1-15-643/36 - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval - lahend.ee

1-15-643 Asitõendid ja salvestised - CD-plaat jälitustoimingute salvestusega, mis on pakendatud paberümbrikusse – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde; - ekspertiisiaktiga nr 14E-AN0965 tagastatud pakendid, mis on hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuris – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; - 12.09.2014.a X reg. märgiga X läbiotsimise käigus P.-R. L. seljakotist leitud ja äravõetud narkootiline aine – KarS § 83 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. KarS § 831 lg 1 ning § 84 alusel välja mõista Eduard Gaidukilt konfiskeerimisele kuuluva kriminaaltulu väärtusele vastav summa, s.o (1000) üks tuhat eurot. Välja mõista Eduard Gaidukilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse menetluskulud – KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel (168) ükssada kuuskümmend kaheksa eurot narkootilise aine ekspertiisi eest ning KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha (975) üheksasada seitsekümmend viis eurot, kokku (1143) üks tuhat ükssada nelikümmend kolm eurot. Riigi kasuks välja mõistetud summad tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber. Välja mõistetud kriminaaltulule vastava summa, s. o 1000 euro tasumisel kasutada viitenumbrit 99915700055176. Menetluskulude tasumisel, s. o 1143 euro tasumisel kasutada viitenumbrit 99915700055163. Selgituseks märkida: ees- ja perekonnanimi, kriminaalasja number ja kriminaaltulule vastav summa või menetluskulud. Välja mõistetud summad tasuda 30 kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 319 sätestab, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Asjaolud Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Eduard Gaiduki selles, et tema olles isik, keda on karistatud narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemise eest 25.09.2013.a Harju Maakohtu poolt, müüs ebaseaduslikult 12.09.2014.a Tallinna linnas 1000 euro eest P.-R. L., kes oli tehinguks kohale tulnud koos S. K., gripiga suletavasse kilekotti pakituna 89,12 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 2,88 grammi puhast narkootilist ainet amfetamiini ja 7,17 grammi puhast narkootilist ainet metamfetamiini. Narkootiline aine leiti ja võeti ära S. K. valduses oleva sõiduauto X [X] läbiotsimise käigus.

1-15-643 Eksperdid on kirjanduse andmetele tuginedes andnud arvamuse selle kohta, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab 0,3 grammist metamfetamiinist ning 1,3 grammis amfetamiinist. Seega Eduard Gaiduki poolt käideldud narkootilise aine kogus vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud narkootilise aine käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (joove saanuks keskmiselt 261 isikut). Eelpool nimetatud ained – metamfetamiin ja amfetamiin - kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on seaduse § 3 lg 1 järgi käitlemiseks keelatud. Nimetatud ainete käitlemiseks puudus Eduard Gaidukil selleks õigustav luba. Eelpool kirjeldatud narkootilise aine käitlemise asjaolud olid Eduard Gaidukile teada ning ta eesmärgiks oli nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Eduard Gaiduki käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Eduard Gaiduk isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, tahtlikult narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega, milleks oli aine müümine, pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Kriminaalasja kohtulikul uurimisel Eduard Gaiduk end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning seletas kohtus, et tema ei ole narkootilist ainet P.