Kohtulahend

Viru Maakohus

Kriminaalasja number

1-14-1016

Määruse tegemise aeg ja koht

01. september 2015 Jõhvi kohtumajas

Kohtunik Erakorraline ettekanne

Süüdimõistetu

Kirjalikus menetluses Larissa Prokopenko Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse 27.08.2015 erakorraline ettekanne G.F-ile Viru Maakohtu 19.02.2014 kohtuotsusega määratud ÜKT tähtaja kulgemise peatamiseks G.F, isikukood xxx, elukoht: xxx

Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Ando Pajo esitas kohtule erakorralise ettekande, milles palub peatada G.F-ile määratud ÜKT tähtaja kulgemine. G.F tunnistati Viru Maakohtu 19.02.2014 kohtuotsusega süüdi KarS § 424 järgi ja karistati vangistusega 11 kuud 27 päeva. KarS § 69 alusel asendati karistus üldkasuliku tööga 714 tundi, tähtajaga 18 kuud. Katseaja kestel pidi G.F täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati G.F katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt G.F on sooritanud 631 ja sooritamata on tema poolt 83 tundi üldkasulikku tööd. G.F-ile on koostatud üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise kohta 2 kirjalikku Hoiatust. 09.06.2014 seletuses kirjutab hooldusalune, et ei käinud üldkasulikku tööd sooritamas 31.05.201401.06.2014 ja 07.06.2014 ja 08.06.2014 kuna töötasin ametlikus töökohas, kus muudeti tööajagraafikut. 09.06.2014 seletuses kirjutab hooldusalune, et ei käinud üldkasulikku tööd sooritamas kuna poeg oli kodus haige kõrge temperatuuriga. 05.07.2014 ja 06.07.2014 olin ise kodus haige. 12.07.2014 ja 13.07.2014 ning 19.07.2014 ei käinud tunde sooritamas kuna vahetasin elukohta ja oli vaja kolida puhkepäevadel. Tööpäevadel käin ametlikus töökohas tööl ja ei saanud seda teha. 13.10.2014 seletuses kirjutab G.F , et 10.08.2014 ei käinud ÜKT sooritamas kuna sõitsin ametlikku töökohta tööle. 07.09.2014 ei käinud tunde sooritamas, sest polnud kellegagi kodus väikest poega jätta. 01.12.2014 seletuses kirjutab hooldusalune, et ei saanud 09.11.2014 üldkasulikku tööd sooritada kuna olin tööl ametlikus töökohas xxx. 16.02.2015 seletuses kirjutab hooldusalune, et 24.01.2015 olin tööl ja ei käinud tunde tegemas.

Toon selle kohta töökohalt tõendi (toodud). 25.01.2015 olin haige pojaga kodus. 11.05.2015 seletuses kirjutab hooldusalune, et ei saanud minna 09.05.2015 ÜKT sooritama kuna olin jälle haige pojaga kodus. Abikaasa oli tegemas eksameid. 18.04.2015 olin tunde tegemas 4 tundi, sest pidin sõitma xxx 26.04.2015 olin tunde tegemas 2 tundi ja 30 minutit, sest väljas sadas vihma ja meid lasti varem koju. 03.05.2015 tegin 4 tundi ÜK, sest mulle helistati ja kutsuti tööle. 29.06.2015 seletuses kirjutab hooldusalune, et 30.05.2015 ei saanud päeva lõpuni tunde sooritada kuna kutsuti tööle (tõend töökohalt xxx esitatud). 06.06.2015 ei käinud tunde tegemas kuna valutas väga selg. 17.08.2015 seletuses kirjutab hooldusalune, et 26.07.2015 lahkusin varem üldkasuliku töö soorituselt kuna käisin poega ristimas (tõend esitatud xxx). Vastavalt KarS § 69 lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud ning väärtegude puhul kahtteist kuud. Kohus võib tähtaja kulgemise peatada süüdlase haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, kui süüdlane on aja-, asendus- või reservteenistuses. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö üldist tähtaega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabadus e võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu on sooritanud enamuse temale määratud üldkasuliku töö tundidest. Üldkasulikku tööd tegemas ei saanud ta käia seos enda ja lapse haigestumistega kokku 27 päeval. Arvestades seda, et süüdimõistetu on järginud kontrollnõudeid, on motiveeritud sooritama üldkasuliku töö tunnid lõpuni ning arvestades kriminaalhooldusametniku seisukohta, on otstarbekohane peatada üldkasuliku töö tegemise tähtaeg kokku 27 päevaks ning seetõttu pikeneb nende päevade võrra ka lõpptähtaeg. Juhindudes KarS § 69 lg 3, kohtunik M ä ä r a s: Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse krimin aalhooldusametniku Ando Pajo 27.08.2015 erakorraline ettekanne G.F-i suhtes rahuldada. Peatada G.F-ile Viru Maakohtu 19.02.2014 otsusega määratud üldkasuliku töö tähtaja kulgemine kokku 27 päevaks ning pikendada selle võrra üldkasuliku töö tegemise tähtaega. Määruse ärakiri saata süüdimõistetu G.F-ile ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda. Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. / allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prkopenko