1-15-5214/7 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Selgitada, et psühhiaatrilist sundravi võidakse isiku läbi vaadanud psühhiaatri või arstliku komisjoni arvamust arvesse võttes kohaldada ambulatoorse ravina, kui psühhiaatrilisele sundravile allutamisel ei kujuta isik ohtu endale ja ühiskonnale ning on tõenäoline, et isik peab kinni ravirežiimist. Taotluse selleks peab esitama isiku lähedane, seadusejärgne esindaja, tervishoiuteenuse osutaja või kaitsja. Edasikaebamise kord Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik: Eeluurimisega on tuvastatud, et Allan XXX, 14.04.2015 kella 13:15 ajal, viibides aadressil Tallinn, Vabaduse väljak 7 asuvas Tallinna Linnavalitsuse I korruse saalis, ähvardas tööl viibinud XXX noaga, suunates selle teraviku kannatanu suunas, ise samal ajal kannatanult küsides, kas ta „tahab veel ka järgmisel päeval tööle tulla“. Pärast seda Allan XXX lahkus saalist. Sellise tegevuse tõttu tundis XXX ohtu oma elule ja tervisele. Mõne aja tuli Allan XXX tagasi saali ja viskas XXX ajalehega näkku, millega andis kannatanule alust karta ähvarduse täideviimist. Seega, Allan XXX, tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisega, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Harju Maakohtusse on 25.06.2015.a. saabunud Põhja Ringkonnaprokuratuuri psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks kriminaalasja kohtusse saatmise määrus, mille kohaselt on kohtule tehtud ettepanek Allan XXX (XXX) suhtes kohaldada psühhiaatrilist sundravi kuni isiku tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni vastavalt KarS § 86 lg 3-le. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 27.04.2015 on Allan XXX kohta koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 218 (tl 29-32), millest kohaselt esineb Allan XXXl kroonilise kuluga vaimuhaigus püsikululise paranoidse skisofreenia kujul. Allan XXX võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida oli 14.04.2015.a oluliselt piiratud temal esineva vaimuhaiguse tõttu. Allan XXX ei olnud inkrimineeritava teo toimepanemise ajal võimeline oma teost aru saama ja seda juhtima. Käesoleval hetkel ei ole Allan XXX oma vaimse seisundi tõttu võimeline esinema kohtus ja kandma kohtulikku karistust. Allan XXX pani kuriteo toime süüdimatus seisundis ning ta vajab psühhiaatrilist sundravi. 12.08.2015 toimunud kohtuistungil palus prokurör lõpetada menetluse seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega, lugeda tegu tõendatuks ning kohaldada Allan XXX suhtes psühhiaatrilist sundravi; kaitsja märkis, et kriminaalasjas kogutud tõendid viitavad kahetsusväärselt asjaolule, et isikule ette heidetav õigusvastane tegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kaitsja hinnangul on antud juhul taotluse rahuldamine tema kaitsealuse huvides: Allan XXX on haige inimene, kes vajab ravi. Kohtu seisukoht: KrMS § 400 lg 4 alusel ei kutsunud kohus Allan XXX 12.08.2015 kohtuistungile, kuna kriminaalasja materjalidest nähtuvalt, sh 27.04.2015 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 218 kohaselt ei ole Allan XXX psüühilise seisundi poolest võimeline kohtuistungil osalema. Prokurör ja kaitsja märkisid istungil, et eksperdi arvamus on

põhjendatud, kaitsja lisas täiendavalt, et olles isikuga vahetult kohtunud, tuleb nentida, et eksperdile on selles osas raske vastu vaielda. KrMS § 393 kohaselt kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis või kui ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist või karistusjärgse kinnipidamise ajal jäänud vaimuhaigeks või nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire või kui tal on nimetatud seisund tuvastatud kohtueelse menetluse või kohtumenetluse ajal, ta on ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab psühhiaatrilist sundravi, toimetatakse tema suhtes kriminaalmenetlust vastavalt käesoleva peatüki sätetele. KrMS § 394 kohaselt on tõendamiseseme asjaoludeks käesoleva seadustiku §-s 393 puhul õigusvastane tegu, süüdimatu seisund õigusvastase teo toimepanemise ajal, haigestumine pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist või karistusjärgse kinnipidamise ajal või haigestumine kohtueelse menetluse või kohtumenetluse ajal, vaimne seisund kriminaalmenetluse ajal, edasise käitumise ohtlikkus iseendale või ühiskonnale, psühhiaatrilise sundravi kohaldamise vajadus. