Kohtulahend

kohtuotsus

Ülejäänud osa mõistetud rahalisest karistusest, milleks on 40 päevamäära, s.o 1008 (üks tuhat kaheksa) eurot, ei pöörata KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel täitmisele, kui P.B ei pane 1 (ühe)-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt algab katseaeg kohtuotsuse kuulutamisest. KrMS § 180 lg 1 alusel P.B-lt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulu 109 (ükssada üheksa) eurot 44 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et P.B on õigus menetluskulud kogusummas 694 (kuussada üheksakümmend neli) eurot 44 senti tasuda 3 (kolme) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. P.B on kohustatud maksma igakuiselt 25. kuupäevaks vähemalt 232 (kakssada kolmkümmend kaks) eurot (viimane osamakse 230,44 eurot) kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700052438. Selgitusse tuleb märkida „1-15-4971, menetluskulud, P.B“. Menetluskulude tasumiseks määratud maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu P.B-le on esitatud süüdistus KarS § 182 järgi selles, et tema 23.11.2013 .a Jõgeva maakonnas Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxu talus, s.o enda elukohas, täisealise isikuna kallutas nooremat kui kaheksateistaastast isikut, enda alaealist tütart, xxxxxxxxxxxxxxxxx (sünd. xxxxxxxxxxx a) tarvitama alkoholi sisaldusega jooki - šampust, pannes sellega toime kuriteo - alaealise kallutamise alkoholi tarvitamisele. KarS § 182 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks rahalist karistust 70 päevamäära (s.o 1764 eurot). KarS § 73 lg 1,2,3 alusel rahalist karistust osaliselt täitmisele mitte pöörata. Koheselt tasumisele kuulub 30 päevamäära rahalist karistust s.o 756 eurot riigituludesse (1 pm= 25,20 eurot). Ülejäänud 40 päevamäära (s.o 1008 eurot) täitmisele ei pöörata ja määratakse 1-aastane katseaeg. II Kohtu seisukoht Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav on teinud kaitsjast loobumise taotluse. Taotluse kohaselt loobub P.B kaitsja osalemisest kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses ja kohtuotsuse kuulutamisel. KrMS § 45 lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, v. a juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu KarS § 4 lg 3 ja § 182 järgi. Kohus leidis, et P.B on võimeline kriminaalasja kohtulikul arutamisel ise enda huve esindama. Seda kinnitas P.B, kelle väitel on kaitsja talle vajalikku juba eelnevalt selgitanud. Sellest tulenevalt oli kohtul alust olla veendunud, et P.B on võimeline ise enda õiguste eest seisma. Kohtul ei tekkinud selles kahtlusi ka P.B küsitlemise käigus. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista P.B süüdi KarS § 182 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KarS § 44 lg 2 esimese lause järgi arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. KarS § 44 lg 3 sätestab, et keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et P.B keskmiseks päevasissetulekuks on 25,26 eurot (tl 32). Seega on KarS § 44 lg 4 alusel P.B rahalise karistuse suuruseks 1764 eurot.

Kohus, hinnates teo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut, nõustub kokkuleppes toodud KarS § 73 lg 1,2,3 kohaldamisega ja peab põhjendatuks vabastada P.B osaliselt rahalise karistuse tasumisest tingimuslikult 1-aastase katseajaga. III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 109,44 eurot (tl 44). Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 694,44 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. P.B taotles kohtult menetluskulude tasumise võimaldamist osade kaupa, s.o kolme kuu jooksul. Prokurör nõustus taotlusega. Kohus leiab, et menetluskulude tasumise võimaldamine osade kaupa 3 kuu jooksul on põhjendatud ja vajalik. Siinkohal arvestab kohus, et P.B töötab Riigi Metsamajandamise Keskuses ja tema igakuiseks töötasu suuruseks on 1180 eurot. P.B on 2 alaealist last, kelle suhtes täidab ta ülalpidamiskohustust. Kohus arvestab sedagi, et käesoleva kohtuotsuse alusel tuleb P.B tasuda koheselt rahalist karistust. Kohus, võttes arvesse menetluskulude kogusummat, P.B töötasu suurust ja kohustusi, on seisukohal, et menetluskulud tuleb määrata tasumisele osade kaupa 3 kuu jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.