lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-1701/71

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 02.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-1701/71
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
02.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1097
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-1701/14Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas21.03.20131-13-1701/75Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas11.04.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. september 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-1701

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 30. juuli 2015 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmises ja karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdlane Kerth Kuusniit, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Maakohtu määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale

esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 21.03.2013 otsusega tunnistati Kerth Kuusniit süüdi KarS §-de 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 ja KarS § 203 järgi ning teda karistati KarS § 64 lg 1 alusel 5-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel liideti antud otsusega mõistetava karistusega K. Kuusniidule Tartu Maakohtu 12.07.2012 otsusega KarS §-de 183 lg 2 p 1, 2 ja 184 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistus, s.o 3 aastat vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõisteti K. Kuusniidule lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. K. Kuusniidu karistuse kandmise aja algust tuli arvata alates 19.06.2012. Karistusaja lõpp on 19.09.2015.
2.Tartu Maakohtu 30.07.2015 määrusega jäeti K. Kuusniit tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja tema suhtes kohaldati karistusjärgset käitumiskontrolli. K. Kuusniit peab 12 kuu jooksul täitma KarS § 75 lg-s1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg-s 2 lg 2, 2 1 , 4 ja 7 sätestatud kontrollkohustusi. Kohus põhistas oma otsustust järgmiselt. 2.1 Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise poolt räägib asjaolu, et K. Kuusniitu on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku puhul esineb suur oht, et ta võib kuritegusid toime panna ka edaspidi. Ka ei ole K. Kuusniit õiguskuulekalt suutnud käituda karistuse kandmise ajal, pannes toime mitmeid distsiplinaarrikkumisi.

2.2 Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üheks eesmärgiks on süüdimõistetu resotsialiseerumise tagamine tema käitumiskontrollile allutamise kaudu. Vangla hinnangul K. Kuusniidu poolt üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 64%. Arvestades asjaolusid, et K. Kuusniidu puhul esineb suur uute kuritegude toimepanemise oht, on tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. Vaatamata oma noorele eale on K. Kuusniit viibinud vangistuses juba suhteliselt palju aastaid (aastatel 2007-2013 kriminaalkorras karistatud neljal korral). Vabaduses oldud ajal on K. Kuusniit toime pannud arvukaid kuritegusid (sh korduvalt rahvatervise vastaste kuritegude eest). K. Kuusniidu eelnevat elukäiku arvestades on suur oht kuritegude sh rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemiseks ka edaspidi. Sellist varasemat elukäiku arvestades vajab K. Kuusniit vabanemise korral kohtu arvates ilmselgelt täiendavat järelevalvet. 2.3 K. Kuusniit kinnitas kohtuistungil, et vabanedes naaseb oma endisse elukohta isa juurde. Kriminaalhooldusosakonna kinnitusel on K. Kuusniidul vanglast vabanedes võimalik elama asuda oma endisesse elukohta. K. Kuusniidu vanemad on kriminaalhooldusametnikule avaldanud, et ei soovi poja ennetähtaegset vabastamist. Kohtu hinnangul ei tulene vanemate poolt avaldatust, et K. Kuusniidul poleks võimalik elama asuda oma endisesse elukohta peale karistuse ära kandmist.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUS

3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K. Kuusniit, kes taotleb kohtulahendi ümbervaatamist. Edasikaebuses palub selle esitaja arvestada, et tal puudub Eestis töö- ja elukoht ning seega ei saa ta kriminaalhoolduse nõudeid täita.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

