Kohtulahend

1 (4)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Veikko Vaimel on Harju Maakohtu 07.04.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-2222 süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks on mõistetud 1 aasta 3 kuud vangistust; KarS § 424 järgi ja karistuseks on mõistetud 9 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.07.2012. a kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra, s.o 7 kuud 16 päeva vangistust ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud 16 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati mõistetud karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 30.12.2012. a kuni 31.12.2012. a ja 12.07.2013. a, s.o 3 päeva. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti Veikko Vaimelilt mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks. Kohtuotsus jõustus 23.04.2014. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 09.05.2014. a ja lõpeb 13.08.2016. a. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes kinnipeetaval 26.06.2015. a. 25.06.2015. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Veikko Vaimeli ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Veikko Vaimeli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör märgib, et Veikko Vaimelit on korduvalt karistatud joobes juhtimise eest, nüüd on sellele lisandunud ka I astme narkokuritegu. Teod on toime pandud üldkasuliku töö tegemise ajal. Prokurör leiab, et Veikko Vaimel varasemast mingeid järeldusi teinud ei ole, paranemise teele ei ole asunud ja amnesteerimisele ei kuulu. Prokurör palub jätta Veikko Vaimel ennetähtaegselt vabastamata. Veikko Vaimel avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda, ta on oma vigadest õppinud ning soovib elus uue lehekülje keerata. Vanade tuttavatega enam kokku puutuda ei soovi, samuti ei soovi kokku puutuda varasemalt probleeme tekitanud alkoholi ja narkootikumidega. Vabaduses ootavad ja toetavad teda perekond ja elukaaslane. Veiko Vaimel avaldas, et vabanemise korral on tal võimalus tööle asuda ettevõttes Õhukeskus OÜ ventilatsiooni paigaldajana. Vanglas sotsiaalprogramme määratud ei ole. Ta õppis Tartu Kutsehariduskeskuses keevitamist, kuid jättis pooleli, kuna ei saanud läbi praktika juhendajaga. Sellest hoolimata soovib eriala hiljem lõpetada. Veikko Vaimel tunnistas, et tema suhtes on kohaldatud täiendavad julgeolekumeetmed ning selgitas, mis asjaoludel. Veikko Vaimel lisas, et mõistab, et tegi vea ning vabanemise korral kriminaalhooldaja korralduste täitmisega probleeme ei tule. Kaitsja märgib Veikko Vaimeli juures positiivsena vabanemisjärgse elukoha ning sotsiaalse toe, samuti töökoha olemasolu. Kaitsja juhib tähelepanu, et Veikko Vaimel on loobunud alkoholist ja narkootikumidest ning õppinud vanglas keevitajaks, mis annab lisagarantii töö leidmisel. Veikko Vaimel on mõistnud enda teo ohtlikkust, sõltuvusi tuvastatud ei ole. Kuna Veikko Vaimel viibib esmakordselt vanglas, leiab kaitsja, et talle võiks anda võimaluse ning vabastada Veikko Vaimel tingimisi enne tähtaega.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud

2 (4)

karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Veikko Vaimel temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Veikko Vaimeli vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub kinnipeetava elukaaslasele xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Veikko Vaimeli tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on arvamusel, et Veikko Vaimeli vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimese võimaluse saabumisel ei ole põhjendatud. Veikko Vaimelit on korduvalt karistatud joobes juhtimise eest, käesolev karistus on mõistetud suures koguses narkootilise aine omandamise ja joobes juhtimise eest. Karistus, mida Veikko Vaimel hetkel kannab on moodustunud sisuliselt kolme otsuse alusel. 16.12.2010. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-13815 mõistetud karistusest vabastati kinnipeetav tingimisi allutamisega käitumiskontrollile. Katseajal pani Veikko Vaimel toime uue kuriteo. 12.07.2012. a kohtuotsusega 1-12-5138 mõisteti Veikko Vaimelile liitkaristuseks vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga ning mida Veikko Vaimel samuti nõuetekohaselt täita ei suutnud, muuhulgas pani katseajal toime ka uue (käesoleva) kuriteo. Seega on Veikko Vaimelile juba korduvalt antud võimalus karistust vabaduses kanda, kuid ta ei ole osanud seda hinnata ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vangla iseloomustuse kohaselt ei kahetse Veikko Vaimel tehtud kuritegusid, vaid vahele jäämist ning kaldub tegusid õigustama. Veikko Vaimel ei hinda adekvaatselt enda kuritegeliku käitumisega teistele isikutele kaasneda võivaid tagajärgi ning oma tegude ühiskonnaohtlikkust. Veikko Vaimeli isiklikust toimikust nähtub, et korrektseks ei saa tema käitumist pidada ka karistuse kandmise ajal. Veikko Vaimel on näidanud üles negatiivset suhtumist talle antud korraldustesse. Istungil antud selgituses ei näe Veikko Vaimel probleemi oma suhtumises, vaid eesmärgi saavutamiseks valitud viisis. 11.06.2015. a koostati käskkiri nr 6-1/702 kinnipeetav Veikko Vaimeli suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks ennetamaks raske õigusrikkumise toimepanemist, takistamaks kinnipeetava võimalust teistele kinnipeetavatele negatiivset eeskuju näidata, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks ning vanglas üldise julgeoleku tagamiseks. Veikko Vaimel avaldas, et täiendavad julgeolekuabinõud on endiselt kasutusel. Kohus leiab, et Veikko Vaimeli puhul esinevad ka mõningad positiivsed asjaolud, mis võiksid toetada tema vabastamist. Veikko Vaimelit ootab toetav perekond, tal on olemas vabanemisjärgselt elu- ja töökoht ning optimistlikud tulevikuplaanid. Samas oli kõik see tema puhul olemas ka varasemalt, kuid ei hoidnud teda kuritegude toimepanemisest eemale. Veikko Vaimelile on mõistetud eriliigilisi karistusi, millest ükski ei ole oma eesmärki täitnud. Kriminaalhoolduslikud vahendid ei ole osutunud piisavaks, et mõjutada Veikko Vaimelit oma käitumist ümber kujundama. Juba kahel korral on Veikko Vaimel katseajal toime pannud uue kuriteo. Sellest võib järeldada, et Veikko Vaimel ei ole kriminaalhooldusele sobiv isik ning tema käitumist ei ole kergemaliigiliste karistustega võimalik muuta. Sellise isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine seaduses selleks ette nähtud esimese võimaluse saabumisel oleks kohtu hinnangul ennatlik ning riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Veikko Vaimel tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata.

3 (4)

Menetluskulud Veikko Vaimeli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 06.08.2015. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaadi abi Mihkel Gaver. Kaitsja esitas 06.08.2015. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 115,08 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 115,08 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Veikko Vaimelilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.