-R. L.’ile (L.) müünud. Süüdistatava ütluste kohaselt ta P.-R. L. ei tunne ning ei ole temaga ka kohtunud. Prokurör leidis, et süüdistatava süü talle süüks pandud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist. Prokurör taotles Eduard Gaiduki süüdi tunnistamist KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning tema karistamist 9 aastase vangistusega, mida suurendada KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 25.09.2013.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 3 aasta vangistuse, võrra. Seega taotles prokurör E. Gaidukile liitkaristuseks 12 aastat vangistust. Eduard Gaiduki kaitsja leidis, et E. Gaiduki süü kuriteo toimepanemises ei ole tõendamist leidnud ning E. Gaiduk tuleb õigeks mõista. Maakohtu seisukoht Kohus leidis, et süüdistatava süü talle süüks pandud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda alljärgnevalt. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel andis põhjalikke ütlusi P.-R. L., kelle osas eraldas kohus süüdistuse KrMS § 216 lg 2 p 3 ja § 239 lg 3 alusel kokkuleppemenetlusse. P.-R. L. kinnitas kohtus, et ta tunneb Eduard Gaidukki juba umbes kaks aastat ning on temaga varem, s.o. enne 12.09.2014 a. toimunud kuriteosündmust korduvalt kohtunud. P.-R. L. kinnitas kohtus ka seda, et ta tunneb E. Gaiduki kohtusaalis ära ning osutas talle. P.-R. L. tunnistas, et soovides omandada narkootilist ainet, võttis ta 2014 a. augustis telefoni teel ühendust E. Gaidukiga ning leppis temaga kokku narkootilise aine üleandmise Tallinnas Lasnamäel Laagna keskuse juures. Seejärel teavitas ta narkootilise aine ostmise kavatsusest S. K. ning sõitis viimase poolt juhitud sõidukiga X (riiklik reg. nr.X) Tallinnasse, kus esmalt sõideti Laagna keskuse juurde ning pärast Eduard Gaidukiga telefoni teel kontakteerumist, edasi Põhja-Tallinna ehk Kopli linnaossa, kus kohtutigi Eduard Gaidukiga ning viimane andis P. – R. L.’ile sõidukis X üle salvrätiku sees gripiga suletud kotis olnud narkootilise aine. Seejärel, pärast tehingu toimumist E. Gaiduk lahkus sõidukist. Tagasiteel Tallinnast Pärnusse peeti sõiduauto X koos selles olnud isikutega (P.-R.L. ja S.K.) kinni.

1-15-643 Eduard Gaiduk kriminaalasja kohtulikul uurimisel P.-R.L.’i eeltoodud ütlusi ei kinnitanud, eitades nii narkootilise aine üleandmist kui ka P.-R.L.’iga kokkusaamist 12.09.2014 a. E.Gaiduki väidetel ei ole ta P.-R.L.’iga kunagi kokku saanud ega temaga telefoni teel suhelnud. Eeltoodud kuupäeval olevat E.Gaiduk viibinud kodus. Süüdistatava hinnangul on P-.R.L.’i mõjutatud politseitöötajate poolt andma ütlusi E.Gaiduki vastu. Eeltoodust järeldub, et P.-R.L.’i ja E.Gaiduki kohtulikul uurimisel antud ütlused on täielikus vastuolus. Hindamaks seda, kelle ütlusi tuleb pidada tõepärasemaks, tuleb kohtul hinnata nii P.-R.L.’i kui E.Gaiduki ütluste usutavust ning seda, kelle ütlused lähevad kokku muude kriminaalasja menetluse käigus kogutud tõenditega. Kohtu hinnangul ei ole alust kahelda P.-R. L.’i kohtulikul uurimisel antud ütlustes ning seda alljärgnevatel põhjustel. Esmalt peab kohus ebatõenäoliseks, et kohtulikul uurimisel ütlusi andev süüdistatav tunnistab narkootilise aine tehingu toimumist, kirjeldab selleks ettevalmistamist (telefonikõnesid, vastavasisuliste sõnumite saatmist jms.) ning viitab seejärel konkreetsele, kuid valele isikule. Samas on kriminaalasja menetluse ning kohtuliku uurimisega tuvastatud konkreetsed tõendid, mis kinnitavad P.-R.L.’i ütluste õigsust. -P.-R. L. avaldas kohtus, et sai Eduard Gaiduki kontaktandmed enda endise elukaaslase P. L. kaudu ning Eduard Gaiduki telefoniabonendi numbriks oli X, salvestatuna P.L. mobiiltelefoni mälus nime „X“ all. Asitõendi, P. L. kasutuses olnud mobiiltelefoni Nokia X2-00 vaatlusprotokolliga (I kd. t.l. 75) on kindlaks tehtud, et mobiiltelefoni mällu oligi nime „X“ all salvestatud abonentnumber X. