Kohtulahend

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus F.N süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt varguseid, püüdis 13.augustil 2015.a kella 20:27 paiku Tartu linnas Turu tn 14 asuvas Maxima Eesti OÜ-le kuuluvast Maxima kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta kaht 200 ml pudelit viskit kaubamärgiga „Scottish Leader“ koguväärtusega 8,10 eurot, möödudes kaupluse kassaliinist kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi F.N-i tahtest olenemata lõpule viimata, sest ta peeti koos kaubaga kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Sellega pani F.N toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varguse katse, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus F.N-ile karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka 2 päeva, s.o 13.-14.august 2015.a, mille vältel oli F.N kahtlustatavana kinni peetud, mistõttu lõplikuks karistuseks mõista 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada F.N-ile käesoleva kuriteo eest mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 12.juuni 2015.a kohtuotsusega nr. 1-15-4881 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 26 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada F.N-ile mõistetud 1 aasta 1 kuu 26 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 416 tundi üldkasulikku tööd, mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab F.N järgima talle kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. F.N on käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi KarS § 75 lg-st 1 tulenevaid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. F.N on KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde, kuid prokurör palus teha kokkuleppesse paranduse ning asendada karistuse asendamise juures viide KarS § 73 lg 4 viitega KarS § 74 lg 5. Süüdistatav ja kaitsja nõustusid kokkuleppesse paranduse tegemisega. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Kohus nõustub ka kokkuleppesse paranduse tegemisega. F.N tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara puuduvad. Menetluskuludena kuulub F.N-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, asjaolu, et süüdistataval puudub hetkel kindel töökoht ning samuti tema enda taotlust, leiab kohtunik, et on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa.

Kohtunik Anneli Tanum

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.