Eesistuja Paavo Randma, liikmed Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas
Kriminaalasi
G.B süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Tartu Maakohtu 18. detsembri 2014 otsus
Apellatsiooni esitaja
G.B kaitsja advokaat Mart Sikut
Prokurör
Sirle Melk
Süüdistatav
G.B, ik: XXX; elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik; keskeriharidus; varem kriminaalkorras karistamata Advokaat Mart Sikut
Kaitsja
RESOLUTSIOON
1.Maakohtu otsus G.B süüditunnistamises nelja Dunlop SP Sport MAxx rehvi, tiibvärava automaatika komplekti WG2 ja 2209,59 liitri diislikütuse omastamises jätta muutmata. Mõista G.B süüdi KarS § 201 lg 1 järgi.
2.Mõista G.B-le KarS § 201 lg 1 järgi karistuseks 8 kuud vangistust, mis jätta KarS § 73 lg-te 1,3 alusel 18-kuulise katseajaga tingimuslikult täitmisele pööramata, kui G.B ei pane määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.
3.Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Maakohus arutas järgmist G.B-le esitatud süüdistust:
G.B, olles ajavahemikul 03.04.1997 kuni 16.03.2009 OÜ XXX (10155778) juhatuse liige ja ajavahemikul 20.06.2000 kuni 15.05.2007 sama ettevõtte osanik, olles kohustatud juhtima ettevõtte tegevust vastavuses Eesti Vabariigi seadusandlusele ja OÜ XXX põhikirjale ning olema OÜ-le XXX lojaalne, tegutsedes Viljandi maakonnas Karksi-Nuias, Viljandi mnt 5 ja mujal Eesti Vabariigis, pööras ta ajavahemikul novembrist 2006 kuni märtsini 2009 jätkuva teona ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks talle ettevõtte juhatuse liikmena usaldatud OÜ XXX vara suures ulatuses alljärgnevalt: 1.1 olles ühtlasi OÜ XXX AAA (10581771, kuni 07.06.2007 ärinimega OÜ XXX AAAAAA , asukohaga Viljandimaa, Karksi-Nuia, Viljandi mnt 5) juhatuse liige ja osanik, korraldas G.B novembris 2006.a. OÜ XXX AAA poolt 08.11.2006.a. arve nr 611117 koostamise ja esitamise OÜle XXX , mille sisuks oli seadmete rent summas 482 000.- krooni (30 805,41 eurot) ning mille alusel tasus OÜ XXX G.B korraldusel 08.11.2006 pangaülekandega maksekorraldusega nr 174 OÜ XXX AAA arvelduskontole nr 221015216338 Hansapangas 500 000.- krooni (31 955,82 eurot), millest 482 000.- krooni (30 805,41 eurot) moodustas tasu seadmete rendi eest. Tegelikkuses OÜ XXX mingeid seadmeid OÜ-lt XXX AAA ei rentinud ning nimetatud tegevusega pööras G.B ebaseaduslikult 482 000.- krooni (30 805,41 eurot) talle usaldatud OÜ XXX rahalisi vahendeid OÜ XXX AAA (XXX AAAAAA ) kasuks; 1.2 olles ühtlasi OÜ XXX AAA juhatuse liige ja osanik, korraldas G.B ajavahemikul 31.03.2007 - 31.05.2007.a. OÜ XXX AAA poolt 31.03.2007 arve nr 703184 koostamise ja esitamise OÜ-le XXX , mille sisuks oli 168 tonni põlevkiviõli müümine OÜ-le XXX summas 470 400.- krooni (30 064,04 eurot) ning mille alusel OÜ XXX tasus G.B korraldusel 31.05.2007 pangaülekandega OÜ XXX AAA arveldusarvele nr 10220005980018 SEB Pangas 470 400.- krooni (30 064,04 eurot). Tegelikkuses OÜ XXX AAA ja OÜ XXX vahel müügitehingut ei toimunud ning arvel kirjas olevat põlevkiviõli OÜ XXX AAA üle ei andnud. Eelpoolnimetatud tegevusega pööras G.B ebaseaduslikult 470 400.