Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja 27.08.2015, Rakvere kohtumaja koht Videokohtuistungi toimumise aeg 18.08.2015 Kohtuasja number
1-15-2911
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Kaitsja
Matti Reinsalu
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Margus Malleusi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
Margus Malleus, isikukood 39508166521, EV kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 10.12.2013 ja lõpp 20.03.2016
Jätta MARGUS MALLEUS vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Margus Malleusilt menetluskuluna riigituludesse 72 eurot kaitsetasu v.adv. Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99915700032607. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 72 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu Margus Malleusi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Margus Malleusile, kaitsjale ja prokurörile.
Asjaolud Viru Vangla esitas 17.07.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Margus Malleusi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 05.05.2015 otsusega mõisteti Margus Malleus süüdi KarS § 404 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Ringkonnakohtu 01.09.2014 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 9 kuud 10 päeva vangistust võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 10.12.2013. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral grupis toime pandud omavolilise sissetungi, asja omavolilise kasutamise grupi poolt, varguste toimepanemise ning vangistuses põlengu tekitamise eest. Lisaks on kinnipeetav korduvalt karistatud kriminaalkorras Alkoholiseaduse ja Karistusseadustiku nõuete süülise rikkumise eest. Kannab esimest reaalset vangistust. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, viimase kuriteo toimepanemisega seoses on kinnipeetav ohtu seadnud teiste isikute elu ja tervise. Kuritegude soodusteguriks on grupi mõju. Samuti on kinnipeetav kahtlustatav kahes kriminaalasjas, süütamise kaastoimepanemises ning kehalise väärkohtlemise kaastoimepanemises. Margus Malleus on individuaalse täitmisplaani kohaselt vangistuse jooksul osalenud sõltlastele suunatud tugigrupis, kus läbivaks teemaks oli sõltuvusprobleemide lahendamine. Isik oli passiivne osaleja, aktiivselt kaasa ei töötanud. Ei pea ennast alkoholisõltlaseks. Alates 12.02.2015 töötab majandustöödel koristajana. Kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemise korral on võimalus elama asuda emale kuuluvasse renoveerimisjärgus olevasse majja aadressil xxxx. Ema on andnud selleks nõusoleku. Isik elas samas elukohas ka enne vangistust. Peale põhihariduse omandamist omandas Valga Kutsehariduskeskuses palkmajade ehituse eriala kutsetunnistuse. Käis enne vangistust koolis ja oli pere ülalpidamisel. On teinud juhutöid ning alates 2013. aastast võttis end ametlikult arvele töötukassas. Enne vangistust puudus pidev ja stabiilne sissetulek. Vabanemise korral on esialgu valmis toetama vanemad. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Majanduslikku toimetulekut mõjutavad tasumata haginõudeid, mille suurus on 02.01.2015 seisuga 1005,56 eurot. On motiveeritud haginõudeid tasuma. On toime pannud varavastaseid kuritegusid, kuid kuriteod on sooritatud pigem grupi mõjul. Isiku lähedaste ringkonda kuuluvad vanemad ema ja isa ning 9 õde-venda, isaga suhtleb harvem. Tutvusringkonda kuulub ka kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega grupis on toime pandud kuriteod. Kinnipeetav on välja toonud, et tal on kooliajast tekkinud ka positiivseid tutvuseid. Kuriteod toime pandud grupis, seega võib täheldada mõningast sõltuvust grupist. Varasem käitumine viitab riskivale ja hoolimatule elustiilile, otsis põnevust autode ärandamisest, grupiga kuritegude toimepanemisest. On korduvalt karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse rikkumise eest. Enamus kuritegusid toime pandud alkoholijoobes. Vangistuses on diagnoositud sõltuvus alkoholi tarvitamisest. Alates 23.01.2015 viibib noorte sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas. Kinnipeetaval on eale vastavad suhtlemisoskused. Vägivaldset käitumist ei ole vangistuses fikseeritud. Teeb otsuseid, mille vastuvõtmist ei suuda hiljem adekvaatselt põhjendada. On tulevikuks seadunud endale eesmärgiks tööle asuda ning muretseda endale isiklik elamispind. Samuti soovib aidata emal maja renoveerida. On vangistuse jooksul ametnikesse suhtunud neutraalselt, kriminaalhooldusel olles on rikkunud