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja analüüsinud kriminaalasjas tõendeid leiab, et Allan XXX tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 120 lg 1 järgi. Toimikus on teatis kuriteo toimepanemise kohta (tlk 1), mille kohaselt on Kesklinna politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse juhtivuurija teinud teatise selle kohta, et 14.04.2015 sisenes Tallinna Linnavalitsuse, aadress Vabaduse väljak 7 Tallinn) pikk kõhna meesterahvas, kes ähvardas linnavalitsuse töötajat noaga, suunates noa teraviku naisterahva suunas, mille tagajärjel tundis kannatanu ohtu enda elu ja tervisele. Kannatanu T. Palmaru on andnud ütlusi (tlk 2-5) selle kohta, et 14.04.2015.a viibis ta oma töökohas Tallinnas, Vabaduse väljak 10, kui kella 13:00 ajal sisenes saali meesterahvas, kes tuli tema laua juurde ning avaldas soovi kokku saada Edgar Savisaare või tema asetäitjatega. Eitava vastuse tagajärjel võttis isik taskust välja halli metallivärvi 20-25 cm pikkuse noa ning suunas selle tema poole, küsides: „Kas sa tahad homme ka veel tööle tulla.“ Ehmus, püüdis ennast koguda ning vastas isikule ründava tooniga, et kindlasti tuleb ta homme tööle. Isik ei oodanud ilmselt temalt sellist reaktsiooni ning lahkus. Naases tagasi mõne aja pärast, rebis isik katki ajalehe „Pealinn“ ning ütles talle, et: Sina oled veel siin, sind ei olegi veel puuri pandud.“ Seejärel lahkus hoonest. Seletab, et sel momendil, kui meesterahvas suunas tema poole noa ning küsis, kas ta ka tahab järgmisel päeval tööle tulla, tundis ta ohtu oma elu ning tervisele. Asitõendi vaatlusprotokollist ning fototabelist (tlk.12-18) nähtub, kuidas meesterahvas siseneb 14.04.2015.a Tallinna linnavalitsuse hoonesse ning hakkab administraatoriga vestlema. Seejärel nähtub, kuidas meesterahvas võtab vestluse käigus välja parema käega parempoolsest mantli taskust taskunoa, avab selle ning hoiab seda enda paremas käes: toetudes administraatori laua peale, nuga suunatud administraatori suunas. Seejärel paneb noa taskusse ning kõnnib hoonest välja. Järgnevalt nähtub, kuidas isik siseneb uuesti Tallinna linnavalitsuse hoonesse, võtab koridorist ajalehe ning kõnnib samast administraatori laua juurest mööda, peatub ning viskab käes olnud ajalehe administraatori suunas ning väljub hoonest. Asitõendi vaatlusprotokolli (tlk. 24-26) kohaselt helistati 14.04.2015.a Tallinna Linnavalitsuse hoonest häirekeskusesse ning teatati, et linnavalitsusse oli saabunud meesterahvast, kes oli ähvardanud töötajat noaga.

Toimiku materjalide juures olevast väljatrükist ning fotodest (tlk. 19-22) nähtub, et 14.04.2015.a osutus Tallinna linnavalitsuse hoones ähvardavaks isikuks Allan XXX (ik XXX). Kahtlustatav Allan XXX on andnud ütlusi (tlk 44-47), et tema kedagi noaga ähvardanud ei ole, puhastas vaid linnavalitsuse oma küünealuseid. Küsis töötajalt, kas ta tahab homme ka veel tööle tulla. Samuti seletab, et ajalehte ta töötaja lauale visanud ei ole, vaid pani selle laulale, et töötaja saaks uudiseid lugeda. Kohtu hinnangul tuleb Allan XXX ütlused tõendite kogumist kõrvale jätta. Isiku ütlused ei ole usaldusväärsed, need ei riimu asjas kogutud teiste tõenditega (eelkõige kannatanu ütlustega, ning asitõendi vaatlusprotokolliga). Käesolevas kriminaalasjas riimuvad kannatanu ütlused teiste kogutud tõenditega. Karistusseadustiku §-s 120 sätestatud kuriteokoosseisu objektiks on inimese vaimne tervis, mille ründamiseks süüdlane kasutab psüühilist vägivalda; ähvardus peab näima reaalne. Riigikohus on asunud seisukohale, et KarS § 120 teokoosseisu täitmiseks piisab, kui kannatanus kutsutakse esile sedavõrd tugev hirmuaisting, et tema hinnangul on alust karta selle ähvarduse täideviimist (vt RKKKo 3-1-1-11-00). Riigikohus on samuti leidnud, et ähvardus peab olema selle adressaadi silmis veenev, lisaks sellele peab ähvardus reeglina tunduma lisaks kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale (vt RKKKo 3-1-1-59-11, p 9.1). Käesoleval juhul puudub kohtul alus kahelda kannatanu ütlustes selles, et