Kohtulahend

1 (4)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Rain Boitsov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 22.12.2010. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 110-101 KarS § 141 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust; KarS § 146 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2011. a kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu 22.12.2010. a kohtuotsus Rain Boitsovi süüditunnistamises ja karistamises muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26.08.2011. a kohtuotsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2011. a ja Harju Maakohtu 22.12.2010. a otsused osaliselt, Rain Boitsovi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 141 lg 2 p 1 järgi ning talle KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse osas. Rain Boitsov tunnistati süüdi KarS § 143 lg 2 (KarS § 143 lg 2 p 1) järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 63 lg 2 alusel mõisteti Rain Boitsovile liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Kohtuotsus jõustus 26.08.2011. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.02.2014. a ja lõpeb 17.02.2018. a. KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus koos elektroonilise järelevalvega avanes kinnipeetaval 17.06.2015. a. 17.06.2015. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Rain Boitsovi vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Rain Boitsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör leiab, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja uue seksuaalsüüteo kõrget riski, oleks Rain Boitsovi vabastamine peale 1/3 karistuse ärakandmist ennatlik ning ühiskonna õiglustunnet riivav. Prokurör palub jätta Rain Boitsov ennetähtaegselt vabastamata. Rain Boitsov avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Rain Boitsov leiab, et tegu, mille eest ta karistust kannab, oli väga häbiväärne, kuid ta on oma teost teinud järeldused, viimased 10 aastat on ta hoidunud kuritegudest ning on veendunud, et saab ka edaspidi nii elada. Rain Boitsovi hinnangul on talle mõistetud karistus olnud sobilik ja piisav. Rain Boitsov selgitas, et ta oli pikemat aega tagaotsitav ja viibis Hispaanias, sest ei teadnud, millal tal tuleb minna karistust kandma. Samas tunnistab, et oli teadlik, et on Riigikohtu otsusega süüdi tunnistatud ja karistust kandma asuda tuleb. Praegu ei näe Rain Boitsov põhjust Eestist lahkuda, kuna tal on isiklik elukoht, töökoht, tuttavad. Kaitsja möönab, et Rain Boitsovi toime pandud tegu on kvalifitseeritud raskete paragrahvide järgi, kuid leiab, et mõistetud vangistus on olnud pikaajaline ja Rain Boitsovi mõjutanud. Kuriteo toimepanemisest on möödas 10 aastat ja Rain Boitsov väidab, et ta ei ole tahtlikult kõrvale hoidnud karistuse kandmisest. Vahepeal ta uusi tegusid toime ei ole pannud, millest võib teha järelduse, et ta on teinud elus korrektiive. Kaitsja peab positiivseks seda, et Rain Boitsov vanglas töötab, et tema isiklikul arvel on 200 euro ringis vahendeid ning puuduvad distsiplinaarkaristused. Samuti on ta läbinud seksuaalkurjategijatele mõeldud programmi „Uus suund“. Rain Boitsov on valmis võtma endale lisakohustusi, asuma tööle, läbima programme. Ta on teinud pingutusi ja otsinud töökohta elukoha ümbruses olevatest firmadest. Riske maandab ka see, et Rain Boitsovile on määratud puudetoetus. Kaitsja märgib, et asja materjalide juurde on lisatud ka Rain Boitsovi lähedaste ja

2 (4)

tuttavate garantiikirjad, milles nad kinnitavad, et on valmis Boitsovi toetama materiaalselt ja moraalselt. Kaitsja palub vabastada Rain Boitsov enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Rain Boitsov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Rain Boitsovi võimalikku vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Korter kuulub kinnipeetavale ning tema kahele vennale xxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxx. Vennad on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Rain Boitsovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Rain Boitsov kannab vangistust sugulise kire rahuldamise eest lapseealistega. Varasemalt Rain Boitsov eitas enda süüd, nüüd tunnistab ja kahetseb. Istungil viitas Rain Boitsov oma pikaaegsele (10 aastat) rikkumisteta käitumisele pärast kuriteo toimepanemist 2005.a, mis peaks kinnitama, et tegemist oli juhuslikku laadi eksimusega ning pärast seda on ta käitunud seaduskuulekalt. Kohus ei saa sellega nõustuda. Kinnipeetav, olles teadlik jõustunud kohtuotsusest ning ka istungil seda kinnitades, pidi talle mõistetud karistust asuma kandma juba hiljemalt 13.09.2011.a, kuid nimetatud tähtajaks ta vanglasse ei ilmunud. Rain Boitsov kuulutati tagaotsitavaks ja peeti kinni 17.02.2014. a Euroopa vahistamismääruse alusel Hispaanias, kuhu ta oli istungil antud ütluste kohaselt läinud tervist parandama. Väidetavalt ei teadnud ta, millal karistust kandma ilmuda tuleb. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et isik ei ole toime pannud uusi süütegusid, ei saa sellise isiku käitumist, kes teadvalt hoiab kõrvale karistuse kandmisest pidada seaduskuulekaks. Vanglas on süüdlase käitumine olnud rikkumisteta ja Rain Boitsov on läbinud sotsiaalprogrammi, kuid sellele vaatamata ei ole kohtu hinnangul praeguseks tema maandatud isiku varasemast käitumisest tulenevad riskid, mida näitab ka vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele. Vangla on Rain Boitsovi hinnanud käesolevalt kõrgohtlikuks ning uue seksuaalkuriteo toimepanemise riski kõrgeks. Kohus leiab, et Rain Boitsovi vabastamine oleks ennatlik, Rain Boitsovis ei ole toimunud veel selliseid püsiva loomuga muutuseid, mis võimaldaksid tema ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetaval on vabaduses küll kindlustatud elukoht talle ja tema kahele vennale kuuluvas korteris, kuid puudub töökoht. Kinnipeetava vennad ei ole nõus teda rahaliselt toetama ning suhtlus on minimaalne eelkõige toime pandud kuritegude tõttu. Väidetavalt on teda lubanud toetada tuttavad toimikusse on lisatud kinnipeetava väidetavate sõprade xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx vastavad kirjad. Samas kriminaalhooldusametnikul ei ole olnud võimalik neist kahe viimasega kontakti saada ning xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on avaldanud, et tunneb Rain Boitsovi väga vähe. Seega on kaheldav, et ka nimetatud isikud tegelikult Rain Boitsovi vabanemise korral toetama hakkavad. Rain Boitsov ov varasemalt elanud pikemat aega välisriikides, mistõttu Eestis hakkama saamise kogemus tal viimasest ajast puudub.

3 (4)

Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Rain Boitsovi vabastamine selleks seaduses sätestatud esimesel võimalusel ei ole kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega ning riivaks ühiskonna õiglustunnet. Eelkõige on sellise otsustuse tegemise aluseks toimepandud kuritegude raskus, ohustatud isikute ring (lapseealised) ning ka asjaolu, et süüdlane hoidis pikka aega kõrvale karistuse täitmisest. Isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama asjaoluga, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid, mis Rain Boitsovi vabastamist võimaldaks, kohtu arvates ei esine. Menetluskulud Rain Boitsovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 06.08.2015. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaadi vanemabi Anne Vissak. Kaitsja esitas 06.08.2015. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 109,44 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 109,44 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Rain Boitsovilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.