Kohtulahend

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või teine kohtumenetluse pool advokaadi vahendusel 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

ning karistati 6 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti sellele Tartu Maakohtu 5. septembri 2014 otsusega mõistetud vangistus. Seega kuulus ärakandmisele 1 aasta 4 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistusaeg algas 11. märtsil 2015 ja lõpeb 29. juulil 2016.

enne tähtaega vabastamise ja süüdlase elektroonilisele valvele allutamisele otsustamiseks.

vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toetanud.

enneaegset vabastamist ei toetanud ka Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Riita Serikova. Prokurör viitas vangla seisukohale ja leidis, et süüdlase ohtlikkuse tõttu ei ole J.O avalduse rahuldamine võimalik.

Maakohtu määrus

tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata, põhjendades oma seisukohta järgmiselt.

pole vanglas distsiplinaarkorras karistatud ja tal on kindel elukoht.

Süüdlane juhtis mootorsõidukit lühikese aja jooksul mitu korda. 3. augusti 2014 teo eest karistati teda Tartu Maakohtu 8. augusti 2014 otsusega. 16. augusti 2014 teo eest karistati J.O Tartu Maakohtu 5. septembri 2014 otsusega. 18. oktoobri 2014 teo eest karistati teda 11. märtsi 2015 otsusega. Niisiis pani J.O purjuspäi sõitmised toime korduvalt ja lühikese ajavahemiku kestel. Viimaseid tegusid toime pannes rikkus ta 8. augusti 2014 otsusega talle määratud käitumiskontrolli nõudeid. Kuriteod pani J.O toime alkoholi tõttu ja grupi mõjul. Ta pole alkoholi mõjust oma käitumisele täielikult aru saanud. Elektroonilise kontrolli kehtestamine ei aitaks vältida uute kuritegude toimepanekut J.O poolt, sest ta oli ka varasemalt käitumiskontrollile allutatud, kuid sellele vaatamata jätkas kuritegude toimepanemist. Vangla iseloomustuse kohaselt J.O poolt uute kuritegude toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 82%, mis on väga kõrge näitaja.

Määruskaebus

kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada J.O vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ja allutada ta elektroonilisele valvele. Kaebaja märgib järgmist.

varasemat elukäiku ja süüdlase isikut. On põhjendamatu jätta isik vabastamata samadel kaalutlustel, mille eest talle karistus mõisteti.

10.Ei ole võimalik aru saada, mille põhjal teeb kohus järelduse, et J.O pole oma

alkoholiprobleemidest aru saanud. On võimalik, et viimasest kuriteost möödunud aja kestel on süüdlane oma suhtumist muutnud. J.O on läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni-programmi. Lisaks on süüdlane kõnelenud alkoholiprobleemidest pädevate isikutega ja lugenud psühholoogia-teemalisi raamatuid. Vanglas J.O-le ravi ei võimaldata, ent vabaduses saaks ta alkoholiprobleemiga tegeleda. 11.J.O kannab alles esimest reaalset vangistust. 12.Kohus pole selgitanud, miks ei ole võimalik vältida J.O-st tulenevat riski

elektroonilise valve ja käitumiskontrolliga. 13.Pole võimalik aru saada, millise metoodika alusel on vangla sedastanud süüdlase

ohtlikkuse. Lähtuda ei saa vaid matemaatilisest tehtest, vaid arvestada tuleb ka inimlikku faktorit. 14.J.O on karistuse kandmise ajal käitunud eeskujulikult. Vabanedes oleks tal kindel

elukoht ja toetav sotsiaalvõrgustik. J.O soovib tööle minna. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

15.Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid

kogumis, leiab kohtukolleegium, et J.O ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ja lisab vastuseks määruskaebusele järgmist. 16.Kaitsjal on õigus, et J.O

ennetähtaegse vabanemise poolt kõnelevad mitmed asjaolud. Ka maakohus on süüdlast positiivselt iseloomustavad aspektid välja toonud. J.O on vangistuses olles käitunud korralikult, ta läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, tal oleks vabanedes olemas kindel elukoht, ta kannab reaalset vangistust esimest korda ja ta on noor inimene.

