri 19.06.2015. a teatise kohaselt on A.H kriminaalkorras süüdi mõistetud kolmel korral (vt. toimiku II. osa, lk. 13). Enamik kuritegudest on sooritatud alkoholijoobes. Seega on isikut kuritegelikule elule kallutavaks teguriks ka alkohol. Kriminaalhoolduse elektroonilise toimiku (KIR) andmetel on isikut määratud kriminaalhooldusele ühel korral, mille seonduvalt esines isikul probleeme, mis väljendus üldkasulikust tööst kõrvale hoidumises. Kriminaalhooldusametnik ei välista asjaolu, et A.H võib esineda probleeme ennetähtaegse vabanemise korral kriminaalhoolduse nõuete täitmisega.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

A.H palus end tingimis enne tähtaega vangistusest vabastada ja nõustus alluma elektroonilisele valvele. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri III osakonna abiprokurör Meelis Juursoo nõustub Tartu Vangla seisukohaga asjaoludes, mis puudutavad A.H ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja palus A.H tingimis enne tähtaega vangistusest vabastada ja allutada ta elektroonilisele valvele.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

A.H mõisteti kohtuotsustega süüdi tahtlikes teise astme kuritegude toimepanemises. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on A.H temale mõistetud karistusajast ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektrooniline valve kohaldamisega. Järgnevalt kontrollib kohus materiaalsete aluste esinemist. Nimelt sätestab KarS § 76 lg 4, et kohus arvestab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. A.H on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning kannab esimest korda reaalset vangistust. Isikul on 18 arhiveeritud väärteokaristust. Kinnipeetav on varasemalt määratud

kriminaalhooldusele ühel korral, ent Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 22.04.2015. a määrusega pöörati karistus täitmisele, sest isik hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et ametnik ei välista ka ennetähtaegse vabanemise korral A.H poolset kriminaalhoolduse nõuete rikkumist. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuses. Kohus märgib positiivseks asjaolud, et A.H on head ning toetavad suhted pereliikmetega, kes on väljendanud valmidust isikut tema karistusjärgselt elul nii materiaalselt kui ka moraalselt toetama. Isikul on vabanemisjärgne elukoht ema ja kasuisa juures ( XXXX). Mõlemad eramu omanikud on andnud nõusoleku kinnipeetavale elukoha andmiseks ning elektroonilise järelevalve paigaldamiseks. Kinnipeetav ei osalenud vanglas hõive- ja taasühiskonnastavates tegevustes. E.V. kinnitab, et saab kinnipeetavale oma firmas pakkuda tööd. Tulevikuks on enda sõnul isik püstitanud pikaajalised teostatavad eesmärgid: asuda tööle, koguda raha, lõpetada õpingud ja hoida peret. Soovib olla tulevikus eeskujulik isa oma pojale. Tulenevalt Tartu Vangla ning kriminaalhooldaja ettepanekutest määrata KarS §- st 75 tulenevaid lisakohustusi, peab kohus samuti vajalikuks lisa kontrollnõuete põhistuse käsitlemist. Eeltoodu on kohtu seisukohalt hädavajalik abinõu A.H ennetähtaegseks vabastamiseks ning isiku kuritegeliku käitumise minimeerimiseks. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et isik on kuriteod sooritanud valdavalt alkoholijoobes. Väärteokorras on isikut karistatud kuuel korral seoses alkoholi tarbimisega. Samuti on A.H alkoholijoobes põlema pannud Eesti Vabariigi lipu ning juhtinud kaks korda mootorsõidukit. Isik mõistab, et alkoholiga on tal tõsiseid probleeme ning märgib vajadust abi järele alkoholisõltuvusest vabanemiseks. Eelmainitust tulenevalt peab kohus igati põhjendatus lisa kontrollkohustusena kohaldada KarS § 75 lg 2 p 2 (mitte tarvitama alkoholi) ning alluma ettenähtud ravile, kui on eelnevalt selleks andnud nõusoleku (KarS § 75 lg 2 p 2). Rahaliste nõuete tasumiseks ning iseseisva materiaalse eluga toime tulemiseks, on põhjendatud KarS § 75 lg 2 p 4 kohaldamine. Kontrollkohustuse kehtestamine aitab isikul ennetada majanduslikke probleeme ning ka uute võimalike kuritegude toime panemist. Tulenevalt isiku varasematest süütegudest (16 arhiveeritud väärtegu ning 3 kuritegu), peab kohus vajalikuks kohaldada A.H-le elektroonilist järelevalvet 2 (kaheks) kuuks. Viimane on motiveeritud eelkõige ka asjaoluga, et eelnevalt on A.H suhtes rakendatud kriminaalhooldus nurjunud ning seetõttu leiab kohus, et isiku enese seaduskuuleka käitumise tõestamisperiood elektroonilise järelevalve näol on proportsionaalne kaks kuud. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et A.H tingimisi ennetähtaegne vabanemine elektroonilise järelevalve alla on põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.