lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-4454/12

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 05.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-4454/12
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
05.08.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1243
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-4454/5Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja17.06.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5.augustil 2015, Tallinn

Kriminaalasja number

1-15-4454

Kohtukoosseis

Pavel Gontšarov, Andres Parmas, Sten Lind

Kriminaalasi

Z.B süüdistuses Karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. juuni 2015. a otsus, lühimenetluses

Apellatsiooni esitajad

Süüdistatav Z.B ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kadi Mägi Z.B isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; XXXXXXXXX; töökoht: ei tööta; elukoht: XXXXX X, XXXXX XXXX, XXXXXXX; varem kriminaalkorras 4 korral karistatud, viimati: 30.10.2012 Harju Maakohtu otsuse alusel KarS §de 120, 121 järgi vangistusega 8 kuud, mis jäeti KarS § 74 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, katseaja pikkus 2 aastat, katseaeg lõppes 29.10.2014.

Süüdistatav

Prokurör

Ülle Jaanhold

Kaitsja

Vandeadvokaadi vanemabi Kadi Mägi

RESOLUTSIOON

1.Jätta süüdistatava Z.B ja tema kaitsja Kadi Mägi apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Z.B süüdistatakse selles, et tema 27.03.2015 kella 23 paiku Harjumaal

XXXXX linnas XXXXX XX X eramus lõi oma kasuisa AP noaga ühel korral rindkere piirkonda, tekitades kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse – rinnaõõnde ulatuva torkelõikehaava. vasakul pool rindkere külgpinnal. Seega pani Z.B toime raske tervisekahjustamise tekitamise, millega on põhjustatud oht elule ehk KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.Harju Maakohtu 17.06.2015. a otsusega mõisteti Z.B süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja karistati teda vangistusega 4 (neli) aastat. Vähendati KrMS § 238 kohaselt temale mõistetud karistust 1/3 võrra. Määrati, et Z.B tuleb ära kanda 2 (kahe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel loeti Z.B eelvangistus, 2 (kaks ) päeva karistusaja hulka. Määrati, et Z.B tuleb ära kanda 2 (kahe) aasta, 7 (seitsme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus. KarS § 74 lg 1, 2 ja lg 3 alusel pöörati Z.B-le mõistetud vangistus osaliselt täitmisele. Määrati, et Z.B tuleb kohe ära kanda 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus. Ülejäänud osa karistusest – 2 (kahe) aasta ja 2 (kahe) kuu pikkune vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata, kui Z.B ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel kohustati Z.B järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: - elada kohtu poolt määratud alalises elukohas: XXXXX X XXXXX linn Harjumaa; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrati, et Z.B on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrati, et Z.B allub 1 (ühe) kuu jooksul arvates vabanemisest alkoholivastasele ravile. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrati, et Z.B otsib endale ametliku töökoha 5 (viie) kuu jooksul arvates kinnipidamisasutusest vabanemist. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrati, et Z.B on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalabiprogrammis. Määrati, et Z.B katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel arvestatakse Z.B-le määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 17.06.2015.a. Maakohus määras, et Z.B suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muudetakse tõkendiks vahistamine. Z.B vahistati kohtusaalis. Osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise alguseks loetakse 17.06.2015.

ESITATUD APELLATSIOONID

3.Harju Maakohtu otsusele esitasid apellatsioonid süüdistatav ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kadi Mägi. Esitatud apellatsioonis kaitsja leiab, et käesolevas asjas karistuse mõistmisel tuleks eelkõige silmas pidada karistuse eripreventatiivseid eesmärke.

Z.B on oma tegu kahetsenud ning asunud oma elu positiivses suunas korraldama. Juba enne kohtuistungit oli ta aktiivselt tegelenud omale sotsiaalkorteri leidmisega ning samuti oli end arvele võtnud Töötukassas, et leida ametlik töökoht. XXXXXXXX haiglas on Z.B diagnoositud XXXXXXXX, mis vajab aktiivset ravi. Seetõttu leiab kaitsja, et karistuse või selle osa reaalne ärakandmine on ebaotstarbekas arvestades eripreventatiivseid eesmärke. Vangistuses viibimisel katkeb Z.B nii võimalus omale elamispind saada kui ka ravile asuda. Vanglast vabanedes on ta tõenäoliselt sunnitud taas asuma elama oma ema ja kasuisa (käesolevas kriminaalasjas kannatanu) juurde ning see võib kannatanule tekitada ebamugavustunnet. Samuti ei asuta vanglas teda 5 kuu ja 28 päea jooksul ravima, mistõttu võib sattuda ohtu ka Z.B enda tervis. Kuivõrd suveperioodil on töö leidmine kergem, siis vanglas viibides jääb ka see võimalus realiseerimata. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 17.06.2015 otsus osaliselt, s.o karistuse mõistmise osas ja teha uus otsus, millega jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata kohaldades KarS § 74 sätteid. Süüdistatav Z.B märgib oma apellatsioonis, et osaline reaalne vangistus mõjutab negatiivselt tema resotsialiseerumise väljavaateid, kuna ta kaotab võimaluse saada talveks sotsiaalelupinda, leida tööd ning ravida XXXXXXXXX.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et nii süüdistatava Z.B, kui ka tema kaitsja K. Mägi esitatud apellatsioon, milles on taotletud maakohtu otsuse tühistamist Z.B-le mõistetud karistuse osas, on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning jääb sellest tulenevalt läbi vaatamata.
5.KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
6.Süüdistatava apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus.
7.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Karistust kergendavate asjaolude osas maakohus on arvestanud süüdistatava puhtsüdamliku kahetsusega. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis. Maakohus on põhjendanud süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra valikut ning karistuse mõistes võttis arvesse ka asjaolu, et süüdistatav olles varasemalt vägivallakuriteo eest karistatud, ei teinud enda jaoks vastavaid järeldusi, vägivald on muutunud hoopis intensiivsemaks ning süüdistatav pani toime rakse tervisekahjustuse. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega karistuse mõistmise osas ning ei pea vajalikuks neid korrata.

8.Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata.

Pavel Gontšarov

Sten Lind

Andres Parmas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.