- krooni (30 064,04 eurot) talle usaldatud OÜ XXX rahalisi vahendeid OÜ XXX AAA (XXX AAAAAA ) kasuks; 1.3 olles ühtlasi OÜ XXX AAA juhatuse liige ja osanik, korraldas G.B 30.04.2007.a. OÜ XXX AAA arve nr 704099 koostamise ja esitamise OÜ-le XXX , mille sisuks oli Renault S130 kütuseveoki, registreerimismärgiga 119AUS, müümine OÜ-le XXX summas 190 000.- krooni (12 143,21 eurot). OÜ XXX tasus G.B korraldusel 14.06.2007 pangaülekandega OÜ XXX AAA arveldusarvele nr 221015216338 Hansapangas 500 000.- krooni (31 955,82 eurot), millest 190 000.krooni (12 143,21 eurot) moodustas tasu nimetatud veoki eest. Kuivõrd aprillis 2007 oli nimetatud kütuseveoki turuväärtus 76 400.- krooni (4 882,85 eurot), pööras G.B ebaseaduslikult 113 600.krooni (7 260,36 eurot) talle usaldatud OÜ XXX rahalisi vahendeid OÜ XXX AAA (XXX AAAAAA ) kasuks; 1.4 olles ühtlasi OÜ XXX AAA juhatuse liige, korraldas G.B ajavahemikul 01.06.200707.08.2007.a. OÜ XXX AAA 01.06.2007 arve nr 706191 koostamise ja esitamise OÜ-le XXX , mille sisuks oli muuhulgas Rõngu Aia tänava viie elamu vaheline soojustrass maksumusega 480 000.krooni (30 677,59 eurot) ning mille alusel OÜ XXX tasus ajavahemikul 01.06.2007.a. – 07.08.2007.a. G.B korraldusel OÜ-le XXX AAA tasaarvelduse teel 480 000.- krooni (30 677,59 eurot). Tegelikkuses OÜ XXX AAA Tartumaal Rõngu alevikus Aia tänava viie elamu vahelist ega muud soojustrassi ei ehitanud ja arvel näidatud mahus ei rahastanud. Eelpoolnimetatud tegevusega pööras
G.B ebaseaduslikult 480 000.- krooni (30 677,59 eurot) talle usaldatud OÜ XXX vahendeid OÜ XXX AAA (XXX AAAAAA ) kasuks;
rahalisi
1.5 kasutades oma ametipositsiooni OÜ-s XXX , korraldas G.B veebruaris 2008.a. KKK OÜ-lt nelja rehvi Dunlop SP Sport Maxx 91Y, mõõtudega 205/55R16 soetamise isiklikeks vajadusteks ning lasi selleks koostada KKK OÜ-l 28.02.2008 arve-saatelehe nr 20070783 OÜ XXX nimele tasumiseks summas 7663,59 krooni (489,79 eurot), mille alusel OÜ XXX tasus 04.03.2008 pangaülekandega G.B korraldusel KKK OÜ arveldusarvele nr 221029256407 Swedbank’is 7663,59 krooni (489,79 eurot). Nimetatud rehve kasutas G.B isiklikes huvides, millega pööras 7663,59 krooni (489,79 eurot) talle usaldatud OÜ XXX rahalisi vahendeid ebaseaduslikult enda kasuks; 1.6 olles ühtlasi OÜ BBB (asukohaga Viljandimaa, Karksi-Nuia, Viljandi mnt 5) osanik, korraldas G.B 01.04.2008 äriruumi üürilepingu lisa nr 1 sõlmimise OÜ XXX ja OÜ BBB vahel, millega üürnik, s.o. OÜ XXX kohustus alates 01.05.2008 maksma OÜ-le BBB Viljandimaal, Karksi-Nuias, Viljandi mnt 5, OÜ BBB kinnistul (registriosa number 1509939) asuvate kontoriruumide eest senise 5000 krooni asemel üüri 12 000.- krooni (766,94 eurot) kuus. Eelpoolnimetatud lepingu lisas märgitud üürihind ei vastanud turuhinnale ületades seda vähemalt 7000 krooni võrra ühes kuus. Äriruumi üürilepingu lisa nr 1 alusel tasus OÜ XXX G.B korraldusel ajavahemikul 19.06.2008.13.03.2009 Swedbank arvelduskontolt nr 221022792230 ja SEB Pank arvelduskontolt nr 10302011616003 OÜ BBB arvelduskontole nr 17000637068 Nordea Pangas kokku 10-l korral iga kuu 14 160 krooni (koos käibemaksuga), kokku 141 600 krooni, millest vähemalt 82 600 krooni ületas kehtivat üürimäärade turuhinda (15-25 krooni/m2). Kirjeldatud tegevusega pööras G.B ebaseaduslikult vähemalt 82 600 krooni (5279,10 eurot) talle usaldatud OÜ XXX rahalisi vahendeid põhjendamatult tasutud üürimaksetena OÜ BBB kasuks; 1.7 kasutades oma ametipositsiooni OÜ-s XXX , korraldas G.B aprillikuus 2008 tiibvärava automaatika komplekti WG2 isiklikes huvides soetamiseks, SSS OÜ 06.04.2008 arve nr 2080453 summas 7 990.