Kohtulahend

KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 9 alusel määrata Z.D-le katseajaks järgmised kohustused:

Z.D

karistuse

kandmiselt

peale

käesoleva

Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale ja tema kaitsjale. Z.D suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonnale. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Z.D-lt riigi tuludesse riigi õigusabi kulud 120 (ükssada kakskümmend) eurot, kohustades teda menetluskulu tasuma kuue kuu jooksul vabanemisest. Menetluskulu makseinfo Menetluskulud 120,00 € Maksetähtaeg 18.03.2016 Viitenumber 99914700011807 Selgitus Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-14-6329 Saaja Maksu- ja Tolliamet SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtumääruses makseinfos märgitud tähtaja jooksul. Kui rahaline kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse koopia saata kinnipeetavale ja tema kaitsjale ning Tartu vanglale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 16.12.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-11362 tunnistati Z.D süüdi KarS § 424 järgi ja temale mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Z.D kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.-16.12.2013, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui Z.D ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Tartu Maakohtu 11.02.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-1215 tunnistati Z.D süüdi KarS § 424 järgi ja temale mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Z.D eelvangistuses viibitud aeg 08.-10.02.2014, s.o 3 päeva ja

mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati kohtuotsusega mõistetud karistust Z.D-le Tartu Maakohtu 16.12.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-11362 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud 28 päeva vangistust, võrra ning mõisteti Z.D-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendati Z.D-le mõistetud 1 aasta 11 kuu ja 25 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 1450 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Tartu Maakohtu 25.07.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-6329 tunnistati Z.D süüdi KarS § 424 järgi ja temale mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 69 lg 7 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendati kohtuotsusega mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse, s.o 11.02.2014 Tartu Maakohtu kriminaalasjas nr 1-14-1215 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1317 tunni üldkasuliku töö ehk 1 aasta 9 kuu ja 23 päeva pikkuse vangistuse - võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest mõisteti 3 aastat 1 kuu ja 23 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja algust alates Z.D kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 24.07.2014. Otsus jõustus 12.08.2014. Tartu Maakohtu 03.03.2015 määrusega jäeti Z.D-le Tartu Maakohtu 25.07.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-6329 mõistetud lõplik karistus muutmata. Määrus jõustus 05.05.2015. Eelnimetatud kohtuotsuste alusel algas Z.D karistusaeg 24.07.2014 ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see 16.09.2017. KarS § 76 lg 1 p 1 alusel vähemalt ühe kolmandiku karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud oli kinnipeetav ära kandnud 12.08.2015. Z.D esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla. Tartu vangla toetab, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, Z.D tingimisi enne tähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et ametnik on vestelnud kinnipeetava ema U.P., kes on andnud nõusoleku paigaldada elektroonilise valve seadmed oma elukohta asukohaga XXXX, kuhu kinnipeetav soovib pärast kinnipidamisasutusest vabanemist elama asuda. Tegu on A.P. kuuluva eluruumiga, kes omanikuna on nõustunud elektroonilise seadme paigaldamisega ja ka Z.D elama asumisega nimetatud aadressil asuvasse korterisse. Tugiisikuks vabaduses on Z.D-le eelkõige tema ema, kes on valmis poega toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. Vabanedes kinnipeetaval kindlat töökohta ja seega ka kindlat sissetulekut ei ole. Kuni iseseisva sissetuleku saamiseni on Z.D hädavajalikuga lubanud kindlustada tema ema U.P.. Lisaks eelnevale on Z.D varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, sealhulgas - 16.09.2011 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-11-10145 KarS § 329 järgi liitkaristusega KarS §-de 65 lg 2, 69 lg 7 alusel 8 kuud 1 päev vangistust; - 06.05.2011 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-11-5644 KarS § 329 järgi 5kuulise vangistusega, mis asendati KarS § 69 järgi 300 tunni üldkasuliku tööga. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles toetab Tartu vangla seisukohta, seega toetab Z.D ennetähtaegset vabastamist.