4.Esmalt märgib ringkonnakohus, et osas, milles kohus jättis K. Kuusniidu Tartu Maakohtu 21.03.2013 otsusega mõistetud karistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, lahendit ei vaidlustata. Seetõttu antud osas apellatsioonikohus seisukohta ei võta.
5.Ringkonnakohus leiab, et kohtumäärus on seaduslik ja karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine K. Kuusniidu suhtes on põhjendatud. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhistustega ja seoses kaebuse väidetega lisab täiendavalt ka omapoolsed seisukohad.
6.Karistusjärgse käitumiskontrolli alused võib jagada formaalseteks ja materiaalseteks. Formaalsed eeldused tulenevad KarS § 871 lg 1 p-dest 1, 2 ja lg-st 2. Kuivõrd vastavas osas maakohtu seisukohti määruskaebuses vaidluse alla ei seata, ringkonnakohus nimetatud eeldustel ei peatu ja võtab tulenevalt kaebuste väidetest kohe seisukoha K. Kuusniidu suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli materiaalse aluse täidetuse osas.
7.Materiaalseks aluseks on prognoos, et esineb arvestatavaid kahtlusi, et süüdimõistetu paneks vabaduses viibides toime uusi raskeid kuritegusid. See tulevikuennustus tugineb süüdimõistetu isikule, tema varasemale elukäigule ja elamistingimustele, samuti toimepandud teo asjaoludele ja käitumisele vangistuse kandmise ajal (KarS § 87 1 lg 1 p 3). Ehk teisisõnu, karistusjärgse käitumiskontrolli määramise aluseks on hinnang, et süüdimõistetu vajab abi sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimisel. Tegemist on mittekaristusliku mõjutusvahendiga, mille eesmärgiks on teha isikuga tööd tema kriminogeense käitumise muutmiseks, ennetamaks seeläbi tema poolt võimalike uute kuritegude toimepanemist.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega ja leiab samuti, et K. Kuusniidu suhtes on põhjendatud pärast Tartu Maakohtu 21.03.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmist karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 871 lg 1 p-s 3 sätestatud asjaolusid, leides, et isiku puhul, kes on olnud kuritegelikult aktiivne, keda on korduvalt karistatud rahvatervise vastaste kuritegude toimepanemise eest ning kelle puhul esineb suur oht uute kuritegude toimepanemiseks, on ühiskonna turvalisuse huvides põhjendatud kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Vähemtähtis ei ole aga K. Kuusniidu kriminogeensete riskidega tegelemine, arvestades, et tegemist on vaatamata noorele eale korduvalt kuritegusid toime pannud isikuga, kelle puhul on vangla näinud riski uue kuriteo toimepanemiseks erinevates eluvaldkondades (haridus, majanduslik toimetulek, suhted ja narkootikumide tarvitamine, mõtlemine ning hoiakud).
9.Süüdimõistetu väide, mille kohaselt tal elukoht puudub, ei vasta tema enda poolt kriminaalhooldajale avaldatule. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on vabanemisjärgse elukohana märgitud vanaemale kuuluv maja. Samas, isegi, kui süüdimõistetul käesoleval hetkel tõepoolest puuduks kindel elukoht, ei oleks see aluseks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmiseks. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmine looks sellisel põhjendusel olukorra, kus isik, kes on ühiskonnaohtlik, kuid kellel puudub elukoht, ent esinevad muud KarS § 871 lg 1 kohaldamise eelduslikud alused, seaks ohtu ühiskonna ning kodanike õigusliku ootuse. Samuti oleks elukoha puudumisel KarS § 87 1 lg 1 kohaldamata jätmine vastuolus käesoleva sätte mõttega, mis seisneb eelkõige uute kuritegude ärahoidmises ja ühiskonna turvalisuse tagamises. K. Kuusniit on istungil avaldanud, et vanaemale kuuluv maja oleks tema ajutiseks elupaigaks ning ta on tugiisiku kaudu elukohta ka taotlenud (tlk 7 pöördel).
10.Veel on K. Kuusniit väitnud, et asub tööle välisriiki. Samas on kinnipeetav maakohtus muuhulgas avaldanud, et praegu tal tööd ei ole, kuid on väljavaateid. Enne ei saa, kui tuleb minna koha peale vaatama. Tööd saaks K. Kuusniit ehitusel (tlk 7). Seega on ringkonnakohtu hinnangul välismaale tööle asumise võimalus üksnes hüpoteetiline, eriti arvestades, et K. Kuusniidul puudub nii pikaajaline töökogemus kui ka erialane ettevalmistus. Samuti nähtub tema maakohtule avaldatust, et ta otsib elu- ja töökohta Eestis. Seetõttu ei tingi süüdlase Eestist lahkumise väited maakohtu määruse tühistamist.
11.Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab Tartu Ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.