Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.august 2015. a Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-5030
Kohtunik
Peet Teidearu
Istungisekretär
Heli Nurmoja
Prokurör
Jüri Vissak
Kriminaalasi
K.H süüdistuses KarS kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
K.H isikukood: XXX; elukoht: XXXX; kodakondsus: XXXX; haridus: XXXX; emakeel: XXXX;; töökoht või õppeasutus: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral, väärteokorras karistatud; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 10. juunist 2015. a
§
järgi
Kaitsja advokaat Aivar Kello riigi õigusabi korras Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 180, 248 lg 1 p 5 ja 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada K.H KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kaheksa (8) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust K.H-le Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 25. märtsi 2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-2636 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o nelja (4) kuu pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista üks (1) aasta vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendada K.H-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kolmsada kuuskümmend viis (365) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha ühe (1) aasta pikkuse tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab K.H järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata kriminaalhooldusosakonna Tartu (asukoht: kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
K.H Tartu Tartu, Tiigi
Vangla 78) talituse
KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta K.H-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kümneks (10) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on K.H kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul. K.H suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista K.H-lt sundraha viissada kaheksakümmend viis (585) eurot, kaitsjatasu seitsekümmend kaks (72) eurot ja joobeseisundi tuvastamise tasu kolmkümmend kuus (36) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et K.H on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa seitsme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank või EE502200221014193355 Swedbank või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 99915700059538. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus kohtutäituri kaudu sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
Süüdistus K.H süüdistatakse selles, et tema juhtis 19. novembril 2014. a kella 00:15 paiku Tartus Vahi ja Künni tänavate ristmiku juures mootorsõidukit BMW 328CI reg nr XXXX, olles narkojoobes. Sellega pani K.H toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe/sõlmitud 17.06.2015/ Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetavat 8 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 25. märtsi 2014. a otsusega K.H-le mõistetud karistuse ärakandmata osa – 4 kuud vangistust – võrra ja mõista K.H-le ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada K.H-le mõistetud 1 aasta vangistust 365-tunnise üldkasuliku tööga, mille K.H on kohustatud ära tegema 1-aastase tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena K.H-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 10 kuuks. Menetlus kohtus Kohtuistungil jäi prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde, kuid palus teha sellesse paranduse liitkaristuse asendamise viidete osas, lugedes õigeks, et liitkaristus tuleb üldkasuliku tööga asendada KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel. Kaitsja ja süüdistatav nõustusid prokuröri taotletud parandusega. Süüdistatav tunnistas, et talle on kokkulepe arusaadav ning ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja jäi kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Kohus nõustub ka kokkuleppe parandamisega prokuröri taotletud osas.
K.H tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. K.H menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot, kaitsjatasu 72 eurot ja joobeseisundi tuvastamise tasu 36 eurot. Arvestades K.H-lt väljamõistetavate menetluskulude summat ning süüdistatava enda taotlust menetluskulude tasumiseks pikema aja jooksul, leiab kohtunik, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem taotletud tähtaeg- seitse kuud- koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa.
Peet Teidearu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.