Süüdimõistetu Z.D avaldas kohtus, et on vanglas viibides omad järeldused teinud ning saab aru, et elas vabaduses valesti. Ta on tänu vanglas läbitud sotsiaalprogrammidele läbi mõelnud, mismoodi ta peaks vabaduses käituma. Peamiselt kavatseb ta suhelda oma perega, kes saaks talle tuge pakkuda. Alkoholi ei plaani kinnipeetav enam tarvitada, sest mõistab, et ta ei tohi üldse alkoholi tarvitada. Henri pastel avaldas, et pidev järelevalve pigem abistab teda kui tekitab vabaduses probleeme. Kaitsja leidis, et Z.D tuleks vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastada. Vanglas on kinnipeetava käitumine olnud positiivne - teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav soovib elada ausalt ja seadusekuulekalt ning alluda kriminaalhooldaja järelevalvele, kuna leiab, et sellest oleks talle abi. Kohtu seisukoht Z.D mõisteti kohtuotsustega süüdi tahtlike teise astme kuritegude toimepanemises. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Z.D temale mõistetud karistusajast ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007 määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kriminaalhooldaja esitatud materjalidest ilmneb, et korteri näol, kuhu kinnipeetav pärast vanglast ennetähtaegselt vabanemist soovib elama asuda, on tegu A.P. kuuluva eluruumiga. Seal elab kinnipeetava ema U.P. Viimane on andnud nõusoleku paigaldada oma elukohta elektroonilise valve seadmed. Ka on A.P. omanikuna nõustunud elektroonilise seadme paigaldamisega ja ka Z.D elama asumisega nimetatud korterisse. Järelikult on elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused täidetud. KarS § 76 lg 4 sätestab, et kohus arvestab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Z.D on kriminaalkorras karistatud kolmeteistkümnel korral. Käesolev vangistus on tal juba kuues reaalne vangistus. Z.D üle on varem teostatud ka kriminaalhooldust. Tema kriminaalhooldus ei kulgenud rahuldavalt, kuna süüdimõistetu rikkus teadlikult kriminaalhoolduse poolt talle kohaldatud nõudeid ning pani katseajal toime uusi kuritegusid. Nüüdseks on kinnipeetav tunnistanud, et soovib edaspidi kuritegelikust käitumisest hoiduda. Ta kinnitab, et on vanglas viibides teinud omad järeldused ning saab aru, et elas vabaduses

valesti. Z.D on läbinud vangistuse jooksul sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja „12 sammu“. Samuti on ta vabatahtlikult läbinud veel mitmeid programme ja analüüsinud oma varasemat käitumist ning teinud põhimõttelisi järeldusi tuleviku elukorralduse osas, näiteks täielik alkoholist loobumine, AA grupiga liitumine ja vajalike sotsiaalprogrammide läbimine vabaduses. Kohus hindab Z.D taasühiskonnastumise väljavaateid küll keeruliseks, kuid arvestades tema enda poolt kohtus esitatud varasema käitumise analüüsi ja tuleviku plaane, mitte siiski ka lootusetuks. Kohus on arvamusel, et palju oleneb sellest, kas Z.D on piisavalt tahtejõudu selleks, et loobuda alkoholi tarvitamisest. Kohus möönab, et range kontroll ja kohustuste täitmine võib olla Z.D puhul asjaoluks, mis abistab teda vabaduses ka enesekontrolli teostamisel. Kinnipeetaval on pärast vabanemist kindel elukoht ja ka võimalus asuda tööle oma ema alluvuses, mis peaks omakorda abistama Z.D õiguskuuleka elu sisseseadmisel. Kohus peab vajalikuks anda Z.D-le võimaluse näidata, et ta on suuteline edukalt läbima tema ennetähtaegse vabastamisega kaasneva pika katseaja ja täitma kõiki kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb Z.D-le määrata katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 16.09.2017. Käitumiskontrollile peab kohus põhjendatuks allutada Z.D 18 kuuks, sest lühem tähtaeg ei võimalda veenduda selles, kas Z.D on teinud oma elus põhimõttelised ja vajalikud muudatused või mitte. Elektroonilist valvet peab kohus põhjendatuks kohaldada KarS § 75 lg 2 p 9 ja KarS § 751 lg 3 p 1 alusel kuus kuud. KarS § 75 lg 2 punktide 2,4,alusel peab kohus põhjendatuks käitumiskontrolli ajaks määrata Z.D-le järgmised lisakohustused:

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.