- krooni (510,65 eurot) esitamise tasumiseks OÜ-le XXX , mille alusel OÜ XXX tasus pangaülekandega 17.04.2008 G.B korraldusel SSS OÜ arveldusarvele nr 10220025366010 7 990.- krooni (510,65 eurot). Tiibvärava automaatika komplekti WG2 kasutas G.B isiklikes huvides, millega pööras 7 990.- krooni (510,65 eurot) talle usaldatud OÜ XXX rahalisi vahendeid enda kasuks; 1.8 olles OÜ XXX vastutavas kasutuses olnud bensiinimootoriga mootorsõidukite BMW X6 registreerimismärgiga 000 ja BMW 750I registreerimismärgiga 000 kasutaja ametisõitudeks ning tankides AS-ilt Alexela Oil OÜ-le XXX väljastatud kütusekaardiga nr 203 –7084110100012211 bensiini nimetatud sõidukitele, tankis ajavahemikul 11.08.2007 kuni 15.12.2008 aadressidel Viljandi maakonnas Karksi-Nuias, Pärnu mnt 2 ja Abja-Paluojas, Raudtee 2; Ida-Viru maakonnas Jõhvis, Rakvere 44; Järva maakonnas Imaveres ja Türil, Viljandi mnt 15; Tallinnas Pärnu mnt 556 ja Mustamäe tee 46 asuvates AS Alexela Oil tanklates sama kaardiga isiklikes huvides diiselkütust kokku 2209,59 liitrit, summas 38 857, 26 krooni (2483,43 eurot), mille eest OÜ XXX tasus AS-le Alexela Oil. Kirjeldatud tegevusega pööras G.B enda kasuks talle OÜ XXX juhatuse liikmena usaldatud vara - 38857,26 krooni (2483,43 euro) väärtuses OÜ XXX rahalistest vahenditest soetatud diiselkütust. Kokku pööras G.B temale usaldatud võõrast vara ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks 1 683 110,7 krooni (107 570,37 euro) väärtuses, s.o KarS § 201 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2.Tartu Maakohtu 18. detsembri 2014 otsusega tunnistati G.B süüdi KarS § 201 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust, mis jäeti KarS § 73 alusel 3-aastase katseajaga tingimuslikult täitmisele pööramata. Kohus leidis, et süüdistuse p-des 1.3 ja 1.6 kirjeldatud teod ei ole leidnud tõendamist, süüdistuse ülejäänud punktides tunnistati G.B aga süüdi.
3.Maakohtu otsuse vaidlustas apellatsiooni korras süüdistatava kaitsja, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja G.B suhtes õigeksmõistva otsuse tegemist. Kaitsja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Viitega RKKK otsusele nr 3-1-1-52-14 märkis kaitsja esmalt, et osaühingu ainuosaniku süüditunnistamine ühingu vara omastamises ei ole võimalik. Kuni 14.06.2007 oli G.B aga OÜ XXX ainuosanikuks, mistõttu tuleb ta süüdistuse esimeses neljas punktis (vt p-d 1.1-1.4) igal juhul õigeks mõista (mida maakohus on p-s 1.3 kirjeldatud teo osas ka teinud). 3.2 Edasiselt leidis kaitsja, et ka ülejäänud süüdistuse punktides (s.o nelja Dunlop SP Sport MAxx rehvi, tiibvärava automaatika komplekti WG2 ja 2209,59 liitri diislikütuse omastamises) ei ole G.B süü leidnud tõendamist. Apellatsioonis sedastati, et tõendatud ei ole juba omastamistegu objektiivse külje tasandil. Samaaegselt osundas apellant, et tuvastamata on jäetud G.B-le süüks arvatud tegude subjektiivne külg ehk G.B soov panna omastamisteod toime otsese või kaudse tahtlusega.