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et isiku nime „X“ võib lühendada „X.“ Seega on leidnud tõendamist asjaolu, et P.-R. L. sai Eduard Gaiduki telefoninumbri endise elukaaslase telefonist. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et P.-R.L. suhtles nimetatud „X“ abonentnumbriga narkootilise aine omandamise tehingu toimumiseks. Kohus ei pea tõenäoliseks, et taolise nime all oli tema suhtluspartneriks mõni teine X ehk X nimeline isik, mitte Eduard Gaiduk. -Asitõendi vaatlusprotokolliga 20.11.2014 a. (I kd. t.l. 47-50, 51-52) on kindlaks tehtud, et P.-R. L.’i kasutuses olnud mobiiltelefoniga Samsung GT-E1200M, abonentnumber X on abonentnumbrile X saadetud sõnumid. Numbrile X on vaatlusprotokolli kohaselt 01.01.2011 kell 00:05 saadetud sõnum „Tsau oled homme lõuna ajal kodus? Ma tuleks võtaks selle merenduse raamatu, kus sõlmede õpetused sees on“. Samuti on saadetud sõnumid sisuga „ok“ ja „u 13.00 olen seal.“ Vaatlusprotokolli kohaselt on sõnumite saatmise ajaks 01.01.2011, mida kohus aga ei pea tõenäoliseks. Ka E. Gaiduk väitis kohtus, et 01.01.2011 ta veel P.-R L. ei tundnud, mistõttu ei saanud nad omavahel suhelda. Sõnumid on ilmselt saadetud 11.09.2014.a. Kohtu hinnangul on telefonil olnud mõni tehniline probleem, mistõttu on kuupäev vale. Nimetatud kohtu seisukohta kinnitab ka asjaolu, et 11.09.2014.a kell 22:00.10 on abonentnumbrile X saabunud kohaletoimetamiseraport selle kohta, et sõnum numbrile X on kohale toimetatud. (I kd t.l 47). Ka kohtuistungil selgitas P.-R. L., et nad olid E. Gaidukiga varasemalt kokku leppinud, et kui ta soovib narkootilist ainet omandada, et siis ta saadab E. Gaidukile sõnumi sisuga, et „ta tuleb külla“ või „kas võib külla tulla“ ning E. Gaiduk siis vastab, kas jah või ei (I kd t.l 179). Lisaks selgitas P.-R. L. kohtus, et ta saatis ilmselt 11.09.2014.a E. Gaidukile sõnumi, mille kohaselt ta tuleb raamatu järgi, millel sõlmede õpetused sees (I kd t.l 183). Asitõendi, P.-R.L.’i mobiiltelefoni vaatlusprotokolliga on leidnud tuvastamist eeltoodud sisuga sõnumite vahetamine (I kd. t.l. 47). Seega on leidnud tõendamist, et P.-R. L. ja E. Gaiduk suhtlesid 11.09.2014.a. ning leppisid kokku kohtumise järgmiseks päevaks, s.o 12.09.2014.a. -S. K., kelle osas kohus eraldas süüdistuse viimase taotlusel kokkuleppemenetlusse, kinnitas kriminaalasja kohtulikul uurimisel, et P.-R. L. tegi talle ettepaneku sõita 12.09.2014 a.

1-15-643 Tallinnasse ning osta sealt narkootilist ainet amfetamiini. S.K. nõustus eelnimetatud ettepanekuga. S. K. ütlused kinnitavad seega P.-R.L.’i ütlusi narkootilise aine ostutehingu toimumise osas. -Jälitustoimingu protokollist nähtub, et 12.09.2014.a kell 13:06 ehk telefoni teel eelnevalt kokkulepitud ajal, peatus X, X maja juures X reg. märgiga X (I kd t.l 108). Viidatud aadressil asus Eduard Gaiduki elukoht enne vahistamist, mis kinnitab P.-R.L.’i ütlusi selle kohta, et ta sõitis Tallinnasse eesmärgil kohtuda E.Gaidukiga. Jälitustoimingu protokolliga on tuvastatud, et eelmärgitud sõiduki juhiistmel istus S. K. ja kõrvalistmel P.-R. L. (I kd t.l 108), autost keegi ei väljunud ning jätkati sõitu. 12.09.2014.a kell 13:22 peatus sõiduk X , X maja juures. Kell 13:30 tuli Heina tn poolt sõiduki juurde Eduard Gaiduk, kes istus kõrvalistuja taha, misjärel väljus autost P.-R L. ja istus juhiistme taha. Seejärel alustasid E. Gaiduk, S. K. ja P.-R. L. sõitu ning peatusid Timuti ja Heina tn ristmiku juures, kuid esmalt keegi autost ei väljunud. Kell 13:38 väljus autost E. Gaiduk ning suundus mööda Heina tn Pebre tn poole. Samal ajal istus P.