17.Siiski kõnelevad mitmed asjaolud ka J.O

ennetähtaegse vabastamise vastu – ringkonnakohtu hinnangul kaaluvad need asjaolud positiivsed aspektid üles.

18.Maakohus viitab J.O alkoholiprobleemidele: süüdlase varasemate kuritegude puhul

on alkohol mänginud olulist osa. Kaitsja leiab samas, et süüdlane võib oma suhtumist alkoholi muutnud olla: esiteks on viimasest kuriteost möödas umbes kümme kuud ja

teiseks on J.O läbinud vastava sotsiaalprogrammi. Kriminaalkolleegium nõustub siiski maakohtuga, et esineb suur tõenäosus, et J.O võib vabaduses hakata uuesti alkoholi tarvitama ja sellest tulenevalt kuritegelikule teele sattuda. Et viimasest alkoholijoobes sooritatud kuriteost on möödas juba kümme-üksteist kuud, ei ole ringkonnakohtu arvates kuigivõrd oluline: kaitsja märgib õigesti, et suure osas sellest ajast on J.O viibinud vanglas ja seetõttu pole tal olnud lihtsalt võimalik alkoholi tarbida. Nagu ülal märgitud, on sotsiaalprogrammi läbimine positiivne – samas aga on sellest kriminaalkolleegiumi silmis liiga vähe asumaks seisukohale, et varem korduvalt alkoholijoobes kuritegusid toime pannud inimese poolsete uute alkoholist tingitud kuritegude sooritamise tõenäosus on muutunud väikeseks. Sama kehtib ka alkoholiprobleemidest pädevate isikutega rääkimise ja psühholoogia-teemaliste raamatute lugemise kohta – lisaks tuleb viimaste tegevuste kohta öelda, et nende aset leidmine üldse ja nende täpne sisu ei ole kriminaalkolleegiumile teada. 19.Kriminaalkolleegium nõustub kaitsja seisukohaga, et isiku ennetähtaegse vabastamise

otsustust ei saa rajada matemaatilisele tehtele. Seda aga polegi praegu tehtud. On tõsi, et vangla koostatud kinnipeetava iseloomustuses on välja toodud protsendid, mis viitavad kinnipeetava ohtlikkusele. Samuti on tõsi see, et iseloomustusest ei ilmne arvutuskäiku, kuidas nende protsentideni jõutud on. Ringkonnakohus soostub kaitsjaga, et iseloomustusele tuleks kasuks, kui peale ohtlikkuse protsentide oleks ära toodud ka protsentide saamiseni viinud arvutus- ja arutluskäik või viide metoodika, mille alusel ohtlikkust hinnatud on. 20.Siiski ei ole see vajakajäämine otsustava tähendusega. 21.Esiteks on iseloomustuses selgitatud asjaolusid, mida on arvesse võetud (puudu on lihtsalt

konkreetne arvutuskäik). 22.Teiseks on vangla iseloomustus (ja veelgi kitsamalt: selle iseloomustuse üks osa ehk

ohtlikkuse protsent) vaid üks tegur, mida kohus KarS § 76 lg-s 4 nimetatud aspekte analüüsides arvesse võtab. 23.Mis puutub protsendilistesse näitajatesse, siis tegu on igal juhul vaid prognoosiga – seega

mitte tõsikindla teadmisega. Tõsikindlaks ei muuda prognoosi asjaolu, et selles viidatakse numbritele ja protsentidele ehk näitajatele, millega opereerib matemaatika. 24.Kaitsjaga tuleb nõustuda selleski, et maakohus pole küllaldaselt selgitanud, miks ei ole