4.Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 12. jaanuari 2015 määrusega määrati kriminaalasi läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega 28. jaanuarini 2015.
5.Tartu Ringkonnakohtu 9. veebruari 2015. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt ning mõisteti G.B õigeks enne 14.06.2007 toimepandud omastamisepisoodides, s.o p-des 1.1, 1.2 ja 1.4 kirjeldatud süüdistuse punktides. Maakohtu otsus jäeti aga muutmata G.B poolt nelja Dunlop SP Sport MAxx rehvi, tiibvärava automaatika komplekti WG2 ja 2209,59 liitri diislikütuse omastamises, mis kvalifitseeriti KarS § 201 lg 1 järgi. Nende osategude eest karistati G.B vangistusega 8 kuuks, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel katseajaga 18 kuud tingimuslikult täitmisele pööramata. Samuti mõisteti Eesti Vabariigilt G.B kasuks välja valitud kaitsjale kohtueelses menetluses ning esimese astme kohtumenetluses makstud tasu katteks 2172 eurot ja apellatsioonimenetluse makstud tasu katteks 250 eurot. Apellatsioon rahuldati osaliselt.
6.Ringkonnakohtu otsuse peale esitas G.B kaitsja kassatsiooni, taotledes G.B õigeksmõistmist talle süüks arvatud kolmes kuriteoepisoodis. Samuti vaidlustas kaitsja ringkonnakohtu menetluskulude otsustuse. Alternatiivselt taotleti kriminaalasjas menetluse lõpetamist KrMS § 2742 alusel.
7.Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. juuni 2015 otsusega tühistati ringkonnakohtu otsus osaliselt ning saadeti kriminaalasi tühistatud osas samale kohtukoosseisule uueks arutamiseks. Otsuse põhiseisukohad on järgmised. 7.1 Käesolevas kriminaalasjas ei ole sedastatav selline mõistliku menetlusaja riive, mis tingiks KrMS §-s 2742 sätestatud meetme kohaldamist. Kassatsioon jäeti rahuldamata ning ringkonnakohtu otsus muutmata ka menetluskulude osas.
7.2 Alusetud on ka kassaatori etteheited, mis puudutavad G.B nende tegude objektiivse koosseisu tuvastatust, milles ta lõppkokkuvõttes ringkonnakohtu poolt süüdi on tunnistatud. Kõnealuste tegude objektiivse koosseisu tuvastamisel ei ole menetlusõigust rikutud. Küll aga nõustus kolleegium kassaatoriga selles, et ei maa- ega ka ringkonnakohus ei ole pidanud vajalikuks eraldi tegeleda G.B-le süüksarvatud tegude subjektiivse koosseisu tuvastamise ja selle põhjendamisega. Ringkonnakohtu otsust lugedes võib küll möönda, et apellandi väiteid kummutades on soovitud avaldada muuhulgas mittenõustumist apellandiga ka süüdistataval tahtluse puudumise osas, mida ei saa aga lugeda piisavaks olukorras, kus subjektiivse koosseisu käsitlemata jätmist on otsesõnu apelleeritud. 7.3 Kirjeldatut käsitles Riigikohtu kriminaalkolleegium kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 - § 306 lg 1 p 1 mõttes, mis sai alguse juba maakohtust. Eirates KrMS § 361 lg 1 p-s 6 sätestatut saatis kriminaalkolleegium otstarbekuse kaalutlusel kriminaalasja tagasi aga ringkonnakohtule, tuvastamaks G.B-le süüksarvatud tegude subjektiivset koosseisu.