-R L. uuesti juhi kõrvalistmele. Jälitustoimingu protokoll sisaldab ka E. Gaiduki foto, mil ta lahkus (I kd t.l 108). P.-R. L. selgitas kohtus, et fotol on E.Gaiduk ja ta kohtus E. Gaidukiga (I kd t.l 183). Kohus peab P.-R.Lend’i seisukohta usutavaks, kuivõrd fotol jäädvustatud isik sarnaneb väliselt E.Gaidukiga. -Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub, et 12.09.2014.a kell 13:21:00 asus objekt (Eduard Gaiduki kasutuses olev abonentnumber) asukohas KaubajaamW2 (I kd t.l 81). Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub, et 12.09.2014.a kell 13:21:00 asus objekt (P.-R. L. kasutuses olev telefon) samuti asukohas KaubajaamW2 (I kd t.l 82). Seega E. Gaiduki ja P.-R L.’i telefonid asusid samaaegselt ühes kohas, mis kinnitab nende kohtumist. Mobiiltelefonide positsioneerimisel saadud asukoht Kaubajaam W2 kinnitab samuti seda, et mõlema mobiiltelefoni kasutajad viibisid Kaubajaama lähistel, milleks ongi Põhja-Tallinnas asuv Heina, Timuti ja Pebre tänavate piirkond. Kohtus selgitas E. Gaiduk, et jälitustoimingu protokollis oleval fotol ei ole tema ning tal ei ole isegi selliseid riideid nagu fotol oleval isikul. Samuti selgitas, et tema kodus toimunud läbiotsimisel ei leitud riideid, mis fotol oleval isikul seljas on (I k.d t.l). Eelmärgitu osas selgitab kohus, et 19.11.2014.a aadressil X, X (I.kd t.l 67-68) toimunud läbiotsimise eesmärk ei olnudki leida riideid, vaid eesmärk oli leida keelatud esemeid ja aineid (narkootilisi aineid jms.) Seega, et vastavaid riideid ei leitud, ei tõenda, et fotol ei ole E. Gaiduk. Kohtu hinnangul on fotol E.Gaiduk. Lisaks väitis E. Gaiduk, et ta ei saanud P.-R. L.’iga ka sel põhjusel kohtuda, et tal oli olnud silmade operatsioon ning ta ei olnud võimeline väljas iseseisvalt liikuma (I kd. t.l 186). Kohus leiab et kui E. Gaidukil oli tõesti 28.08.2014.a silmaoperatsioon, ei tõenda see seda, et E. Gaiduk ei kohtunud 12.09.2014.a P.-R. L.’iga. Nimelt kohtumise ajaks, s.o 12.09.2014.a, oli väidetavast operatsioonist möödunud juba kaks nädalat. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et haiglast kirjutatakse välja isik, kes ei näe ja ei suuda iseseisvalt liikuda ning kes täielikult sõltuks teistest isikutest. Haiglast väljakirjutamise ajaks peaks isik ikkagi olema sedavõrd paranenud, et saab enda ravimisega väljaspool haiglat hakkama. Lisaks märgib kohus, et E. Gaiduk ei ole esitanud mitte ühegi tõendit oma silmade olukorra kohta 12.09.2014.a. Asjaolu, et paar nädalat varem võis isikul olla operatsioon, ei tähenda, et ka mitu nädalat hiljem isik veel ei näinud ega olnud võimeline iseseisvalt liikuma. E. Gaiduki väited tema tervisliku (silmade) olukorra kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Lisaks leiab kohus, et P.-R. L.’i ja E. Gaiduki suhtlemist 11.09.2014.a telefoni teel ning kohtumist 12.09.2014. a tõendab kaudselt ka 12.09.2014.a toimunud X reg. märgiga X läbiotsimisel P.-R L.’ile kuuluvast mustast seljakotist leitud kaardimaksekviitung kuupäevaga 25.08.2014.a. (I kd t.l 41). Nimelt on viidatud kviitungi pöördele kirjutatud E. Gaiduki telefoninumber, s.t., et P.-R. L.’il oli vaja E. Gaiduki telefoninumbrit pärast

