Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-12-10206
Kohtukoosseis
Kohtunik Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Prokurör
-
Kriminaalasi
Süüdimõistetu K.A tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
K.A elukoht vabanemisel: XXXX; isikukood: XXX; töökoht vabanemisel: XXXX
Kaitsja
-
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32 ja 33, kohtunik määras: Vabastada K.A temale Tartu Maakohtu 24.10.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-10206 liitkaristuseks mõistetud 4 aasta 9 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 5 alusel määrata K.A-le katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 22.02.2017. a. Katseajal on K.A kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 7 alusel määrata K.A-le katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle hiljemalt kahe nädala jooksul vangistusest ennetähtaegselt vabanemisest alates või võtta end töötuna Töötukassas arvele; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata. KarS § 78 p 2 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtulahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud K.A tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 24.10.2012. a otsusega ja karistati KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega ning KarS § 215 lg 2 p 1 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust Tartu Maakohtu 24.01.2011. a otsusega mõistetud ärakandmata 9 kuu 28 päeva vangistuse võrra. KarS § 68 lg 1 alusel hakati karistuse kandmist arvestama alates 25.04.2012. a. Kohtuotsus jõustus 14.12.2012. a Tartu Ringkonnakohtu määrusega. Tartu Maakohtu 24.01.2011. a otsusega karistati K.A KarS § 424 järgi 10 kuu vangistusega, millest KarS § 68 lg 1 alusel loeti ära kantuks 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 9 kuud 28 päeva vangistust tingimisi KarS § 74 lg 1, 3 alusel 1 aasta 8 kuu pikkuse katseajaga. Tartu Maakohtu 26.11.2014. a kohtumäärusega jäeti K.A vabastamata talle Tartu Maakohtu 24.10.2012. a otsusega mõistetud liitkaristusest tingimisi enne tähtaega. Tartu Maakohus vaatas läbi K.A-le Tartu Maakohtu 24.10.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-10206 mõistetud karistused tulenevalt 1. jaanuaril 2015. a jõustunud karistusseadustiku muudatustest ning jättis 29.01.2015. a määrusega karistused muutmata. Kinnipeetava karistusaeg algas 25.04.2012. a ja lõppeb 22.02.2017. a. K.A ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 14.07.2015. a, olles ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud.
Tartu Vangla toetab K.A vabastamist tingimisi enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on K.A olemas kindel elu- ja töökoht, samuti igakülgselt toetavad lähedased tema ema ja kasuisa näol. K.A on varasemalt katseajal toime pannud uue kuriteo, kuid muid kriminaalhooldusel viibimist takistavaid tegureid tema puhul ei esinenud. Kohtutäiturite andmebaasi andmetel on menetluses nõudeid 1900 eurot. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Mariken Arro esitas kohtule oma kirjaliku seisukoha, milles toetab K.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist ning talle kõikide vangla poolt soovitatud lisakohustuste määramist ja käitumiskontrollile allutamist ärakandmata karistusaja ulatuses. Prokurör leidis, et kuna tegemist on isiku esimese reaalse vangistusega, millest ta on ära kandnud 2/3, tal on olemas vabanedes kindel elu- ja töökoht, samuti toetavad lähedased, haridus, keeleoskus ja tahe töötada, toetab ta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Süüdimõistetu K.A kinnitas kohtus, et soovib karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabaneda ja käituda korralikult. Elama asub ta X juurde. Töökoht on olemas X firmas. Kohtu seisukoht K.A kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. K.A on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ning rohkem kui neli kuud. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. K.A on varasemalt kriminaalkorras karistatud neljal korral. Praegu kannab ta liitkaristust kahe röövimise eest isikute grupis, võõra vallasasja omavolilise kasutamise ja alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Vangistuses viibib K.A alates 25.04.2012. a, mil ta peeti kahtlustatavana kinni. Kohus leiab, et K.A on võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. K.A vabastamist toetab ka Tartu Vangla ning prokurör. K.A kannab esimest reaalset vangistust ning ta on viibinud vangistuses ca 3 aastat 4 kuud. Kohus leiab, et tegemist on olnud piisava ajaga, et end ühiskonna silmis rehabiliteerida ning et reaalne vangistus avaldaks süüdimõistetule soovitud mõju. Vangla iseloomustusest
nähtub, et K.A poolt uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul on 34% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 38%. Kohtu hinnangul ei suuda edasine vangistuse kandmine neid riske oluliselt vähendada. Selleks, et aidata K.A järgida pärast mitmeaastast vangistust seaduskuulekat eluviisi ning vähendada alkoholi kuritarvitamise tõttu uute kuritegude toimepanemise riski, on eeltoodut arvesse võttes oluline, et K.A üle säiliks kontroll ja järelevalve, mida saab pakkuda kriminaalhooldus. Tegemist on noore inimesega, kelle puhul on võimalik teda suunata ja abistada just läbi kriminaalhoolduse. K.A on varasemalt sooritanud karistusena üldkasulikku tööd ja viibinud kahel korral kriminaalhooldusel. Kriminaalhooldaja hinnangul puudusid kriminaalhooldust takistavad tegurid, kuid viibides viimasel korral katseajal, jätkas ta uute kuritegude toimepanemist ning katseajal võeti ta vahi alla. Samas on ta suutnud hoiduda karistuse kandmise ajal distsiplinaarsüütegude toimepanemisest. 25.05.2015. a on algatatud tema suhtes menetlus kinnisest vanglast avavanglasse ümberpaigutamiseks. Positiivne on see, et K.A on ajavahemikul 10.09. – 19.12.2012. a läbinud riigikeele õppe B2 taseme ja ajavahemikul 01.03. – 13.06.2012. a C1 taseme. 01.09.2013. a – 25.06.2014. a õppis ta Tartu Kutsehariduskeskuses väikeettevõtluse erialal. Alates 06.04.2015. a kuni käesoleva ajani osaleb kinnipeetav vangla tööhõives majandusabitöölisena. Samuti on ta läbinud perioodil 02.07. – 24.09.2014. a sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mis on suunatud sõltuvusprobleemidega kinnipeetavatele. Vangla iseloomustuse kohaselt K.A alahindab alkoholi mõju ja pingutusi oma elustiili muutmiseks, kuid on teadlik, et alkoholi on tema mõtlemisele ja käitumisele negatiivne mõju. K.A on vabanemisel olemas kindel elukoht tema X kuuluvas korteris. Kuna süüdimõistetu on varasemalt kuritegusid toime pannud ka varalise kasu eesmärgil, on väga oluline osa tema vabanemisjärgsel majanduslikul olukorral. Vangla iseloomustusest nähtub, et 09.06.2015. a seisuga on K.A täitmata rahalisi nõudeid 1799 eurot ning vabanemisfondis on 518 eurot. Samas on XXXX juhatuse liige kinnitanud kriminaalhooldajale, et vabanemisel on K.A olemas töökoht ehitajana. Samuti nähtub kriminaalhooldaja arvamusest, et K.A on olemas toetavad lähedased vanemate ja teiste lähisugulaste näol. Seega on K.A olemas kõik igapäevaseks eluks vajalikud tingimused, mis aitavad tal jätkata edaspidi õiguskuuleka eluviisi järgimist. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riski, tuleb K.A-le määrata kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetavad kohustused, s.o mitte tarvitada alkoholi, asuda tööle hiljemalt kahe nädala jooksul vangistusest ennetähtaegselt vabanemisest alates või võtta end Töötukassas töötuna arvele ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata. Vastavalt KarS § 76 lg-le 5 tuleb katseaja pikkus määrata ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 22.02.2017. a, ning K.A tuleb allutada käitumiskontrolli nõuetele kogu katseajaks.
Ingeri Tamm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.