Kohtulahend

3) asuma tööle või õppima 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) osalema kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides. Määratud kaitsja tasu ja kulud jätta riigi kanda. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Sirje Must Advokaadibüroo kasuks 155,88 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo poolt süüdimõistetu D Si kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. D S vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, D Sile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.06.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D Si vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. D S tunnistati süüdi Viru Maakohtu 04.02.2015 otsusega KarS § 183 lg 1, § 25 lg 2 ja § 26 lg 1 ning KarS 121 järgi ning liitkaristuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 ja KarS § 65 lg 2 alusel 10 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks on karistuse kandmisele asumise aeg. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaega III üksuse järelevalve alla. Kohtuistung D S taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav seletas, et ta soovib pärast vabanemist asuda õppima xxxx ja lõpetada xxxx klassi ning vabal ajal käia ka kuskil tööl. Elama asub ema, õe ja vanaisa juurde. Alkoholi ja narkootikumide sõltuvust ei ole ja tegemist nendega ei taha teha. Kaitsja toetas kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist kinnitades, et isik on asunud paranemise teele, mida tõendab asjaolu, et ta on oma karistust kandnud väga eeskujulikult ja väga tõsiselt suhtunud sellesse. Kaitsja märgib, et isik on meeldiva suhtumisega, rahumeelne, temas ei avaldu vägivaldset käitumist, ta on vangistuses osalenud majandustöödel ja edukalt püsinud motivatsioonisüsteemis ning vabaduses ootab teda toetav pere. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt ta toetab kinnipeetava vabastamist märkides, et tegemist on isikuga, kelle suhtes kehtib kohustusliku vabastamise nõue KarS § 761 lg 2 kohaselt. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ja prokuröri seisukohaga leiab, et D S tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. KarS § 761 lg 2 kohaselt vabastab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Vastavalt KarS § 76 lg-le 4 ja § 761 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetav D Sile tuleb anda võimalus näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetav on alaealine ja tal on vabanedes olemas kindel elukoht ema juures. Samuti on tal vabaduses toetav sotsiaalvõrgustik ema, vanaisa ja õe näol, kes kõik on valmis teda materiaalselt ja moraalselt toetama. Vangla iseloomustusest nähtub, et D S on vangistuses käitunud rahumeelselt, probleeme ja kehtivaid distsiplinaarkaristusi pole. Vangistuses õpib kinnipeetav alates 12.03.2015 xxxx, koolikohustuse täitmisega probleeme ei ole. Positiivne on, et D S on avaldanud soovi vabaduses jätkata õpinguid põhihariduse omandamiseks. Asjaolu, et D S on vangistuses edukalt püsinud noortele suunatud motivatsioonisüsteemis ja korduvalt motivatsioonisüsteemi lävendi ületanud, annab tunnistust sellest, et süüdimõistetu on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetaval tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetavale mõistetud karistus on proportsionaalne juba ära kantud karistusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Käitumiskontrollile allutamine aitab omakorda maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli ühe aasta jooksul. Kinnipeetavale tuleb anda võimalus näidata, et ta suudab kriminaalhoolduse nõuetekohaselt läbida ning ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Samuti saab kinnipeetav vabaduses tegeleda üldhariduse omandamisega. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et D S kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Käesolevalt jätab kohus määratud korras kaitsja poolt kinnipeetavale osutatud õigusabi eest tasu ja kulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.