1-15-643 eelmärgitud kuupäeva, mis kinnitab veelkord asjaolu, et 2014. aasta septembrikuus E. Gaiduk ja P.-R. L. suhtlesid omavahel antud abonentnumbri kaudu (58915224). -Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kinnitasid nii P.-R. L. kui ka S. K., et isik, kes Pebre tänaval nende sõidukisse tuli (E.Gaiduk) istus koos P.-R. L.’iga sõiduki tagumisele istmele, kus toimus narkotehing, s.o. aine üleandmine, selle kaalumine ja raha üleandmine. P.-R.L.’i ja S.K. poolt kasutatud sõiduki X läbiotsimisprotokolliga on tuvastatud, et sõidukis olnud seljakotist leiti musta värvi läbipaistvast plastmassist kaanega digitaalne kaal (I kd. t.l. 37), mis kinnitab narkootilise aine tehingu toimumist ning selle käigus aine kaalumist. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et E. Gaiduki ja P.-R. L.’i kohtumine 12.09.2014.a narkootilise aine üleandmiseks (ostu-müügitehingu toimumine) on leidnud vastuvaidlematud tõendamist. -Läbiotsimisprotokolliga 19.11.2014 a. Eduard Gaiduki elukohas X X toimunud läbiotsimise kohta (I kd. t.l. 67-68) on tuvastatud, et sealt leiti läbiotsmisel elutoa sektsioonkapi sahtlist mobiiltelefon Samsung IMEI koodiga 359780040678215 Elisa SIM kaardiga EE21131005127787 ja abonentnumbriga X. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga 27.01.2015 a. on kindlaks tehtud, et 12.09.2014.a S. K. ja P.-R. L.’i kasutuses olnud sõiduauto X ( X) läbiotsimisel leiti sõidukist mobiiltelefon Samsung GT-E1200M IMEI koodiga 35268006017747. Nimetatud SIMkaardi abonentnumbrina on kindlaks tehtud X, s.o. sama number, mille SIM-kaart oli E. Gaiduki valduses ja millist on korduvalt kasutatud P.-R. L. sealhulgas suhtlemisel abonentnumbriga X (I kd. t.l. 79-80). Asjaolu, et P.-R. L.’i poolt eelnevalt korduvalt kasutatud SIM-kaart oli E. Gaiduki valduses, kinnitab seda, et nad tundsid teineteist ning suhtlesid omavahel, kuivõrd ei ole tõenäoline P.-R. L.’i kõnekaardi juhuslik sattumine isiku valdusesse, keda ta ei tunne ning kellega tal puudub kokkupuude. E. Gaiduki kaitsja väitis kohtus, et P.-R. L.’i sunniti ja ähvardati pikaajalise vangistusega andmaks E. Gaiduki vastu ütlusi ning P.-R. L.’i vastused kaitsja küsimustele olid pähe õpitud (II kd t.l 3). Kohus märgib, et kui isik peetakse kinni ja teda kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, siis on tavapärane, et uurija selgitab isikule, milline karistus võib teda toime pandud teo eest oodata. Uurijate eesmärgiks on välja selgitada ja lahendada toime pandud kuritegu ning saada kahtlustavalt tõepäraseid ütluseid. Uurijatel puudus igasugune motiiv saada P.-R. L.’ilt just E. Gaidukki süüstavaid ütluseid. Ei ole eluliselt usutav, et uurijad kuriteo lahendamise eesmärgil riskiksid ise süüteo toime panemisega. Samuti esitasid kohtus nii prokurör kui ka E. Gaiduki kaitsja P.-R. L.’ilt erinevaid küsimusi, millistele vastuste eelnevalt pähe õppimine ei ole eluliselt usutav. Samas olid ka neile antud vastused kooskõlas P.-R. L.’i kaitsjale antud ütlustega. -E. Gaiduki kaitsja väitis ka kohtus, et E. Gaiduki suhtes on rikkunud menetlusnorme, kuna ta ei saanud kaitsjaga kohtuda ega tõendeid esitada (II kd t.l 3). Kohus märgib, et E. Gaiduki suhtes ei tuvastatud kriminaalmenetluse normide rikkumisi. Süüdistataval oli võimalik kaitsjaga kohtuda, samuti esitada tõendeid. Lisaks väitis E. Gaiduk, et tal on tunnistajad, kes saavad kinnitada, et ta ei saanud 12.09.2014.a P.-R. L.’iga kohtuda (II kd t.l 8). Eelmärgitu osas selgitab kohus, et E. Gaidukil oli võimalus taotleda enda tõendite esitamist, sealhulgas ka tunnistajate ülekuulamist, kuid E. Gaiduk seda võimalust ei kasutanud. Kohus pidas paljasõnaliseks E. Gaiduki väiteid selle kohta, et tal käisid 12.09.2014 a. külalised, kes võivad tema alibit kinnitada, kuivõrd kohtueelse kriminaalmenetluse ega kohtuliku uurimise käigus ei ole E. Gaiduk neid isikuid nimetanud ega nende ülekuulamist taotlenud. -E. Gaiduki kaitsja on ka etteheitnud, et kilepakendile, milles asus narkootiline aine, ei ole tehtud ekspertiisi sõrmejälgede ja DNA tuvastamiseks (II kd t.l 6). Kohus selgitab, et kilepakend narkootilise ainega asus salvrätiku sees. Samas salvrätikusse pannaksegi asjad põhjusel, et sellel ei jää hästi DNA-d ja sõrmejäljed. Seega ei saanud kilepakendil ka sõrmejälgi ega DNA-d jääda ning vastava ekspertiisi tegemine ei oleks olnud otstarbekas.

