Kohtulahend

nr

Välja mõista I.V-lt 30,00 (kolmkümmend) eurot H. E. (isikukood xxxxxxxxxxx, arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) kasuks. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ja kaitsja nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esita, jõustub käesolev kohtuotsus.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu I.V süüdistatakse selles, et tema, olles 25.07.2014.a ja 30.07.2014.a karistatud väärteoasjades varguste eest KarS § 218 lg 1 järgi, 1) -09.septembril 2014.a. kella 08.24 ajal varastas salaja Võru maakonnas Võru linnas Jüri 85 asuvast Võru RIMI Eesti FOOD AS kauplusest 2 pakki sigarette West koguväärtusega 5.40 €, pani kauba taskusse, möödus kassast kauba eest tasumata ja lahkus kauplusest; 2) -10.septembril 2014.a. kella 17.00 paiku püüdis salaja varastada Võru maakonnas Võru linnas Jüri tänav 83 asuvast Võru TÜ kauplusest Maksimarket šokolaadikreemi „Nutella“ väärtusega 3.79 eurot, pani kauba kotti ja möödus kassast kauba eest tasumata, kuid peeti enne kauplusest lahkumist kinni. 3) - 11.septembril 2014.a. kella 09.20 ajal püüdis salaja varastada Võru maakonnas Võru linnas Jüri 85 asuvast Võru RIMI Eesti FOOD AS kauplusest šokolaadi „Anneke“ väärtusega 0,86 eurot, pani kauba taskusse ja möödus kassast kauba eest tasumata, kuid peeti enne kauplusest lahkumist kinni.

1-15-5302 4) - 11.detsembril 2014 kella 09.40 paiku püüdis salaja varastada Võru maakonnas Võru linnas Jüri 85 asuvast Võru RIMI Eesti FOOD AS kauplusest paki kohvi „Nescafe Classic 3 in 1“ väärtusega 1.99 eurot, pani kauba kotti ja möödus kassast kauba eest tasumata, kuid peeti enne kauplusest lahkumist kinni. 5) - 11.detsembril 2014 kell 11.16 ajal püüdis salaja varastada Võru maakonnas Võru linnas Jüri 85 asuvast Võru RIMI Eesti FOOD AS kauplusest paki sigarette „Malboro Gold“ väärtusega 3.50 eurot, pani kauba taskusse ja möödus kassast kauba eest tasumata, kuid peeti enne kauplusest lahkumist kinni. 6) - 28.12.2014 kell 10.12 püüdis salaja varastada Võru maakonnas Võru linnas Jüri 85 asuvast Võru RIMI Eesti FOOD AS kauplusest paki sigarette „Glamour“ väärtusega 3.20 eurot, pani kauba taskusse ja möödus kassast kauba eest tasumata, kuid peeti enne kauplusest lahkumist kinni. 7) - 28.12.2014 kell 12.57 püüdis salaja varastada Võru maakonnas Võru linnas Jüri 85 asuvast Võru RIMI Eesti FOOD AS kauplusest paki sigarette „Glamour“ väärtusega 3.20 eurot pani kauba taskusse ja möödus kassast kauba eest tasumata, kuid peeti enne kauplusest lahkumist kinni. 8) ööl vastu 03.märtsi

varastas salaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx aknalaualt väljast H. E. kuuluvad töökingad väärtusega 30 eurot. 9) – 23.03.2015 a kella 14.14 ajal püüdis salaja varastada Võru maakonnas Võru linnas Jüri tänav 83 asuvast Võru TÜ kauplusest Maksimarket 1 šokolaadi „Karl Fazer“väärtusega 1,39 eurot, pani kauba kotti ja möödus kassast kauba eest tasumata, kuid peeti enne kauplusest lahkumist kinni. Seega I.V pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb kohtult Karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-s 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest I.V-le karistuseks rahalist karistust 90 miinimumpäevamäära, so 900 euro suuruses summas. Vastavalt KarS § 34 p-le 4, §-le 35 ja § 60 lg-tele 1,2,3 kergendada I.V-le KarS § 199 lg 2 p-s 9 ettenähtud kuriteo eest mõistetavat karistust selle alammäärani, so 30-kordse päevamäärani minimaalpäevamääraga 10 eurot, s.o 300 eurot. KarS § 73 lg 1,3 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui I.V ei pane üheaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. III Kohtu põhjendused ja seisukoht süüdistuse osas Kohus leiab, et on olemas KrMS § 251 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust,

