Kohtulahend

1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; -KarS § 75 lg 2 p-de 21 ja 7 alusel kohustused 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi aineid; 2) mitte suhelda talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased). KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg (2 aastat 6 kuud) kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja.

juhatajal

määrata

Herkki

Pollile

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (12 kuu jooksul) tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Herkki Polli omandas ebaseaduslikult eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 18.11.2014, suures koguses narkootilist ainet kokaiini sisaldavat pulbrit kogumassiga vähemalt 30,59 grammi (puhtal kujul vähemalt 23,121 grammi kokaiini), s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Osundatud narkootilist ainet - kokaiini sisaldavat pulbrit kogumassiga vähemalt 30,59 grammi (puhtal kujul vähemalt 23,121 grammi kokaiini) hoidis ta ebaseaduslikult enda elukohas Tallinnas aadressil Valge 18A/2-30 kuni 18.11.2014 kellani 22.07, mil narkootiline aine tema elukohas teostatud läbiotsimise käigus H. Polli poolt vabatahtlikult välja anti ning politseitöötajate poolt tema valdusest leiti ja ära võeti. Suures koguses narkootilise aine (kokaiini) ebaseadusliku käitlemisega (omandamise ja valdamisega) pani H. Polli toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 184 lg 1 redaktsiooni dispositsioon ei sisalda enam narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise mitteammendavat osategude loetelu ning karistatav on igasugune suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, sh omandamine ja valdamine. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Kokaiin kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt piisab narkootilise aine kokaiini puhul kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks 0,65 grammist kokaiinist (puhtal kujul). Seega käitles süüdistatav narkootilist ainet koguses, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks vähemalt 355 inimesele. Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus H.Polli süüditunnistamist KarS 184 lg 1 järgi ja karistamist vangistusega 2 aastat 2 kuud 17 päeva. Mõistetud karistusest kuulub kohesele täitmisele 2 kuud 17 päeva, mis lugeda kantuks eelvangistuses viibitud ajaga. Ülejäänud osa karistusest, s.o. 2 aastat vangistust ei pöörata KarS § 74 alusel täitmisele, kui H.Polli 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 21 ja 7 määratud kohustused. KarS § 832 lg 1 ja § 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeerida H. Pollilt sularaha 10 000 eurot. Nimetatud 10 000 eurot kanda riigieelarvesse summast, mis on OÜ Alta Legali poolt 02.02.2015 kantud kautsjonina (kautsjon kokku 30 000 eurot) Rahandusministeeriumi kontole. Kohtuistungil H. Polli tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kaitsja ja süüdistatav taotlesid võimalust menetluskulusid tasuda osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest, kuna kõigi menetluskulude kohene tasumine käib H. Pollile ilmselt üle jõu. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning H. Polli tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o ekspertiiside tegemisega tekkinud kulu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi 2,5 kuupalga alammäära ehk 975 eurot ning see on ära märgitud ka sõlmitud kokkuleppes. Samuti sisaldab kokkulepe menetluskuluna ka ekspertiisitasusid kokku summas 534 eurot. Seega tuleb H.Pollilt välja mõista menetluskulud kokku summas 1 509 eurot.

Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskulude kohene tasumine käib H.Pollile ilmselt üle jõu. Kui 12 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.