1-15-643 -Asjaolule, et Eduard Gaidukil oli puutumus narkootiliste ainetega viitab ka tema kasutuses olnud mobiiltelefoni (abonentnumber X) vaatlusprotokolliga 04.11.2014.a tuvastatud sõnum, milles kontakt nimega X on väitnud, et „tal on mõõt täis ja ta ei taha rohkem aastate kaupa kannatada ja vaadata, kuidas sina (E.Gaiduk) narkotsi armunud oled“ (I kd. t.l. 71). 12.09.2014.a X reg. märgiga X läbiotsimise käigus leiti sõiduki kõrvalistuja eesistme eest musta värvi seljakott, mille seest leiti salvrätik, milles oli omakorda gripiga suletav kilekott roosakat värvi ainega. Aine kaal koos kilekotiga oli 94 grammi (I kd. t.l 37). Ekspertiisiaktist nr 14E-AN0965 (I kd t.l 86-87) nähtub, et leitud aine sisaldas 2.88 grammi amfetamiini ja 7.17 grammi metamfetamiini. Nimetatud ained (amfetamiin ja metamfetamiin) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ning sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 “Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning nakrootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on seaduse § 3 lg 1 järgi käitlemiseks keelatud. Ravimiameti vastuse (I kd. t.l 93) kohaselt puudus Eduard Gaidukil Ravimiameti luba narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemiseks ning ta ei ole märgitud ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teaduslikul eesmärgil kasutamise lubadel käitlemise eest vastutava või asendava isikuna. Samuti ei ole E. Gaiduk taotlenud luba amfetamiini sisse- või väljaveoks. Ravimiamet ei ole süüdistatavale väljastanud ühekordseid sisseveo- ega turustamislube. Seega E. Gaiduk käitles amfetamiini ja metamfetamiini ebaseaduslikult. Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti nr 63 (I kd t.l 91-92) kohaselt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0.3 grammist metamfetamiinist. Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti nr 44 (I kd t.l 89-90) kohaselt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1.3 grammist amfetamiinist. E. Gaiduki käideldud aine sisaldas 2.88 grammi amfetamiini ja 7.17 grammi metamfetamiini. Eeltoodu kohaselt oleks E. Gaiduki poolt käideldud ainest joobe saanud keskmiselt 261 inimest. Seega käitles E. Gaiduk narkootilist ainet koguses, mis vastab suurele kogusele narkootilisele ainele narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et P.R. L. soovis osta suures koguses, s.o 100 grammi amfetamiini ning võttis selleks ühendust Eduard Gaidukiga. Soovitud aine üleandmiseks leppisid P.-R. L. ja E. Gaiduk kokku kohtumise Tallinnas. P.-R. L. ja S. K. sõitsid 12.09.2014.a Tallinnasse, kus kohtusid E. Gaidukiga, kes andis P.-R. L. üle 89.12 grammi narkootilist ainet. Seega andis E. Gaiduk ebaseaduslikult edasi suures koguses narkootilist ainet. E. Gaidukil on kehtiv kriminaalkaristus narkootilise ainega seotud kuriteo eest (I kd t.l 95-98). Seega on E. Gaiduki teos tuvastatud KarS § 184 lg 2 p 2 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis. Subjektiivsest küljest pani E. Gaiduk teo toime kavatsetult. E. Gaiduki eesmärk oli teadlikult müüa P.-R. L. narkootilist ainet. E. Gaidukile olid teada narkootilise aine käitlemise asjaolud ning tema eesmärgiks oli nende realiseerimine. Seega E. Gaiduk isikuna, kes on varem toime pannud narkokuriteo, tahtlikult narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku edasiandmisega (müümisega) pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega hinnates tõendeid kogumis on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemine. Karistuse kohaldamisest Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega on süüdistatav E. Gaiduk toimepannud seaduses sätestatud süüteokoosseisule vastava teo süüvõimelise isiku poolt. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1-15-643 KarS § 56 lg 2 kohaselt saab vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetluses E. Gaiduki puhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja 58 mõttes. Samas märgib kohus, et süüdistatav on ka varasemalt toime pannud narkokuriteo. Harju Maakohtu 25.09.2013.a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 121 järgi karistati E. Gaidukki 3 aasta ja 11 kuu vangistusega, millest kohesele ärakandmisele kuulus 11 kuud, ülejäänud vangistus 3 aastat jäeti KarS § 74 ja § 75 alusel 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Seega käesoleva kohtuotsuse aluseks oleva kuriteo on E. Gaiduk toime pandud katseajal. Süüdistatav on kavatsetult toime pannud raske rahvatervisevastase kuriteo ja seda ajal, mil tal oli katseaeg eelmise samalaadse kuriteo toime panemise eest. Seetõttu tuleb E. Gaiduki süüd antud kuriteos kohtu hinnangul pidada nii suureks, et see välistab karistuse kohaldamise minimaalmääras või selle lähedases määras. Samas on käesolevas kriminaalasjas tuvastatud E.Gaiduki puhul narkootilise aine üleandmine üksnes ühel korral ning sellises koguses, millest piisaks narkojoobe tekitamine 261 isikule. Nimetatud kogus on küll suhteliselt suur, kuid on siiski väiksem kui kuritegude puhul, kus on tuvastatud narkootiliste ainete korduv üleandmine ning ka võrreldes juhtumitega, kui käideldakse suurtes kogustes eriti tugevatoimelisi narkootilisi aineid (kokaiin, nn. „valge hiinlane“ jms.) või kui on ühekordsete kuriteoepisoodide puhul aine kogus nii suur, et sellest piisaks joobe tekitamiseks tunduvalt suuremale hulgale, üle tuhande isikule. Kuivõrd E. Gaiduk on toime pannud raske rahvatervisevastase süüteo katseajal, siis sellise teo eest karistuse määramisel saab kõne alla tulla üksnes vangistus. Tegemist oli suures koguses narkootilise aine käitlemisega isiku poolt, kes on varem narkokuriteo eest karistatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 184 lg 2 p-st 2 leiab kohus, et E. Gaiduki tuleb karistada kuueaastase vangisusega. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb mõistetud karistust suurendada Harju Maakohtu 25.09.2013.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 3 aasta vangistuse võrra. Seega liitkaristuseks tuleb mõista 9 aastat vangistust. KarS § 68 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 19.11.2014.a karistusaja hulka ja seeläbi arvata E. Gaiduki karistusaja algust alates 19.11.2014.a.Tõkend vahistamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõendid ja salvestised - CD-plaat jälitustoimingute salvestusega, mis on pakendatud paberümbrikusse – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde; - ekspertiisiaktiga nr 14E-AN0965 tagastatud pakendid, mis on hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuris – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; - 12.09.2014.a Volkswagen Polo reg. märgiga 386BJR läbiotsimise käigus P.-R. L.’i seljakotist leitud ja äravõetud narkootiline aine – KarS § 83 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Menetluskulud Välja mõista Eduard Gaidukilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse menetluskulud – KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel 168 narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 14E-AN0965) eest ning KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 975 eurot, kokku 1143 eurot.