1-15-5302 tõendamiseseme asjaolud on selged, süüdistatav on täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi. I.V poolt süstemaatiliselt toime pandud vargused on tõendatud AS Rimi Eesti Food 11.09.2014.a avaldusega (tl 2), aktiga I.V kaupluses kinnipidamise kohta (tl 3-4), AS Rimi Eesti Food 09.09.2014.a avaldusega (tl 5), väärteoasjade otsustega (tl 7-10), tunnistaja L. L. ütlustega (tl 14-15), tunnistaja V. V. ütlustega (tl 16-18), tunnistaja A. M. ütlustega (tl 20-21), tunnistaja K. A. ütlustega (tl 22-23), õiendiga maksumuse kohta (tl 2526), AS Rimi Eesti Food 11.12.2014.a avaldusega (tl 44-45), AS Rimi Eesti Food 11.12.2014.a avaldusega (tl 46-47), tunnistaja K. A. ütlustega (tl 48-49), AS Rimi Eesti Food 28.12.2014.a avaldusega (tl 72-73), AS Rimi Eesti Food 28.12.2014.a avaldusega (tl 74), tunnistaja K. A. ütlustega (tl 75-76), tunnistaja M. T. ütlustega (tl 77-78), tunnistaja H. E. ütlustega (tl 97-98), asitõendi vaatlusprotokolliga (tl 100-101), tunnistaja E. M. ütlustega (tl 102-103), tunnistaja T. K. ütlustega (tl 104-105), Võru TÜ Maksimarketi aktiga (tl 124), tunnistaja M. L. ütlustega (tl 125-126) ning kahtlustatava I.V ütlustega (tl 11-12, 29-30, 50-53, 106-108, 133-134). KarS § 199 lg 2 p 9 kohaselt võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt on kaitstav õigushüve omand. Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Õiguslikult saab hõivata üksnes võõrast asja. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis, millele tal ei ole õiguslikku võimu ning mis on kellegi teise omandis. Asja äravõtmine kui varguse mõiste tunnus eeldab kõigepealt seda, et asi ei ole süüdlase valduses, vaid on süüdlase jaoks võõras valduses. Valdus on kehtestatud, asi ära võetud ja varguse objektiivne koosseis täidetud, kui hõivaja on saavutanud selle üle võimu. Vargus on lõpule viidud siis, kui vara on süüdlase käes ning tal on võimalus hakata seda oma äranägemise järgi kasutama või käsutama. Süstemaatiline on vargus, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda, kuna kaks episoodi annavad üksnes korduvuse p 4 mõttes. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus. Vastavalt Riigikohtu seisukohale (3-1-1-87-08, 3-1-1-66-13) on süstemaatilise vargusega tegu eelkõige siis, kui varastamine on kujunenud isiku elustiiliks. Võru RIMI Eesti FOOD AS kaupluses olnud 2 pakki sigarette West, Võru TÜ kaupluses Maksimarket olnud šokolaadikreem „Nutella“, Võru RIMI Eesti FOOD AS kaupluses olnud šokolaad „Anneke“, pakk kohvi „Nescafe Classic 3 in 1“, pakk sigarette „Malboro Gold“, 2 pakki sigarette „Glamour“, Võru linnas Jaama tn 8 korteri nr 3 köögi aknalaual olnud töökingad ning Võru TÜ kaupluses Maksimarket olnud šokolaad „Karl Fazer“ oli I.V jaoks võõras vara. I.V puudus õiguslik võim eelpool nimetatud võõraste asjade suhtes ning need ei olnud süüdistatava valduses. I.V pani Võru RIMI Eesti FOOD AS kaupluses olnud 2 pakki sigarette West, šokolaadi „Anneke“, paki sigarette „Malboro Gold“ ning 2 pakki sigarette „Glamour“ taskusse ja möödus kassast kauba eest tasumata. Võru TÜ kaupluses Maksimarket olnud šokolaadikreemi „Nutella“ ja šokolaadi „Karl Fazer“ ning Võru RIMI Eesti FOOD AS kaupluses olnud paki kohvi „Nescafe Classic 3 in 1“ pani süüdistatav kotti ja möödus kassast kauba eest tasumata. I.V võttis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx köögi aknalaualt väljast H. E. kuuluvad töökingad. Seega eelpool nimetatud esemed olid esialgu süüdistatava jaoks võõras valduses, seejärel võttis ta poodidest ja

