lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-6470/8

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 26.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-6470/8
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kiirmenetlus lihtmenetluse sätete järgi
Kuulutamise aeg
26.08.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
699
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-6470/3Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja12.08.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. august 2015, Tallinn

Kriminaalasja number

1-15-6470

Kohtukoosseis

Ivi Kesküla

Kriminaalasi

H.E (H.E) süüdistuses KarS § 424 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 12. augusti 2015 otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav H.E

Süüdistatav Prokurör

H.E , isikukood: XXX, varem kriminaalkorras karistamata. Abiprokurör Enge Selge

Kaitsja

Vandeadvokaadi abi Karine Nersesjan

RESOLUTSIOON

Jätta H.E apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada apellandile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.H.E süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 11.08.2015 kella 00.22 ajal Tallinnas Sadama 25 juures, liikudes suunaga Logi tn poole, mootorsõidukit MAN TGA 01 registreerimismärgiga 186 TJC, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,91 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,82 mg/l).

Sellise käitumisega rikkus H.E liiklusseaduse § 69 lg 1/ Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja § 69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 /Joobeseisundi liigid on: alkoholijoove; / nõudeid. Seega pani H.E toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.Maakohus tunnistas H.E KarS § 424 järgi süüdi ning mõistis karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati H.E-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 11. – 12. august 2015, so 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Vastavalt KarS §-le 74 määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui H.E ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid. Katseajal on H.E kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:
1.elama kohtu poolt määratud alalises elukohas XXXXXXXXXXXX,
2.ilmuma kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2 kohustati H.E käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Vastavalt KarS § 50 lg 1 p 1 võeti H.E-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Vastavalt LS § 127 on H.E kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Katseaja algust arvati alates 12.08.2015.
3.H.E esitas Harju Maakohtu 12.08.2015 otsusele apellatsiooni ning taotleb mõistetud lisakaristuse tühistamist, märkides, et juhtimisõigus on talle ja tema perele eluliselt tähtis.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4.Ringkonnakohus, tutvudes kriminaalasja materjalidega, esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.
5.Menetluspooltel on õigus kriminaalmenetluses tema kohta tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni korras kaevata kriminaalmenetluse seadustikus kehtestatud korras, mida selgitati pooltele ka kohtuotsuse kuulutamisel. Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on isikul õigus esitada apellatsioon, kui apellatsiooniõigusest ei ole menetluspooled loobunud (KrMS 315 lg 5 p 2, lg 6). Ringkonnakohus märgib, et 12.08.2015 kohtuistungi protokollist (kd I lk 37) nähtub üheselt, et H.E on kohtuistungil selgitanud, et apellatsiooni ta esitada ei soovi ning annab selle kohta allkirja eraldi lehel. Toimikus olevast dokumendist (kd I lk 40) nähtub, et H.E, prokurör ning kaitsja on allkirjastanud apellatsiooniõigusest loobumise. Seega on apellatsiooniõigusest loobunud kõik kohtumenetluse pooled. Eeltoodu tõttu jõustus Harju Maakohtu 12.08.2015 kohtuotsus 13.08.2015. Loobudes apellatsiooniõigusest kaotas H.E õiguse kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada. Ringkonnakohus lisab, et kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta sõnaselgelt apellatsiooniõigusest loobumist apellatsiooni läbi vaatamata jätmise alusena, kuid mõiste „apellatsiooniõigusest loobumine“ tähendab seda, et isik kaotab õiguse kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada (vt lisaks

RKKK 3-1-1-61-05).

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 315 lg 7 ja § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus apellatsiooniõigusest loobumise tõttu H.E apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab apellandile. Ivi Kesküla /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.