kontrollnõudeid. Kinnipeetav tajub ühiskonnas kehtivaid norme, kuid ei suuda analüüsida enda kuritegude mõju ühiskonnale. Enda sõnul on motiveeritud vabanema kuritegelikust käitumisest. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 72%. Lähtudes uute kuritegude toimepanemise tõenäosusest, ei toeta vangla Margus Malleuse tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata kinnipeetavale katseaeg kuni 20.03.2016 ning käitumiskontrolli ajaks kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ega toeta samuti nagu vangla isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on kolmel korral kriminaalkorras karistatud isikuga ning ehkki isik kannab vanglakaristust esmakordselt ja tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, on ta süüdi mõistetud vangistuses toime pandud süütamises ehk KarS § 404 lg 1 järgi ettenähtud üldohtlikus kuriteos. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav karistusaja lõpuni, s.o kuni 20.03.2016, suudaks selle läbida nõuetekohaselt. Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 72%. Varasemalt oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (enamus kuritegusid oli toime pandud joobes; vangistuses on diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada samuti uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Varasemad tingimuslik ja reaalne karistus ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud, isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Eelnev annab põhjuse arvata, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida isiku käitumist õiguskuulekuse suunas, tõenäoliselt jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Margus Malleusi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 18.08.2015 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib enne tähtaega vabaneda. Selgitab, et pani vanglas madratsi põlema, kuna kinnipeetavad ja valvurid käisid närvidele, kuid on nüüdseks teinud sellest järeldused. Kui peaks vabanema, siis tädi mees oleks nõus teda tööle võtma põllumajandustöödele, samuti on tal võimalus minna tööle palkmajade ehitusele, kus ta on ka varasemalt töötanud. Enda sõnul ei ole ta seotud kuritegudega, mille toimepanemises teda kahtlustatakse. Isik ei pea alkoholi enda jaoks probleemiks. Lähedastega suhtleb telefoni teel, külastamiseks on liiga pikk maa. Varasemalt, Tartu vanglas olles, käis ema tal külas. On teadlik, et vabanemisel pannakse talle kohustused, mida peab täitma. Kaitsja seisukoht Kaitsja leiab, et kinnipeetav on noor inimene, kes on vangistuses olles läbinud erinevaid tegevusi. Üldjoontes on vangistus olnud normaalne, distsiplinaarkaristusi ei ole. Samuti on isikul tihe kontakt lähedastega ning tal oleks võimalik leida tööd põllumajanduses või eralal. Vangla märgib uue kuriteo riski protsendiks 72%, mis tuleb vanglas aset leidnud intsidendist,
mille tõttu ilmselt ei toeta vangla ka vabastamist. Kaitsja palub kinnipeetav vabastada enne tähtaega. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja ja tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, kuid kes vanglas viibib esimest korda. Eeltoodust järeldub, et kuna käesolev kuritegu ei ole esimene, ei ole kuriteo toimepanemine juhuslik, seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku suhtumist ühiskonda, mitte väärtustades ühiskonnas kehtivaid norme ja reegleid. Samuti on kuritegude toimepanemise dünaamika muutunud raskemaks, kuivõrd viimase kuriteo toimepanemisega seadis ta ohtu teiste isikute elu ja tervise. Lisaks on isik käesoleval hetkel kahtlustatav kahes kriminaalasjas kuritegude kaastoimepanemises. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on grupi mõju, millest tulenevalt kuuluvad isiku tutvusringkonda ka kriminaalkorras karistatud isikud, kellega koos kuriteod on toime pandud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Margus Malleusil puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused, kuid viimane kuritegu on toime pandud vangistuses viibides (süütamine). Seega ei ole eelnimetatud tingimus täidetud. Kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja nende tagajärgedest järeldusi ning on jätkanud uute kuritegude toimepanemist ka vangistuses viibides. Positiivse asjaoluna võib välja tuua, et kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel alaline elukoht oma emale kuuluvas renoveerimisjärgus olevas majas xxxx. Samuti töötab kinnipeetav alates 12.02.2015 vangla majandustöödel koristajana. Vabanedes puudub isikul garanteeritud töökoht, enda sõnul on tal võimalus saada tööle tädi mehe firmasse põllumajandustöödele. Enne vangistust käis koolis ja oli pere ülalpidamisel, samuti tegi juhutöid. Seega puudus kinnipeetaval enne vangistust pidev ja stabiilne sissetulek. Samuti mõjutab isiku majanduslikku toimetulekut vabanemisel tasumata võlanõuded suuruses ligikaudu 1000 eurot. Väidetavalt on motiveeritud võlanõudeid tasuma. Vabanedes on vanemad esialgu nõus kinnipeetavat majanduslikult toetama. Kinnipeetaval on vanglas diagnoositud alkoholisõltuvus. Isik on küll osalenud sõltlastele suunatud tugigrupis, kus tegeldi sõltuvusprobleemide lahendamisega, kuid kinnipeetav ei töötanud seal aktiivselt kaasa, kuna ei pea ennast alkoholisõltlaseks. Nimetatud asjaolu peab kohus riskifaktoriks uute kuritegude toimepanemise soodustamiseks. Vangla hindab uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 72%, millise näol on tegemist väga kõrge riskiga, mistõttu oleks isiku ennetähtaegne vabastamine
käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuivõrd ei suutnud ka vangistuses olek isikul vähendada uue kuriteo toimepanemise võimalust, mistõttu ei ole välistatud uute kuritegude toimepanemine katseajal. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Margus Malleusi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lisaks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest ennetähtaega vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Margus Malleusi vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.