1-15-5302 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx köögi aknalaualt võõrad esemed, saavutades võõraste esemete üle võimu ning kehtestades esemetele uue valduse. Kuna süüdistatav I.V on varguse toime pannud vähemalt üheksa korda järjest, on need vargused toime pandud süstemaatiliselt. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et I.V täitis oma tegevusega KarS § 199 lg 2 p-s 9 sätestatud objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatav I.V pani süstemaatilise varguse toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et süüdistatav oli teo toimepanemise kõikidest asjaoludest teadlik, kuna süüdistatav pani teadlikult tema jaoks olnud võõrad esemed poes olles kotti või taskusse ning möödus kassas nende eest maksmata. Samuti oli süüdistatav teadlik, et kellegi korteri köögi aknalaual olnud kingad on tema jaoks võõras vara ning nende järele ulatudes ja ära võttes paneb ta toime varguse. Seega I.V teadis, et ta toestab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Seega täitis I.V oma tegevusega süstemaatilise varguse subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. 05.02.2015.a ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 01-2015 (tl 84-93) kohaselt on I.V diagnoositav xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mida võib nimetada xxxxxxxxxxxxxxx. I.V oma xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. I.V esines talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal seisund, mis mõjutas olulisel määral tema käitumist ning takistas tal adekvaatselt oma tegudest aru saada ja seda juhtida. I.V on oma vaimse seisundi poolest võimeline osalema uurimistoimingutes, esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust. Seega ei esine ka I.V süüd välistavaid asjaolusid. IV Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 199 lg 2 p 9 näeb süstemaatilise varguse eest vastutusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. I.V tegevuses KarS §-s 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistusregistri väljavõttest (tl 115) nähtub, et I.V on väärteokorras karistatud kahel korral, PPA Lõuna Prefektuuri 30.07.2014.a otsusega KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 40 eurot, karistus täidetud 15.12.2014.a ja PPA Lõuna Prefektuuri 25.07.2014.a otsusega KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 32 eurot, karistus täidetud 15.12.2014.a.

1-15-5302 Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, I.V süü suurust ning seda, et süüdistatav varastas kauplustest väheväärtuslikke esemeid, samuti I.V isikuomadusi ning temal esinevat nõdrameelsust, on kohtu hinnangul otstarbekas karistada süüdistatavat KarS § 199 lg 2 p-s 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest kõige kergema karistusliigiga, so rahalise karistusega. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. KarS § 35 sätestab, kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on käesoleva seadustiku §-s 34 nimetatud põhjusel oluliselt piiratud, võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut. KarS § 60 lg 1 kohaselt võib kohus Karistusseadustiku üldosas nimetatud juhtudel kergendada isiku karistust käesoleva paragrahvi lõigetes 2 kuni 4 sätestatud korras. Sama sätte lg 2 kohaselt ei või kergendatud karistuse ülemmäär olla üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast ning lg 3 kohaselt on kergendatud karistuse alammäär Karistusseadustiku üldosas sätestatud vastava karistusliigi alammäär. Vastavalt KarS §-dele 35 ja 60 ning lähtudes 05.02.2015.a teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 01-2015, mille kohaselt esines I.V talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal seisund, mis mõjutas olulisel määral tema käitumist ning takistas tal adekvaatselt oma tegudest aru saada ja neid juhtida, tuleb kergendada I.V karistust ning mõista süüdistatavale rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses, so summas 300 eurot (päevamäära suurus 10 eurot). Arvestades I.V varalist seisu ning isikust tulenevaid asjaolusid, määrab kohus KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.V ei pane 1-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. V Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas RIMI Eesti FOOD AS Võru kauplus on esitanud tsiviilhagi 5,40 euro suuruse summa hüvitamiseks, mille moodustab poest varastatud kahe sigaretipaki „West“ väärtus (tl 34-35). H. E. on esitanud tsiviilhagi 30 euro suuruse summa hüvitamiseks, mille moodustab aknalaualt varastatud kokakingade väärtus (tl 99). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus leiab, et kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid tuleb rahuldada VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kohus mõistab I.V-lt välja 5,40 eurot RIMI Eesti FOOD AS-i kasuks ja 30 eurot H. E. kasuks.

1-15-5302

VI Kohtu seisukoht asitõendite osas Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks 09.09.2014.a videosalvestus CD-plaadil. Kohus on seisukohal, et asitõend 09.09.2014.a videosalvestus CD-plaadil tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. VII Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 585 eurot (kuupalga alammäär alates 1. jaanuarist 2015.a on 390 eurot), KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud summas 292 eurot (tl 94) ning KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 403,92 eurot (tl 110112, 119-121, 129-131), kokku 1 280,92 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kuna I.V on pensionär, kelle ainsaks sissetulekuks on pension ning arvestades süüdistatava isikust tulenevaid asjaolusid, siis KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus I.V menetluskulud sundraha 585 eurot, kaitsjatasu 403,92 eurot ja ekspertiisi maksumuse 292 eurot, kokku 1 280,92 eurot riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.