8.Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 26. juuni 2015 määrusega määrati kriminaalasi läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega 10. augustini. Nimetatud tärminiks ringkonnakohtule täiendavaid seisukohti ei esitatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide, apellatsioonis esitatud väidete ning asjassepuutuva Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusega nr 3-1-1-58-15, leiab, et maakohtu otsus G.B süüditunnistamises nelja Dunlop SP Sport MAxx rehvi, tiibvärava automaatika komplekti WG2 ja 2209,59 liitri diislikütuse omastamises tuleb jätta muutmata ning apellatsioon selles osas rahuldamata. Siinkohal märgib kriminaalkolleegium ühtlasi, et juhinduvalt KrMS §-st 364 on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-58-15 esitatud seisukohad ringkonnakohtule siduvad. Kuivõrd Riigikohtu kriminaalkolleegium ei näinud ringkonnakohtu lahendis minetusi osas, mis puudutas omastamisteo objektiivse külje tuvastatust vaidlusalustes episoodides, siis piirdub kohtukolleegium
9.veebruari 2015 otsuses sedastatud seisukohtade kordamisega ning ei pea vajalikuks neid täiendada. Kriminaalasja uue arutamise raames piirdub kolleegium seega G.B-le süüks arvatud omastamistegude subjektiivse külje täiendava käsitlusega. Konkreetselt märgib arutluse all olevate süüteoepisoodide osas kohtukolleegium järgmist. I
9.Süüdistuse osas, mis puudutab nelja Dunlop SP Sport Maxx 91Y rehvi omastamist G.B poolt (vt p 1.5), tuleb esmalt märkida, et nõustuda ei saa kaitsja väitega, nagu olnuks tegemist tavapäraste rehvidega, mille soetamine äriühingu majandustegevuse raames oli täiesti tavapärane; see seisukoht tugineb eelduslikult G.B väitel, et rehve osteti eeskätt sealt, kust neid saadi kõige soodsamalt (kd 7, tlk 91) ning nagu võib mõista, olidki need rehvid süüdistatava hinnangul enda hinnaklassilt tema hinnangul kõige soodsamad. See väide läheb aga otseselt vastuollu tunnistaja R.R. u ütlusega, mille kohaselt olid sellise hinnaga soetatud rehvid firma vajadusi silmas pidades ilmselgelt ebaratsionaalne ost (kd 7, tlk17), mida on kinnitanud ka N.R. , kelle hinnangul oli tegemist ilmselgelt liiga kõrge hinnaklassiga rehvidega (kd 7, tlk 23).
10.Isegi kui lugeda see küsimus täiesti sekundaarseks, tuleb samas nõustuda maakohtu järeldusega, et OÜ XXX kasutusse need rehvid ei jõudnud ning tõsikindlalt võib väita, et need võttis enda kasutusse G.B. KKK OÜ arvele on kirjutatud auto number, millele need rehvid väidetavalt paigaldati ning G.B ei ole eitanud, et selle juurdekirjutuse tegi tema (kd 7, tlk 91). Kõnealune sõiduk oli aga tunnistajana üle kuulatud U.K. i kasutuses, kes on väitnud, et tema sõidukile selliseid rehve kindlasti ei paigaldatud (kd 7, tlk 55), mida kinnitab ka fakt, et 25.10.2008 toimunud liiklusõnnetuse järgselt olid sõiduki all teistsuguse märgistusega rehvid. Seejuures on tähelepanuväärne, et kui kaitsja väidab apellatsioonis, et välistatud ei ole võimalus, et enne seda õnnetust (täpsemalt juulis 2008) vahetati U.K. i valduses olnud sõidukil kummid seoses intensiivse ekspluatatsiooniga juba ära, siis ühtegi küsimust, mis seda võimalust oleks võinud tõendada/kinnitada, ei ole kaitsja ega ka mitte G.B unnistaja U.K. i käest maakohtus küsinud (vt kd 7, tlk 55 jj). Samuti ei ole esitatud mitte ühtegi teist tõendit, mis seda võimalust kaudegi kinnitaks. Seetõttu loeb kriminaalkolleegium selle paljasõnaliseks kaitseteesiks.
11.Tähelepanuväärne on aga seegi, et siinkohal erineb kaitsja apellatsioonis esitatud kaitseversioon G.B enda poolt maakohtus antud selgitustest. Nimelt on G.B andnud ütlusi, et KKK OÜ arvele kirje „000 “ tegemisel ta lihtsalt eksis (kd 7, tlk 91) ning tegelikkuses olid need tema soetatud rehvid paigaldatud hoopis U.T. autole (kd 7, tlk 79). Siinkohal tuleb aga märkida, et viidatud U.T. on samuti kohtumenetluses üle kuulatud (kd 7, tlk 25 jj) ning ei kaitsja ega ka mitte G.B ei ole pidanud vajalikuks temalt küsida, kas süüdistuses näidatud rehvid paigaldati siis tema sõidukile või mitte; mis sellise lihtsa küsimuse esitamist takistas, jääb aga arusaamatuks. Seega on ka selle väite näol tegemist paljasõnalise ning igasuguse tõendusliku katteta kaitseteesiga, mis tuleb jätta edasise tähelepanuta.
