1-11-8273
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
18.08.2015.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja nr
1-11-8273
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Kohtuasi
Vangla esitatud materjalid Aleksandr Korjuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
Aleksandr Korjus (ik: 37102080314 viibib Vanglas)
Kohtuistungi toimumise aeg,
13.08.2015.a Tallinn kaugkohtuistung
Liivalaia
kohtumaja,
avalik
koht
Jätta Aleksandr Korjus tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve all vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 15.06.2015.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Korjuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 31.08.2011.a kohtuotsusega tunnistati Aleksandr Korjus süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati teda KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel 8 aasta 4 kuu ja 9-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 25.03.2011.a ja lõpp on 03.08.2019.a. Aleksandr Korjuse kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral (neist kaks kriminaalkaristust
arhiveeritud), vanglas kannab karistust neljandat korda. Vangistuse ajal on osalenud riigikeele õppes ja sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“, distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Aleksandr Korjuse kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava toetavaks lähedaseks on tema ema. Vabanemisel on kinnipeetaval võimalik elama asuda oma ema juurde s. Eluase vastab elektroonilise valve tingimustele ning kinnipeetava ema andis selleks kirjaliku nõusoleku. Kinnipeetava ema sõnul on ta valmis kinnipeetavat toetama materiaalselt vastavalt võimalustele. Vangla poolt edastatud info järgi on kinnipeetaval võimalik tööle saada XXXX OÜ, mida kinnitab telefonivestluses firma osanik. Aleksandr Korjus taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Natalja Kutepova edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohasel prokuratuur ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Isikut on varem korduvalt karistatud kriminaalkorras, vangistust kannab neljandat korda raske narkokuriteo eest, tema ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla oleks ennatlik ning vastuolus õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna üldise õiglustundega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et Aleksandr Korjus tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksandr Korjuse isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et Aleksandr Korjust on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning ka vangistuses ei viibi ta esimest korda. Praegust karistust kannab ta raske esimese astme kuriteo – suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Eelviidatud kuritegu näitab kinnipeetava ükskõiksust ühiskonna heaolusse, aga ka tõsiasja, et kinnipeetav võib käituda üksnes enda huvidest lähtuvalt. Kohus ei pea kuidagi põhjendatuks vabastada ligikaudu 4 aastat enne karistusaja lõppu isikut, kes on võimeline sooritama raske kuriteo. Sellest tulenevalt ei ole ennetähtaegne vabastamine praegusel ajal põhjendatud isegi vaatamata sellele, et Aleksandr Korjus on vangistuse ajal osalenud resotsialiseerivas tegevuses ning suutnud vangistuses käituda normikohaselt. Eelduslikult toetab resotsialiseeriv tegevus kinnipeetava edasist toimetulekut vabaduses ning aitab mõista õiguskuuleka käitumise vajalikkust, kuid vastav tegevus iseenesest ei ole aluseks kinnipeetava ennetähtaegsele vabastamisele. Kohus ei saa ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtuda ainult isiku resotsialiseerivast tegevusest vangistuse ajal ning jätta kõrvale sooritatud kuriteo raskus ning isiku varasem ükskõikne suhtumine õiguskorda ning kaaskodanike heaolusse ja turvatundesse. Lisaks on kohus veendumusel, et kinnipeetav ei sobi kriminaalhooldusele ning kriminaalhooldus ei ole piisavaks vahendiks mõjutamaks isiku käitumist paremuse suunas. Siinjuures lähtub kohus tõsiasjast, et uue kuriteo pani kinnipeetav toime kriminaalhoolduse ajal, olles vastavalt esitatud materjalidele vabastatud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 18.04.2012.a. Sellega on kinnipeetav ka selgelt näidanud, et teda ei saa usaldada. Kohus on seisukohal, et Aleksandr Korjuse puhul on karistuse eesmärk – mõjutada isikut hoiduma süütegude toimepanemisest – täidetav üksnes reaalse vangistusega ning seda pikemas ulatuses, kui praeguseks kantud vangistus. Kohus on
veendumusel, et Aleksandr Korjuse vabastamine enne tähtaega praegusel ajal ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokurör, samuti on sellele vastu vangla, tuues välja, et oht seisneb raskete kehavigastuste tekitamises, mille tulemusena võib saabuda surm ning suures koguses narkootilise aine käitlemises. Vangla hinnangul on oht kõige tõenäolisem, kui isik ei suuda majanduslikult toime tulla, oht avaldub väga tõenäoliselt ka juhul, kui isik ei suuda korrigeerida enda elustiili, hoiakuid, mõtlemist ja käitumist ning hoiduda alkoholi tarvitamisest, ohtlikus võib suureneda, kui jätkab suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega. Kuigi esitatud materjalide kohaselt on kinnipeetavale garanteeritud vabanemisel töökoht, seega sissetulek, puudub kohtul veendumus, et kinnipeetavale tagatud töökoht garanteeriks tema õiguskuuleka käitumise. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav väitnud, et sai vabaduses rahaliselt hakkama, kuid tunnistab, et olid mõningased kulud, milleks palgast ei jätkunud (nt autokool). Seega ei ole välistatud, et olukorras, kus isik soovib oma sissetulekuid suurendada, võib ta tagasi pöörduda endise kuritegeliku elustiili poole ning ohustada ühiskonda. Samuti arvestab kohus vangla iseloomustuses märgitut, et vangistuse ajal toimuvad kinnipeetaval regulaarselt lühiajalised kokkusaamised nii lähedaste, tuttavate kui ka kriminaalse taustaga isikutega. Seega ei pruugi ka kinnipeetava sõpruskond olla seaduskuulekat eluviisi toetav ning oht, et kinnipeetav jätkab vabaduses oma kriminaalset tegevust, võib olla reaalne. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine praegusel ajal ei ole põhjendatud. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud nagu elu- ja töökoht ning lähedaste toetus vabaduses ning korrektne käitumine vanglas üles sooritatud kuritegude raskust ja nende toimepanemise asjaolusid, samuti ohtu, mida võib kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ühiskonnale kujutada ning kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. Samuti on kohus veendumusel, et kinnipeetava poolt ära kantud karistus ei ole piisav, kuriteo toimepannud isik peab tunnetama karistuse mõju ning kandma ka vastutust toimepandu eest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.