Allan XXX hoidis nuga käes ning küsis, kas ta tahab ka homme veel tööle tulla. Allan XXX käitumist arvestades ning nuga nähes on eluliselt usutav, et kannatanu ehmatus oli suur ning ta kartis, et isik võib antud noaga teda rünnata. Kannatanu ütlus selles, et – peale ähvardust ei suutnud kohe midagi vastata, vaid pidi ennast koguma– väljendab kohtu hinnangul samuti kannatanu reaktsiooni siirust. Ähvardamine tähendab KarS § 120 järgi kannatanule võimaliku ettekujutuse loomist kahju (so surm, tervisekahjustus, vara rikkumine või hävitamine) saabumisest. Antud juhul on kannatanu reaktsioon (hirm oma elu pärast) igati mõistetav ja arusaadav –Allan XXX sõnade ning noa tõttu. Kohtu hinnangul on käesolevas kriminaalasjas leidnud tõendamist asjaolu, et Allan XXX ei olnud talle süüksarvatava teo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest ning oma käitumist vastavalt sellele juhtima. Eksperdi arvamusega ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 218 (tl 29-32) on tõendatud, et Allan XXX põeb paranoidset skisofreeniat. Allan XXX võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida oli 14.04.2015.a oluliselt piiratud temal esineva vaimuhaiguse tõttu. Allan XXX ei olnud inkrimineeritava teo toimepanemise ajal võimeline oma teost aru saama ja seda juhtima. Käesoleval hetkel ei ole Allan XXX oma vaimse seisundi tõttu võimeline esinema kohtus ja kandma kohtulikku karistust. Allan XXX pani kuriteo toime süüdimatus seisundis ning ta vajab psühhiaatrilist sundravi. KarS § 86 lg 1 kohaselt kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis või kui ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ära kandmist või karistusjärgse kinnipidamise ajal jäänud vaimuhaigeks, nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, samuti kui tal on eeluurimise või kohtus asja arutamise ajal tuvastatud nimetatud seisundid, mis ei võimalda kindlaks teha tema vaimset seisundit õigusvastase teo toimepanemise ajal ning ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi, määrab kohus talle psühhiaatrilise sundravi.

KrMS § 402 lg 1 kohaselt kui kohus tunnistab tõendatuks, et õigusvastase teo on toime pannud käesoleva seadustiku §-s 393 nimetatud isik, koostab ta käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse ja kohaldab isikule karistusseadustikus sätestatud psühhiaatrilist sundravi või jätab selle kohaldamata. Hinnates tõendeid kogumis leiab kohus, et on tõendatud Allan XXX poolt õigusvastaste teo toimepanek ning asjaolu, et teo toimepanemise ajal oli ta süüdimatus seisundis. Samuti on tõendatud, et Allan XXX põeb kroonilise kuluga vaimuhaigust püsikululise paranoidse skisofreenia kujul. Kohtu hinnangul on Allan XXX näol tegemist isikuga, kes on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik ühiskonnale. Kriminaalasjas on tõendatud, et Allan XXX ja kannatanu olid üksteisele võõrad inimesed. Kohtu hinnangul ei saa lõpuni välistada seda, et Allan XXX ei pööra oma ähvardusi reaalseteks tegudeks, mistõttu on sundravi kohaldamine tema suhtes äärmiselt vajalik. Eeltoodu alusel leiab kohus kokkuvõtvalt, et käesolevas kriminaalasjas on tõendatud Allan XXX poolt õigusvastase teo toimepanek, samuti asjaolu, et teo toimepanemise ajal oli isik süüdimatus seisundis. Allan XXX esineb paranoidne skisofreenia ja ta on ohtlik, mille tõttu on vajalik psühhiaatrilise sundravi kohaldamine. Allan XXX suhtes tuleb lõpetada menetlus kriminaalasjades KarS § 120 lg 1 sätestatud õigusvastase teo tunnustel KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel ning kohaldada tema suhtes psühhiaatrilist sundravi KarS § 86 lõigete 1, 11 ja 3 järgi kuni isiku ohtlikkuse äralangemiseni või isiku tervenemiseni. Kriminaalmenetluse kulud: määratud kaitsjale makstud tasu kogusumma 120,00 EUR, kohtupsühhiaatriaekspertiisi teostamise kulu summas 382,50 EUR – jätta KrMS § 183 alusel riigi kanda. Asitõendid: 2 DVD plaati videosalvestisega, mis on lisatud kriminaalasja materjalide juurde- jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. CD-plaat juhtimiskeskusesse tehtud kõne salvestusega, mis on lisatud kriminaalasja materjalide juurde- jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.