Kohtulahend

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

prokurörile,

Vangla

Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 19.06.2015.a Harju Maakohtule kinnipeetava P.K kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. P.K on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 05.03.2015.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 424 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva. Karistuse kandmise algus oli 22.09.2014.a ja lõpp on 20.03.2016.a. P.K kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku kaheksal korral. Vangistuse ajal on osalenud tööhõives ja osaleb sotsiaalprogrammis „Liiklusohutusprogramm“, 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav elas enne vangistust XXXvalla sotsiaalkorteris, vabanedes asub samasse korterisse elama. Üürileping kehtib alates 01.09.2010 kuni 01.09.2015, kinnipeetava enda sõnul on üürilepingut pikendatud kuni 2018 aastani. Kindel töökoht vabanedes puudub. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

P.K kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et XXX poolt antud korter. P.K taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Natalja Kutepova esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isikut on varem korduvalt karistatud kriminaalkorras, s.h. ka vanglakaristusega, tal on kehtiv distsiplinaarkaristus. Isikul esinesid korduvalt seoses varasemate karistustega mõistetud käitumiskontrolli nõuete rikkumised, mistõttu karistused pöörati täitmisele, seega on alus arvata, et käitumiskontroll isiku puhul oleks raskendatud või võimatu Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kinnipeetava ülalpidamisel on poeg. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud P.K ja kaitsja arvamuse, leiab, et P.K võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P.K isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav kannab karistust teise astme kuritegude eest ning ta on ära kandnud ligikaudu 1 aasta vangistust. Kohus lähtub ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusest toimepandud kuritegude üle ning valmisolekust enam sõltuvusaineid mitte tarvitada. Nimetatu on oluline, kuna esitatud materjalide kohaselt oli kuritegude toimepanemise soodusteguriks ka alkoholi tarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma sõltuvusainetest. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on P.K olemas ka kindel elukoht. Kuigi esitatud materjalide kohaselt kinnipeetaval kindel töökoht puudub, arvestab kohus vangla iseloomustuses märgitut, et kinnipeetav on enne vangistust töötanud ning ka vanglas on avaldanud töötamissoovi. Sellest

saab järeldada, et kinnipeetav on huvitatud töötamisest ning võib eeldada, et tõsise töösooviga isik teeb vabaduses kõik endast oleneva töökoha leidmiseks, parandades sellega on majanduslikku olukorda ning tagades vajaliku sissetuleku toimetulekuks, aga ka kannatanule kahju hüvitamiseks. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.