Kohtulahend

Harju Maakohtu 12.03.2013. a otsusega tunnistati Viktor Peresõpkin KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi süüdi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust, KarS § 257 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust, KarS § 118 lg 1 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Viktor Peresõpkinile liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati Viktor Peresõpkinile mõistetud liitkaristust 1/3 võrra, lugedes Viktor Peresõpkinil kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka. Viktor Peresõpkini kandmata karistuse suuruseks loeti 3 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 14.11.2012. a ja lõppeb 08.11.2016. a. Vangla ei toeta Viktor Peresõpkini vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Viktor Peresõpkini tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Viktor Peresõpkini enne tähtaega vabastamist. Prokurör leiab, et Viktor Peresõpkinil puudub vabaduses kindel elukoht, mistõttu tema kriminaalhooldusele allutamine ei ole võimalik. Prokurör osundab, et Viktor Peresõpkin saab ka ise sellest aru ning ennetähtaegset vabastamist ei soovi. Prokuröri hinnangul puuduksid Viktor Peresõpkini vabastamiseks objektiivsed alused ka siis, kui kinnipeetaval oleks kindel elukoht.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu Viktor Peresõpkin selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

ka NPALS rikkumise eest. Kohtu hinnangul on kuriteo toimepanemise asjaolud on rasked, kuna Viktor Peresõpkin on raske isikuvastase kuriteo toime pannud turvamehe suhtes, kes pidas Viktor Peresõpkini kinni seoses kauplusest varguse toimepanemisega. Viktor Peresõpkin lõi kannatanut noaga labakätte ja kõhupiirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi, sh maovigastuse. Kuritegusid on Viktor Peresõpkin toime pannud tingituna narkosõltuvusest ja majandusliku kasu saamise eesmärgil. Viktor Peresõpkinile on toimepandud kuritegude eest korduvalt kandnud karistusena reaalset vangistust. Sellele vaatamata on Viktor Peresõpkin jätkanud kuritegelikku käitumisviisi, mis on püsinud muutumatuna pika aja jooksul (alates ajast, kui Viktor Peresõpkin oli alaealine). Viktor Perespõkinit on kriminaalkorras karistatud kokku kümnel korral ja vangistuses viibib Viktor Peresõpkin juba üheksandat korda. Sellest järeldub, et Viktor Peresõpkinile ei ole mõistetud karistused avaldanud mingisugust mõju, kuna Viktor Perespõkin on vabaduses jätkanud kuritegude (sh samalaadsete) toimepanemist. Samuti ei ole Viktor Perespõkini käitumist mõjutanud ka vanusega kaasnev teatav elukogemus, mistõttu on alust arvata, et Viktor Perespõkini jaoks on õiguskorrale mittevastav käitumine kooskõlas tema eluviisi, mõtlemise ja maailmavaatega. Viktor Peresõpkin vabanes viimase karistuse kandmiselt (karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest) oktoobris 2012. a, uued kuriteod pani ta toime oktoobri lõpus 2012. a, raske isikuvastase kuriteo novembris 2012. a. Seega on jätkanud Viktor Peresõpkin kuritegude toimepanemist koheselt pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Viktor Peresõpkin on pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja (enne vangistust fentanüül), kuid kuna Viktor Peresõpkin on järjepidevalt kandnud karistust vanglas, on esinenud palju mittetarvitamise perioode. 3.2 Vangistuse jooksul on Viktor Perespõkin õppinud eesti keelt A1, A2 ja B1 tasemel. Lisaks on Viktor Peresõpkin läbinud sõltuvuskäitumist käsitlevaid sotsiaalprogramme – veebruaris 2015. a 12 Sammu ja 2015. a I kvartalis Eluviisitreening ning aprillis 2015. a Õige Hetk. Viktor Peresõpkinil kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus peab Viktor Peresõpkini käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks. Kohus peab oluliseks, et Viktor Peresõpkin on läbinud sotsiaalprogramme, mis on olnud talle vajalikud ja andnud piisavat motivatsiooni oma sõltuvusprobleemiga tegelemiseks. Samas leiab kohus, et ainuüksi sotsiaalprogrammide läbimine ei taga, et vabaduses oleks Viktor Peresõpkin suuteline sõltuvuskäitumist muutma. Asjaolu, et Viktor Peresõpkinil puuduvad käesoleval ajal kehtivad distsiplinaarkaristused, kinnitab, et Viktor Peresõpkin on suuteline vastava tahte korral oma korda eiravat käitumist muutma. 3.3 Viktor Peresõpkin peab oma lähedasteks ema ja õde. Samas nähtub materjalidest, et Viktor Peresõpkin oma lähedastega ei suhtle. Enne käesolevat vangistust elas Viktor Peresõpkin Lasnamäel. Materjalidest nähtuvalt on Viktor Peresõpkin varasemalt ööbinud öömajas asukohaga Alasi 8, Tallinn. Viktor Peresõpkin on kohtule avaldanud, et vabanemise korral soovib ta elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmilline korter kuulub tema emale ja on käesolevalt välja üüritud. Arvestades materjalides nähtuvat, et Viktor Peresõpkin oma lähedastega ei suhtle, puuduvad kohtul igasugused andmed selle kohta, et vabanemisel oleks Viktor Peresõpkinile tagatud kindla elukoha olemasolu. Lisaks elukoha puudumisele, ei ole Viktor Peresõpkinil vabanemise korral toetavaid õiguskuulekaid lähedasi, kelle olemasolu võimaldaks Viktor Peresõpkinil paremat resotsialiseerumist. Samuti ei ole Viktor Peresõpkinil tagatud ka kindlat töökohta, mille olemasolu peab kohus oluliseks kuriteoriskide maandamise eesmärgil. Kohus peab Viktor Peresõpkini väljavaateid töö leidmiseks vähesteks ja seda vaatamata sellele, et Viktor Peresõpkin omab töökogemust ehitusel ja transporttöölisena, kuna Viktor Peresõpkini töökogemus on lühiajaline, põhjusel, et suur osa ajast on Viktor Peresõpkin viibinud vanglas karistust kandes ja valdavalt teeninud sissetulekut ebaseaduslikult.

Tartu Vangla andmetel on Viktor Peresõpkinil rahalisi nõudeid 5003 eurot ja vabanemisfondis 106 eurot.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.