12.Ainuüksi G.B ütlustel põhineb ka apellatsioonis esitatud seisukoht, et kõnealused rehvid olid kogu aeg OÜ XXX valduses. Tunnistaja R.R. on kirjeldanud olukorda seevastu selliselt, et neid rehve küll otsiti, kuid ei leitud ning ettevõttele anti nad üle hoopis G.B esindajate poolt (kd 7, tlk 17). Seda, et tõele vastab R.R. u kirjeldus ning tegelikkuses olid need rehvid G.B valduses, kinnitab eeskätt vara valduse üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kohaselt annab G.B OÜ-le XXX üle mh 4 sõidukirehvi (kd 5, tlk 1); jääb arusaamatuks, kuidas said need olla OÜ XXX i valduses, nagu väitab kaitsja, kui see dokumentaalne tõend, mille tõelevastavust ei ole apellatsioonis seejuures vaidlustatud, kinnitab täpselt vastupidist.
13.Kohtukolleegium on seisukohal, et vaatlusaluse omastamisteo pani G.B oime minimaalselt otsese tahtlusega. KarS § 201 lg 1 järgi on koosseisupärane tegu „enda või kolmanda isiku kasuks pööramine", mida praktikas sisustatakse nn manifesteerimisteooria alusel. Teise isiku kasuks pööramisena tuleb vaadelda tegu, mis annab alust järeldada, et teo toimepanija soovib edaspidi kas ise võõra objekti, s.o asja või vara omanikuna käituda või soovib lasta seda teha kolmandal isikul. See tähendab, et isik peab mingil objektiivselt avalduval viisil omastamistahte manifesteerima (RKKKo 3-1-1-92-13, p 14).
14.Käesoleval juhtumil on leidnud tõendamist, et OÜ XXX rahaliste vahendite eest soetatud autokummid võttis G.B enda vahetusse valdusesse ning ka kasutas neid; viimast kinnitab eeskätt fakt, et need rehvid tagastas G.B ettevõttele kasutatuna (kd 5, tlk 1). Seega käitus G.B võõra asja suhtes faktilise omanikuna, kasutades neid rehve vahetult isiklikes huvides. Ta teadis, et need rehvid on tema jaoks võõrad ning neid vahetult ekspluatatsioonis kasutades kinnitas ta nende suhtes omastamistahtlust. Seega võib väita, et omastamisteo pani G.Boime minimaalselt otsese tahtlusega.
15.Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud, neile ei viidata ka apellatsioonis, mistõttu eraldi kohtukolleegium neil küsimustel ei peatu. Selle episoodi osas jääb apellatsioon seega tagajärjetuks. II
16.Tõendatuks loeb kohtukolleegium ka tiibvärava automaatika komplekti WG2 omastamise G.B poolt (vt p 1.7). Ka siinkohal tuleb esmalt märkida, et isikulistest tõendiallikatest pärineva teabe kohaselt ei olnud ettevõtte huve silmas pidades see väravaautomaatikaga absoluutselt vajalik. Nii on tunnistaja R.R. nentinud, et kuivõrd territooriumil, kuhu G.B kinnitusel see värav oli mõeldud, ei olnud aedagi ümber, puudus igasugune vajadus puldiga automaatvärava järele (kd 7, tlk 18). Sama on enda ütlustes tõdenud ka N.R. (kd 7, tlk 23). Et kõnealune tiibvärav läks G.B valdusesse, täpsemalt tema koju, on seejuures tunnistanud nii süüdistatav ise (kd 7, tlk 80) kui ka tema abikaasa A.K. (kd 7, tlk70). Seega on väljaspool vaidlust see, et vaatlusaluse vallasasja pööras G.B enda kasuks KarS § 201 tähenduses.
17.Selle episoodi osas on kaitsja ainukeseks sisukaks kaitseväiteks, et tegelikkuses maksis G.B ettevõttele selle värava kinni, s.o ostis selle värava välja (vt G.B ütlused kd 7, tlk 80) ning raamatupidaja on sellekohase kande tegemise lihtsalt unustanud. Teisisõnu leitakse apellatsioonis, et ostuhinna tasumise tõttu ei olnud see väravaautomaatika G.B jaoks võõras omastamiskoosseisu tähenduses. Kriminaalkolleegium sellega ei nõustu ning märgib, et mingit vastavasisulist tõsiseltvõetavat kahtlust, mis tuleks tähenduses tõlgendada G.B kasuks, selline kaitsetees ringkonnakohtus ei tõstata.
