lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-301/21

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 24.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-301/21
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
24.08.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1385
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-301/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja09.07.20151-15-301/33Tartu Maakohus Tartu kohtumaja10.10.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

24. august 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-301

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 9. juuli 2015. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Dimitri Gammer, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 9. juuli 2015. a määrus muutmata ning Dimitri Gammeri määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Dimitri Gammer tunnistati Tartu Maakohtu 25. septembri 2000. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust, KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, KrK § 141 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 9 aastat vangistust, ning KrK § 101 p-de 1, 7 ja 8 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 14 aastat vangistust. Kuritegude kogumi eest mõisteti D. Gammerile liitkaristuseks karistuste osalise liitmise teel 20 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 24. oktoobril 1998 ja lõpeb 23. oktoobril 2018. Tartu Maakohtu 16. juuni 2014. a määrusega jättis kohus D. Gammeri vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Määrus jõustus 1. juulil 2014. Õigus taotleda uuesti tingimisi ennetähtaegset vabastamist tekkis 1. juulil 2015.
2.
Tartu Maakohtu 9. juuli 2015. a määrusega jäeti D. Gammer vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

2.1 D. Gammerit on kriminaalkorras korduvalt karistatud, ta kannab teist reaalset vangistust. Varasemalt on teda karistatud kelmuse, salajase varguse ja auto ärandamise eest. Käesolevat vangistust kannab süüdimõistetu tahtliku tapmise, röövimise ning salajase ja avaliku varguse eest. Kuritegude dünaamika on muutunud: varavastastele kuritegudele on lisandunud rasked isikuvastased kuriteod. Kehtivad distsiplinaarkaristused isikul puuduvad. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi liigtarvitamine ja materiaalse kasu saamise soov. Vangistuse jooksul on D. Gammer pidevalt osalenud tööhõives. Praegusel ajal töötab ta sektorikoristajana. D. Gammer on läbinud programmi „Õige hetk“ ja alates 2011. aastast osaleb individuaalses muusika-psühhoteraapias. Vanglas on ta omandanud nii põhi- kui ka keskhariduse ning soovib minna ülikooli. 2. veebruaril 2015 alustas ta õpinguid puhastusteenindaja erialal. Vabanemisel on olemas kindel elukoht abikaasa sugulasele kuuluvas korteris. D. Gammer on nõus alluma elektroonilisele järelevalvele. Selle kohaldamiseks on andnud nõusoleku nii tema abikaasa kui ka korteri omanik. Abikaasale lisaks kuulub D. Gammeri lähivõrgustikku kolm venda ja kolm õde, suhtleb kahe õega. Pärast abiellumist 22. jaanuaril 2015 on D. Gammeri kontakt õdede ja vendadega jäänud harvemaks, kuna ta suhtleb tihedamini uue pere, s.o abikaasa ja viimase pojaga. Vabaduses ametlikult ei töötanud, oli raskusi majandusliku toimetulekuga. Vangistusest vabanemisel garanteeritud töökohta ei ole, kuid kinnipeetav arvab, et tööta ta ei jää. Abikaasa on valmis teda materiaalselt toetama. 2.2 Kinnipeetava sõnul ei ole tal alkoholi liigtarvitamisega kunagi probleeme olnud, väidetavalt tarvitas ta alkoholi tähtpäevade puhul. Otsusest nähtuvalt oli ta aga kahe kuriteo toimepanemisel alkoholijoobes. Ise D. Gammer seda ei tunnista, väites, et oli kaine. Varasemalt on alkoholi tarvitades esinenud vägivaldset käitumist. Ei näe alkoholi tarvitamises probleemi ja leiab, et suudab sellest hoiduda. Ekspertiisiga on tuvastatud ka sõltuvus amfetamiinist, morfiinist ja kokaiinist. Kinnipeetav ise eitab kategooriliselt narkootikumide tarvitamist. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja on hinnanud üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 14% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 16%. Eeltoodu alusel jõudis kohus seisukohale, et olukorras, kus karistust on veel kanda enam kui 3 aastat, oleks niivõrd raskete kuritegude toimepanemise järel D. Gammeri vabastamine hoolimata mõningatest positiivsetest momentidest põhjendamatult enneaegne. D. Gammer tuleb jätta tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

3.D. Gammer esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. 3.1 D. Gammeri hinnangul on kohus teda ennetähtaegselt vabastamata jättes keskendunud liigselt negatiivsetele asjaoludele ja jätnud positiivsed asjaolud arvesse võtmata. D. Gammer märgib, et on viibinud vangistuses väga pikka aega. Ta on 40-aastane ja enamuse oma teadlikust elust on ta veetnud vanglas. Tema hinnangul ei saa tema ennetähtaegne vabastamine rünnata ühiskonna õiglustunnet, sest vangistuse eesmärk on täidetud. Ta ei õigusta oma kuritegusid, on oma suhtumist muutnud ning motiveeritud oma käitumist muutma. Seda kinnitab ka vangla koostatud kinnipeetava iseloomustus. D. Gammeril on siiras soov elada edaspidi seaduskuulekalt. Vabanemisel on tal olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus. 3.2 D. Gammer lõpetas 20. juunil 2012 TTG tänukirjaga ja soovib minna õppima Tartu Ülikooli filoloogia teaduskonda. Ta peab haridust väga oluliseks tingimuseks elus edasi jõudmiseks. Ta on omandanud ka riigikeele C1 taseme. 2. veebruaril 2015 alustas D. Gammer õpinguid puhastusteenindaja erialal, kuna õppimisvõimalused vanglas on end ammendanud.

Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ ja osaleb alates 15. veebruarist 2011 individuaalses muusika-psühhoteraapia programmis. Ta on praktiliselt kogu vangistusaja olnud hõivatud tööga. See on talle taganud tööharjumuse ja sissetuleku rahaliste kohustuste täitmiseks. Tänaseks on ta kõik kohustused tasunud ja kogunud vabanemisfondi 1170 eurot, mille abil ta saab vabaduses kuni töö leidmiseni toime tulla. Vajadusel on talle materiaalselt toeks abikaasa. D. Gammer soovib pühenduda oma perekonnale. 3.3 Pikemaajalisem vangistuses viibimine ei aita enam kuidagi D. Gammeri parandamisele kaasa, vaid pigem tekitab lootusetuse tunde. Vabanedes saaks ta võimaluse tõestada, et on end muutnud. Ta kahetseb siiralt toimepandud kuritegusid. Samuti on ta valmis võtma endale lisakohustuse elektroonilise valve näol.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et D. Gammeri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole praegusel ajal põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 (alates 1. jaanuarist 2015 KarS § 76 lg-s 4) sätestatud asjaolusid ning määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
5.Määruskaebuses rõhutab süüdimõistetu oma käitumist vangistuse kandmise ajal ning võimalusi vabaduses, sh lähedaste toetust ja õpingute jätkamise soovi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kõigi nende asjaoludega arvestanud, ent põhjendatult leidnud, et need ei kaalu veel üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus ei saa tugineda üksnes kinnipeetavat positiivselt iseloomustavatele asjaoludele, vaid peab arvestama kõiki karistusseadustikus loetletud asjaolusid nende kogumis. Just selliselt on maakohus D. Gammerit vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jättes ka toiminud.
6.Kriminaalkolleegium nõustub D. Gammeriga selles, et tema puhul esineb mitmeid asjaolusid, mis kõnelevad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kasuks. D. Gammer on vangistuse jooksul osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes, omandanud põhi- ja keskhariduse ning olnud pidevalt hõivatud tööga. Süüdimõistetul on olemas perekond ja lähedased, kes on valmis teda vabanemisjärgselt toetama. D. Gammer omab kindlat elukohta ja soovib astuda kõrgkooli. Kõik need asjaolud on äärmiselt positiivsed, ent hinnates neid kogumis toimepandud kuriteo asjaolude ja D. Gammeri varasema elukäiguga, ei veena need veel kohut, et juba kantud karistus oleks oma eesmärgi täitnud ja D. Gammer sellest vajalikud järeldused teinud.
7.D. Gammerit on kolmel korral kriminaalkorras karistatud ja reaalset vangistust kannab ta teist korda. Kui varem on D. Gammerit karistatud kelmuse, salajase varguse ja auto ärandamise eest, siis praegu kannab ta karistust tahtliku tapmise, röövimise ja avaliku varguse eest. Uute kuritegude toimepanemine ja nende raskenemine annab tunnistust sellest, et varasemad karistused, sh reaalne vangistus, ei suutnud D. Gammerile piisavat paranduslikku mõju avaldada. Süüdimõistetu kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on olnud alkoholi liigtarvitamine ja materiaalse kasu saamise eesmärk. Asjaolu, et D. Gammer ei tunnista siiani alkoholi liigtarvitamist, eitab kuritegude toimepanemist joobeseisundis ega näe alkoholis enda jaoks probleemi, tekitab ringkonnakohtus kahtlusi, et see riskifaktor ei ole veel piisavalt maandatud. Kui D. Gammer ei näe seost alkoholi tarvitamise ja kuritegude toimepanemise

vahel, on jätkuvalt olemas oht, et vabaduses alkoholi tarvitama asudes võib see viia D. Gammeri poolt uute kuritegude toimepanemiseni. Lisaks on D. Gammeril olnud probleeme ka narkootikumide tarvitamisega ning ta on narkojoobes pannud toime salajase varguse. D. Gammer ise eitab täielikult narkootikumide tarvitamist.

8.Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et D. Gammeril tuleb jätkata karistuse kandmist, et oma positiivse ja seaduskuuleka käitumisega näidata, et muutused tema mõtlemises ja käitumises ei ole ajutised ega ajendatud pelgalt soovist vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kuna süüdimõistetu karistusaeg lõpeb 23. oktoobril 2018, on tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust kohtul võimalik arutada ka edaspidi. Seega ei ole välistatud, et D. Gammer vabastatakse karistuse kandmisest ennetähtaegselt, ent praegu ei pea kohus seda veel põhjendatuks.
9.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.