lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-8670/23

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 17.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-8670/23
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
17.08.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1006
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-8670/5Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja05.11.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. august 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-8670

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 17. juuli 2015. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Aleksei Danilovi kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 17. juuli 2015. a määrus muutmata ning Aleksei Danilovi kaitsja Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata.

Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo kaudu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot) vandeadvokaat Lembit Nirgile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

Mõista Aleksei Danilovilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse.

Aleksei Danilovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700030147 ning selgitus: „Aleksei Danilov 1-14-8670 menetluskulud“.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Aleksei Danilov on Harju Maakohtu 5. novembri 2014. a otsusega süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 5. juunil 2014. a ja lõpeb 5. detsembril 2015. a.
2.Tartu Maakohtu 17. juuli 2015. a määrusega jäeti A. Danilov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 2.1 Süüdimõistetut on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Talle on mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas rahalisi karistusi, aga ka vangistust, mis on jäetud osaliselt tingimuslikult täitmisele pööramata, samuti reaalset vangistust. A. Danilovi varasemast elukäigust nähtuvalt on ta jätnud kasutamata võimaluse kanda karistust vabaduses, rikkudes kriminaalhoolduse nõudeid (lisaks uute kuritegude toimepanemisele). Süüdimõistetu kohaloleku tagamiseks erakorralise ettekande arutamise juures tuli kohtul ta tagaotsitavaks kuulutada. Kuna tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral tuleb süüdimõistetul samuti alluda kriminaalhoolduse järelevalvele ja kontrollile, puudus kohtul veendumus, et A. Danilov sel korral suudaks täita kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja talle kohtu poolt määratavaid kohustusi. Vaatamata sellele, et A. Danilovi käitumine karistuse kandmise ajal on valdavalt positiivne, tõi kohus välja, et süüdimõistetul on kehtiv distsiplinaarkaristus. 2.2 Uimastisõltuvus on tugevalt mõjutanud A. Danilovi kuritegelikku käitumist ja väärtushinnanguid. Kinnipeetava sõnul on ta narkootikume tarvitanud 20 aastat. Vangistusele eelneval perioodil tarvitas süüdimõistetu igapäevaselt fentanüüli või amfetamiini. Ehkki A. Danilov on väljendanud soovi vabanemise korral narkootikume enam mitte tarvitada, ei ole kohus veendunud, et tema sellesisuline tahe ja motivatsioon on siiras ja suur. 2.3 J.B. on andnud nõusoleku, et A. Danilov võib vabanemise korral asuda elama tema juurde XXX , kuid J.B. ema, kellele nimetatud aadressil asuv korter kuulub, ei ole sellega nõus. Seega puudub A. Danilovil vabanemisjärgselt kindel elukoht. Süüdimõistetu selgituste kohaselt on tal Tallinnas elukohti mitu. Samas ei ole neid elukohti kriminaalhooldaja poolt kontrollitud. Vabanemisjärgselt puudub A. Danilovil garanteeritud töökoht.
3.A. Danilovi kaitsja esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja A. Danilovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3.1 Määruskaebuse kohaselt on maakohus teinud süüdimõistetu elukoha olemasolu kohta ebaõiged järeldused. A. Danilovil on väidetavalt mitu võimalikku elukohta. Seda kriminaalhooldaja aga ei kontrollinud. Ka süüdimõistetu töökoha osas tehtud järeldused on ebaõiged. Nimelt on A. Danilov töötanud varem pikka aega koristajana ja ehitajana ning õppinud müürsepaks ja monteerijaks, samuti omandanud keskhariduse maaler-ehitaja erialal. 3.2 Kaitsja hinnangul on A. Danilov koostööaldis ning motiveeritud muutma oma käitumist ja läbima katseaja edukalt. Süüdimõistetul puuduvad vabaduses negatiivset mõju avaldavad isikud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et A. Danilovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud.
5.Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja piisava põhjalikkusega hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et A. Danilovit ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus soostub esimese kohtuastme motiveeringuga, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt toonitab ringkonnakohus vaid järgnevat.
6.Ehkki tuleb arvestada kinnipeetava motivatsiooni õiguskuulekaks käitumiseks, ei kaalu see üles neid negatiivseid asjaolusid, mis süüdimõistetu puhul tema ennetähtaegset vabastamist ei võimalda. Nimelt tingivad A. Danilovi vabastamata jätmise tema varasem elukäik (kriminaalkorras korduv karistatus, sealhulgas reaalse vangistusega; katseajal uue kuriteo toimepanemine) ning süüdimõistetu isik (kõrge riskitegur narkootikumide tarvitamise näol). Väljatoodust tuleneb, et varem mõistetud karistused ja katseajale allutamine ei ole A. Danilovi puhul oma eesmärki täitnud. Ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka kehtival katseajal. Mööda ei saa vaadata ka A. Danilovi käitumisest karistuse kandmise ajal: nimelt on tal kehtiv distsiplinaarkaristus. Maakohtul puudub põhjendatult A. Danilovit iseloomustavate andmete põhjal veendumus, et süüdimõistetu suudaks edaspidiselt õiguskuulekalt elada ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning kriminaalhoolduse nõudeid täita.
7.Seda seisukohta ei mõjuta kuidagi ka kaitseosutus, et A. Danilovil on mitu väidetavat elukohta. Maakohus on selle juba ümber lükanud, tuues ühe võimaliku elukoha osas välja omaniku nõusoleku puudumise ning teiste puhul asjaolu, et kriminaalhooldaja ei ole neid kontrollinud. Ka A. Danilovi mitmesugused varasemalt omandatud oskused (peamiselt ehitusvaldkonnas) ei mõjuta maakohtu järelduste õigsust tema vangistusest ennetähtaegselt vabastamata jätmise kohta.
8.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
9.A. Danilovi kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele üks tund, mille eest taotleb ta tasu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lgst 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse (muudetud 7. aprilli 2015. a otsusega) punktidest 1 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel A. Danilovi kanda.

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.