18.Eeskätt tuleb ka siinkohal märkida, et ei kaitsja ega ka mitte G.B ei ole teinud vähimatki katset, et leida tõenduslikku tuge sellele kaitseteesile. Nimelt on kohtus kuulatud üle ka raamatupidaja H.H. (kd 7, tlk 32 jj), kelle kätte oleks see sularahamakse pidanud G.B enda väidete kohaselt ju jõudma; selle väidetavalt toimunud sularahasissemakse ning esitatud kaitseteesi kinnituse kohta ei ole kaitsja ega süüdistatav H.H. elt aga mitte midagi küsinud (vt kd 7, tlk 37). Tõsi, H.H. on küll enda ütlustes märkinud, et aastal 2008 asus firmas tööle ka pearaamatupidaja (kd 7, tlk 33), kuid tema ülekuulamist tunnistajana ei ole samuti kaitsepool pidanud vajalikuks. Seega on taaskord tegemist paljasõnalise kaitseväitega, mille kontrollimiseks ei ole G.B andnud vähimatki võimalust, mistõttu jätab ka selle kaitseteesi kriminaalkolleegium kui paljasõnalise edasise tähelepanuta.
19.Sarnaselt eelmisele episoodile leiab ringkonnakohus ka käesoleval juhul, et G.B pani selle omastamisteo toime minimaalset otsese tahtlusega. Sisuliselt soetas G.B isiklikes huvides vara, lastes selle eest aga tasuda OÜ-l XXX . Raske on leida asjakohasemat tunnismärki omastamistahtluse manifesteerimise (vt p 13) kohta kui see, et selle võõra vara ehk siis väravaautomaatika paigaldas G.B enda kodumajapidamisse, asudes seda seega vahetult omanikuna kasutama. Seega on täidetud ka omastamiskoosseisu subjektiivne külg.
20.Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud, neile ei viidata ka apellatsioonis, mistõttu eraldi kohtukolleegium neil küsimustel ei peatu. Ka selle episoodi osas jääb apellatsioon seega tagajärjetuks. III
21.Põhjendatuks peab kohtukolleegium ka G.B süüditunnistamist diiselkütuse omastamises (vt p 1.8). Ka siinkohal tuleb märkida, et apellatsioonis esitatud kaitsetees rajaneb peamiselt üksnes G.B enda ütlustel ning selgitustel. Selles osas selgitab kohtukolleegium esmalt, et isikulise tõendiallika ütlustele saab vastavalt väljakujunenud arusaamadele rajada otsuse üksnes siis, kui kohus loeb selle isiku ütlused usaldusväärseteks. Samuti on asutud seisukohale, et isikulise tõendiallika ütlusi ning usaldusväärsust tuleb reegeljuhtumil hinnata menetluslikult tervikuna, s.o mitte n.ö osakaupa; kui on tuvastatud, et isik on kohtumenetluses andnud tegelikkusele mittevastavaid ütlusi, tuleb ta tõendikogumist tervikuna kõrvaldada, mitte aga hakata edasiselt vaagima, kas ja milliseid osasid tema ütlustest lugeda usaldusväärseks või mitte. Olukord, kus vaatamata tuvastamist leidnud tegelikkusele mittevastavate ütluste andmisele loetakse isik siiski osaliselt tõendikõlbulikuks, on Riigikohtu praktika kohaselt äärmiselt erandlik ning vajab veenvat argumenteerimist (vt RKKKo 3-1-1-131-13, p 13). Sellega seoses märgib kohtukolleegium, et G.B on eelneva kahe kuriteoepisoodi valguses tõendanud enda kui tõendiallika ebausalduväärsust ning kriminaalkolleegium ei näe argumente, mille najal saaks asuda seisukohale, et käesolevas episoodis oleks tema ütlused siiski arvestatavad. Juba sel argumendil muutuvad apellatsioonis esitatud kaitseteesid sisuliselt kontrollimatuks ning sisutühjaks.