elektrooniline valve ja käitumiskontroll piisavad takistamaks J.O uute kuritegude toimepanemist. Kriminaalkolleegium selgitab järgmist. J.O on suured probleemid alkoholiga. Alkoholi on tal võimalik tarvitada ka oma elukohas. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt ilmnevad süüdlasel joobeseisundis vajakajäämised mõtlemises ja käitumises. Seega võib J.O alkoholijoobe tõttu otsustada spontaanselt panna toime kuriteo. J.O iseloomu ja varasemat käitumist arvestades ei hoiaks teda selliselt teelt tagasi teadmine selle kohta, et elektroonilisest valvest ja käitumiskontrollist tulenevalt kuritegu suure tõenäosusega avastatakse. 25.Eeskätt aga räägivad J.O ennetähtaegse vabastamise vastu tema poolt toime pandud

kuritegude asjaolud.

26.Kõigepealt selgitab kolleegium, et ei ole võimalik nõustuda kaitsjaga selles, et isikut ei

tohi jätta vabastamata samadel kaalutlustel, mille eest talle karistus mõisteti. Kaitsja tundub asuvat seisukohale, et ennetähtaegse vabastamise korral kehtib KarS §-s 59 sätestatud nn topeltarvestuse keelu põhimõttega sarnane lähenemine. Et see nii ei ole, tuleneb selgelt KarS § 76 lg 4 tekstist. Nimelt tuleb ennetähtaegse vabastamise otsustuse tegemisel arvestada muu hulgas – kusjuures see on loetelus toodud välja esimesena – kuriteo toimepanemise asjaolusid. Seega ei ole kohtul keelatud rajada otsustust kuriteo asjaoludele – vastupidi, kohus suisa peab otsustamisel kuriteo asjaolusid arvesse võtma. 27.Kriminaalkolleegium nõustub seisukohaga, et mida lühem on karistuse aeg, seda enam

omavad kaalu kuriteo asjaolud ja seda vähem tähtis on see, kuidas süüdlane lühikese vangistuse kestel käitunud on (vt Fischer. StGB. Kommentar. 57. Auflage, § 57, Rn. 12a). Seevastu pika vangistuse puhul iseloomustab isikut üha rohkem tema käitumine kinnipidamise ajal ja (kaugesse) minevikku jäänud tegu muutub suhteliselt vähem tähtsamaks. 28.J.O-le mõistetud liitkaristus puudutab kolme erinevat tegu: 3. augustil, 16. augustil

ja 18. oktoobril 2014 toime pandud purjuspäi autojuhtimisi. Just 16. augusti ja 18. oktoobri 2014 tegude toimepanek näitab seda, et pole kuigivõrd tõenäoline oodata õiguskuulekat käitumist J.O poolt. Olles 3. augustil joobes sõidukit juhtinud ja selle eest kohe (8. augustil) ka karistada saanud, hakkas J.O ikkagi juba 16. augustil uuesti purjuspäi autoga sõitma. Sama tegi ta uuesti vaid paar kuud hiljem. See näitab süüdlase üleolevat ja küünilist suhtumist õiguskorda: J.O ei lasknud riigi sekkumisel end kuidagi mõjutada, vaid talitas ka pärast karistada saamist oma meelevalla järgi. 29.Seega asub kriminaalkolleegium eeskätt J.O isikust ja tema kuriteo asjaoludest

lähtuvalt seisukohale, et süüdlase vabastamine juba sedavõrd lühikese (käesolevaks ajaks alla poole aasta) vangistuse kandmise järel ei ole võimalik. 30.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus Tartu Maakohtu 7. augusti 2015 määruse muutmata ja J.O vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Määruskaebus jääb rahuldamata. 31.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus tal maakohtu määruse analüüsiks, kaitsealusega nõupidamiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku kolm tundi, mille eest taotleb tasu summas 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel peab J.O hüvitama menetluskulu, milleks on vandeadvokaadi abi S. Sepa kaitsjatasu 144 eurot määruskaebuse koostamise eest.

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.