Kohtulahend

2(6)

toime pani, lubades mitte kunagi enam midagi sellist teha ning puudub käesoleval hetkel alus süüdistatava kahetsuse siiruses kahelda. Süüdistataval H .K on apellatsiooni esitamise hetkeks juba ka uus töökoht, et olla igapäevaselt hõivatud ja tegeleda oma argieluga. Süüdistatava viimasest töökohast iseloomustatakse süüdistatavat üksnes positiivselt. Asjas sisalduvad süüd kergendavad asjaolud ja puuduvad süüd raskendavad asjaolud. Maakohus märgib õigesti, et karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eelkirjeldatu valguses jääb aga arusamatuks, miks kohus on määranud nii range karistuse isikule, kes on küpses eas, varem kordagi karistamata ja elanud oma teadliku elu eeskujulikult ja õiguskuulekalt. Maakohus ei ole otsuses välja toonud, mis oleksid need asjaolud, mis annavad põhjust arvata, et isik tulevikus süütegusid toime paneks ja seega tingivad märkimisväärse põhikaristuse kohaldamise. Ü ksnes fakt, et H.K on toime pannud KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo , ei saa automaatselt kaasa tuua lisakaristuse kohaldamist. K äesolevas asjas ei esine ühtegi argumenti, millise alusel oleks võimalik väita, et süüdistatavale miinimumilähedase tingimisi vanglakaristuse määramine ei ole piisavaks, mõjutamaks viimast tulevikus hoiduma liiklusalaste väär - või kuritegude toimepanemisest. Ka ei ole kohtuliku uurimise käigus kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, milline annaks aluse arvata, et H.K-le lisakaristuse kohaldamata jätmine tooks kaasa tema jätkuva ohtlikkuse ühiskonnale. Süüdistatava poolt toimepandud kuritegu võib vaadelda kui viimase poolt toimepandud juhuslikku laadi süüte gu. Kohtuliku uurimise käigus väitis süüdistatav, et mootorsõidukit on tal vaja sisuliselt vaid tööülesannete täitmiseks, nimelt sõidab ta autoga tööle ja vahetevahel veab kiireloomuliselt laost kaupa klientidele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

3(6)

KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhjendama. KarS § 424 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Seega on selle kuriteo eest mõistetava vangistuse keskmine määr 1 aasta 6 kuud. Käesolevas asjas mõistis maakohus H .K-le karistuseks vangistuse 8 kuuks, s.o tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Kuna tegemist on varem karistamata isikuga, kes oma süüd tunnistab ja puhtsüdamlikult kahetseb, siis pidas maakohus võimalikuks jätta H.K-le mõistetud vangistus tingimuslikult täitmisele pööramata. Lisakaristusena võttis maakohus H.K-lt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 8 kuuks, ehkki KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus kuriteo toimepanemise korral võtta süüdlaselt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse kolmeks aastaks. Kohtukolleegium märgib, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § -s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Käesolevas süüdistusasjas kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. märtsi 2003. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-26-03 on märgitud, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. H.K väljahingatavas õhus oli alkoholi 1,43 mg/l kohta, mis ületab kriminaalkorras k aristatava joobe minimaal määra kahekordselt (0,75 mg/l kohta ). H.K hoolimatusest liiklusnõuete täitmisesse tõendab asjaolu, et ta juhtis joobnuna mootorsõidukit pimedal ajal tiheda liiklusega Xxxxxx-xxxxxxxx-xxxxxxxx maanteel. Tunnistaja VV ütluste kohaselt oli H .K sõidustiil äärmiselt ebakindel, sest ta sõitis väga aeglaselt, kuid vaatamata sellele kaldus ta aeg-ajalt oma sõidukiga vastassuunavööndisse. Tema taha kogunenud sõidukitest oli moodustunud pikk järjekord. Tunnistaja helistas politseisse. Pärast Xxxxxx alevikku jäi auto tee äärde seisma. Tunnistaja VV läks vaatama, milles asi. Tunnistaja nägi, et sõiduki roolis olnud isik oli äärmiselt purjus. Vaatamata sellele tahtis see isik sõitu jätkata, kuid tunnistaja takistas teda ja viibis sündmuskohal kuni politsei tulekuni. Sündmuskohale saabunud politseinikud tuvastasid H .K joobe. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et H .K on ka väliselt silmnähtavalt joobes, sest tema koordinatsioon on väga häiritud, komistab ja kukub. Väidetavalt joob H.K juba kolmandat päeva järjest ega tea mis päev täpselt on.

4(6)

Neid asjaolusid arvesse võttes on maakohus hinnanud H.K süüd põhjendatult keskmisest suuremaks ega ole pidanud võimalikuks teda seetõttu karistada rahalise karistusega. Kuna H .K ei ole varem kohtu koolt karistatud, karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ning teda iseloomustatakse positiivselt, siis pidas maakohus võimalikuks mõista talle karistuseks vangistus tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra ning jätta see tingimuslikult kohaldamata. Kohtukolleegium nõustub selles osas maakohtu seisukohtadega täielikult. V iimasel ajal välja kujunenud liiklussituatsioon sunnib liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust oluliselt tõkestama ja seda eesmärki teenib ka KarS § -s 50 lg 1 alusel määratud lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. oktoobri 2009. a otsuses nr 3-1-1-86- 09 väljendatud seisukohale, et karistusseadustiku üldosas sätestatud lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Seoses sellega on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika olnud jätkuvalt seisukohal, et isiku karistamisel alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata (3-1-1-10-03, 3-4-1-2-05, 3-1-1-2006, 3-1-1-55-07). Kohtukolleegiumi hinnangul H .K suhtes selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid lisakaristuse kohaldamata jätmise tuvastatud ei ole. Maakohus on lisakaristuse tähtaja mõistmisel arvesse võt nud H.K puhtsüdamlikku kahetsust ja varasemat elukäiku , mistõttu on piirdunud temalt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega alamäära lähedases määras, s .o 8 kuuks, ehkki KarS § 50 lg 1 p 1 võimaldanuks seda ära võtta kuni kolmeks aastaks. Kaitsja märgib apellatsioonis, et juhtimisõigusest ilma jäädes kaotab H .K töö ja paneb oma perekonna raskesse materiaalsesse olukorda. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et v õimalikule karistusele oleks pidanud H.K mõtlema siis, kui hakkas alkoholijo obes sõidukit juhtima.

suhtes muutmata, siis jäävad

5(6)

ei anna. Seega on H .K kaitsja vandeadvokaat A. Küünemäe apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg- st 3 läbi vaatamata.

Meelika Aava

Ivi Kesküla

Pavel Gontšarov

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.