Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
19.08.2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-13-9313
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Prokurör
Enn Pustak
Kaitsja
Vandeadvokaat Marina Valge (määratud korras)
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Aleksandr Verbovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla
Süüdimõistetu
ALEKSANDR VERBOV, isikukood 38903070237, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 08.05.2013 ja lõpp 08.08.2017.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 17.08.2015, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Vabastada Aleksandr Verbov tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu 13.12.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni 08.08.2017 ja määrata tema Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseaja esimese kümne (10) kuu jooksul järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Kohaldada Aleksandr Verbovi suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 4, 7 alusel järgmised kohustused: 1) asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist; 2) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, välja arvatud pereliikmed. Aleksandr Verbov vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kestusega kolm (3) kuud. Välja mõista Aleksandr Verbovilt menetluskuluna riigituludesse 103,20 eurot kaitsetasu vandeadvokaat Marina Valge poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900, selgitusse märkida „1-13-9313, menetluskulud“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks 103,20 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaat Marina Valge poolt süüdimõistetu Aleksandr Verbovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Aleksandr Verbovile, kaitsjale ja prokurörile ja kohtumääruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.06.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Verbovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Aleksandr Verbov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 13.12.2013 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks loeti 08.05.2013. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kohtuistung Aleksandr Verbov taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et vabanedes hakkab elama perekonna ehk abikaasa ja lapse juures. Kinnipeetavale on vabanemise korral garanteeritud töökoht xxxx, kus töötasu esialgu saab olema xxxx eurot kuus, kuid mis tagab talle majandusliku toimetuleku. Kinnitab, et kriminaalhooldusega kaasnevad nõuded on talle täitmiseks jõukohased.
Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla koos isiku allutamisega käitumiskontrollile. Kaitsja taotles kinnipeetava enne tähtaegset vabastamist ning märkis, et vabaduses on Aleksandr Verbovil olemas kindel töökoht ja perekond. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga ning prokuröri kirjaliku seisukohaga, leiab, et Aleksandr Verbovi saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele. Isik on kriminaalkorras karistatud esimest korda ning vanglas viibib samuti esmakordselt. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt KarS § 76 lg-le 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetav Aleksandr Verbovile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht elukaaslase juures – 3-toalises heas seisukorras remonditud korteris, mis on kinnipeetava ja tema elukaaslase ühisomandis. Samuti on vabaduses toetav sotsiaalvõrgustik elukaaslase, vanemate, õe ja vanaema näol, kes kõik ootavad teda koju. Tal on võimalus asuda tööle ettevõttesse xxxx. Vangla hinnangul ei samasta isik end kriminaalse subkultuuriga, kahetseb tehtut. Enda sõnul mõistab, et ühiskonnaliikmeks olemine sisaldab endas nii õigusi kui vastutust, kuigi eksis ühiskonnas toimivate reeglite vastu. Ametnikega suheldes on kinnipeetav viisakas, hea suhtlemisoskusega, kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt. Väidetavalt on aru saanud oma valest käitumisest ja valmis muutuma. Alkoholi enda sõnul ei tarbi, andmed vastupidises puuduvad. Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kohus on aga seisukohal, et muud positiivsed asjaolud on kaalukamad, kui kehtiv distsiplinaarkaristatus. Positiivseks loeb kohus asjaolusid, et isik osaleb alates 16.03.2015 riigikeele B1 taseme kursustel, juhtumikorraldajaga on läbinud vestlused suhete ja käitumise vaheliste seoste teemadel - positiivsete ja negatiivsete suhete mõju kriminaalsele käitumisele. Kinnipeetav väärtustab väga peresuhteid ning on vestlustel väljendanud seda, et alles vanglas olles saab ta tegelikult aru, mida ta kuritegusid toime pannes kaotab ning teeb kõik endast oleneva, et
vangistuse ajal hoida lähisidemeid pereliikmetega tugevatena. Samuti on oluline, et kinnipeetaval tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg ning täita kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Samuti saab kinnipeetav vabaduses paremini tegeleda oma majandusliku olukorra parandamisega ja seda olukorras, kus kinnipeetava ja tema elukaaslase ühisomandis olev eluase on soetatud pangalaenuga, mida käesoleval ajal tagastab pangale üksnes kinnipeetava elukaaslane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Aleksandr Verbov kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele ning käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.