22.Kaitsja on heitnud maakohtule ette ka seda, et otsuses ei ole käsitletud ega hinnatud tunnistajana üle kuulatud J.S. e ütlusi. Siinkohal jääb kriminaalkolleegiumile arusaamatuks, millist osa J.S. e ütlustest oleks pidanud kohus siis käsitlema; nimetatud tunnistaja on selgitanud, et tema positsioon oli ettevõttes täielikult formaalne, sisuliste juhtimis- ning otsustamisküsimustega ei tegelenud tema vähimalgi määral ning tõendamiseseme asjaolude kohta ei olnud tal öelda sisuliselt mitte midagi (kd 7, tlk 45 jj). Seega ei saa mingilgi viisil heita maakohtule ette seda, et on jäänud hindamata J.S. e kui tõendiallika usaldusväärsus, kuivõrd tõendamiseseme asjaolude osas oli temalt pärinev teave täielikult ilma igasuguse tähenduseta.
23.Kohtumenetluses ütlusi andnud tunnistajate kinnitusel oli G.B käsutuses bensiinimootoriga auto, kütusekaardid olid autopõhised ning kaartide nn pidevat ristkasutust, millele G.B enda ütlustes viitab, ükski tõendiallikas enda ütlustes ei toeta (vt nt U.T. ütlused, kd 7, lk 29 jj). Ühtlasi tuleb silmas pidada, et G.B kasutuses olnud kaardiga tangiti läbivalt nii bensiini kui ka diiselkütust ning suhteliselt märkimisväärsetes kogustes (vt kd 4, lk 1 jj). Versiooni selle kohta, kuidas siis, kui tema sõitis bensiiniautoga, andis ta kaarti teistele diisli ostmiseks ning vastupidiselt siis, kui tema kasutas diiselautot, hakkasid teised isikud vajama tema kaarti bensiini ostmiseks (kd 7, tlk 90), loeb kohtukolleegium enam kui ebaveenvaks, mis tõendab täiendavalt G.B kui tõendiallika ebausaldusväärsust ning apellatsioonis esitatud kaitseteesi asjakohatust.
24.Seega on leidnud tõendamist, et G.B käitus ka käesoleval juhul omanikuna võõra vara suhtes, lastes OÜ-l XXX tasuda isiklikes huvides soetatud diiselkütuse eest. Ka seda näeb kriminaalkolleegium ainumõistetavalt kui omastamistahte manifesteerimist KarS § 201 koosseisu tähenduses, mistõttu on ka praegusel juhul võimalik rääkida omastamisteo toimepanekust minimaalselt otsese tahtlusega. Argumente, mis vastustaksid G.B käitumise õigusvastasust ja süülisust, kriminaalkolleegium ei näe. Ka selles osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse seetõttu muutmata ning apellatsiooni rahuldamata.
IV
25.Maakohus tunnistas G.B süüdi omastamises suures ulatuses. Kuivõrd G.B süüdistust jäävad praeguseks ajahetkeks sisustama ainult käesolevas otsuses käsitletud kolm omastamisepisoodi, mis ei moodusta suurt ulatust kvalifitseeritud koosseisu tähenduses, tuleb G.B käitumine kvalifitseerida KarS § 201 lg 1 järgi. Ringkonnakohus nõustub prokuröri 27. jaanuaril 2015 esitatud kirjalikes seisukohtades (kd 7, tlk 154 jj) väljendatuga G.B-le taotletava karistuse osas. Märkida tuleb, et G.B ei ole enda poolt toimepandud kuritegusid tunnistanud ega võõra omandi kahjustamist kahetsenud. Taunitavaks peab kohtukolleegium ka olukorda, kus kaude on hakatud enda tegudes süüstama kolmandaid, asjassepuutumatuid isikuid, mille all peab ringkonnakohus silmas raamatupidaja süüstamist lohakuses ja väidetavalt toimunud sularahasissemakse „unustamises“, kuigi on leidnud tõendamist, et midagi sellist aset ei leidnud. Seetõttu mõistab ringkonnakohus G.B-le KarS § 201 lg 1 järgi karistuseks 8 kuud vangistust, mis tuleb edasiselt KarS § 73 lg-te 1,3 alusel jätta 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga tingimuslikult täitmisele pööramata, kui G.B ei pane selle vältel toime uut tahtlikku kuritegu. V
26.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse G.B süüditunnistamises nelja Dunlop SP Sport MAxx rehvi, tiibvärava automaatika komplekti WG2 ja 2209,59 liitri diislikütuse omastamises muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata.
Paavo Randma /
Tiit Lõhmus /
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.