Kohtulahend

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Viru Vangla esitas 19.05.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Urmo Johansoni elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 05.02.2014 otsusega nr 1-14-343 tunnistati Urmo Johanson süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat ja 10 (kümme) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Urmo Johansoni karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning vangistuse algust arvestatakse tema kahtlustatavana kinnipidamise päevast, s.o 24.06.2013.a. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Urmo Johansoni kriminaalkorras karistatud 2-l korral, vanglas karistust kannab ta esimest korda. Käesolevat karistust kannab ta narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise (grupis) ning keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseadusliku sisse- ja väljaveo (toime pannud juriidiline isik) eest. Kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Isikut on varasemalt karistatud kelmuse eest, käesolev kuritegu on rahvatervisevastane. Seega on kuritegude laad muutunud raskemaks. Mõlema kuriteoga on olnud eesmärgiks varalise kasu saamine. Kinnipeetav töötab alates 01.04.2015 majandustöödel sise- ja välikoristajana. Esmane Töötukassa külastus on toimunud 13.04.2015, mille raames registreeriti isik aktiivseks tööotsijaks. Korduv Töötukassa külastus on toimunud 12.05.2015. Lähedastega suhtlemiseks kasutab isik käesoleval ajal peamiselt telefoni. Kinnipeetav on läbinud programmi "Igapäevane valik". Urmo Johanson paikneb alates 12.03.2015 Viru Vangla avavanglaosakonnas. Lisaks on kinnipeetav töötanud majandusabitöölisena ning temaga on toimunud psühholoogi vastuvõtt (teemadeks oma varasema käitumise ja kuritegudele ajendanud motiivide analüüs ning toimetuleku plaanid ja võimalused vabanedes). Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 1 kuu ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 8 kuud vangistust. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Urmo Johanson soovib tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral, elektroonilise järelevalve kohaldamisega, elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on vana talumajaga, mille tingimused sobivad elektroonilise valve kohaldamiseks. Elamu omanik on isiku vanaema E E, kes on allkirjastanud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks antud aadressil. Kinnipeetaval on kõrgharidus bioloogia-geneetika alal, teine kõrgharidus majanduse erialal on pooleli (magistriõpe). Enne kinnipidamist töötas isik projektijuhina xxxx, omandades töötamise kõrvalt teist kõrgharidust (majandusalane magistriõpe). Vabanemisjärgselt on isikul võimalik tööle asuda xxxx. Asutuse esindaja N H sõnade kohaselt on isik neil varem töötanud, kuid kriminaalhooldusametniku sõnul ei väljendanud asutuse esindaja kindlat nõusolekut kinnipeetava töölevõtmise osas. Kinnipeetava sõnul edastab asutus ka vastava garantiikirja, mis kinnitab tööle võtmist. 25.05.2015 edastati kohtule garantiikiri, millest nähtub, et xxxx garanteerib kinnipeetavale vabanedes töökoha nimetatud ettevõttes. Vaatamata pidevale sissetulekule oli isikul siiski aeg-ajalt raskusi tulude-kulude tasakaalus hoidmisega. Majanduslikult rasketel perioodidel on isik tuge saanud ka lähedastelt. Igapäevase toimetulekuga sai kinnipeetav oma sõnul enamasti hakkama. K-Raha andmetel on 13.05.2015

seisuga isikul tasumata võlanõudeid 3408,83 euro ulatuses, vabanemisfondi on hoiustatud 375,82 eurot. Kinnipeetava päritolupere moodustavad ema, isa, õde, onu ja onupoeg, kellega oma sõnul on suhted head ja toetavad. Suhtlusringkonnas on enamasti seaduskuulekad sõbrad, kuid on ka kriminaalse taustaga tuttavaid, kelle poolt kinnipeetav võib olla mõjutatav. Väidetavalt isik ise mõistab probleemi ja tahab edaspidi taolisi suhteid vältida. Lähtudes toime pandud kuritegude olemusest ning korduvatest väärtegudest, võib pidada isiku elustiili riskivaks ja hoolimatuks. Isik tarbis oma sõnul harva lahjat alkoholi. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul esinenud kerget depressiivsust. Isikul on head suhtlemisoskused, oma osa kuriteos hindab adekvaatselt ja enesekriitiliselt, kuid samas tunnistab, et teeb oma otsuseid mõnikord järelemõtlematult ning impulsiivselt. Kinnipeetav eelistab oma sõnul mõnikord kiireid lahendusi, mõtlemata tagajärgedele. Urmo Johansonil on edaspidiseks kindlad eesmärgid ja ta oskab kirjeldada tegevusi, kuidas nendeni jõuda. Isik ei samasta end kriminaalse subkultuuriga, ta suhtub ametnikesse positiivselt, on valmis koostööks. Kinnipeetav on varemalt olnud kriminaalhooldusel. Isik mõistab, et ühiskonnaliikmena on tal nii õigused kui kohustused. Kinnipeetav on oma sõnul valmis muutusteks. Oht seisneb kinnipeetava puhul rahvatervise vastu suunatud kuriteo ning kindlustuskelmuse toimepanemises. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik materiaalsetesse raskustesse sattudes ei analüüsi oma tegude põhjusi ja tagajärgi ning teeb mõtlematult riskantseid otsuseid. Üldise korduva kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 8%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava Urmo Johansoni tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ning teeb ettepaneku määrata kinnipeetavale katseaeg kuni 24.04.2017 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 10 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on vangla hinnangul otstarbekas määrata isikule KarS § 75 lg 2 p 4,8,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve kohaldamise tähtajaks tehakse ettepanek määrata 4 (neli) kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamise päevast. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses teeb samuti ettepaneku kohaldada isiku suhtes elektroonilist järelevalvet tähtajaga 4 kuud. Urmo Johanson ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava selgituste kohaselt töökoht saab tal olema xxxx, kuid elama hakkaks ta xxxx. Tal on olemas töökoht kinnisvara haldamise ja hooldusega tegelevas ettevõttes xxxx, kus ta on ka varem analoogset tööd teinud. Distsiplinaarkaristuse sai ta keelatud eseme omamise eest, sest ta ostis klaasist jooginõu ega teadnud, et see on keelatud ese. Kinnipeetav plaanib teise kõrghariduse omandamise jätkamist ning pole välistatud, et ka perekonna luua. Ta on vanglas oldud aega kasutanud väga sisukalt ja on proovinud uuesti võõrkeeli õppida. Kinnipeetava väitel ei ole tal tutvusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid. Vangistuses viibides on ta helistanud ühele sõbrale ja küsinud, et kas viimane on suutnud kainet joont hoida. Kinnipeetav on jõudnud seisukohale, et kriminaalkorras karistatud inimestega suhtlemine toob probleeme kaasa. Ainuke kriminaalkorras karistatud isik oli kaasosaline A K. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Urmo Johansoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 13.05.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja ei pea vajalikuks

neid korrata. Prokuratuur ei seisa vastu Viru Vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetav U. Johansoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks jätkuvalt maandada U. Johansonil uute süütegude toimepanemise riski. Prokuratuur leiab, et antud juhul on vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Vabastades kinnipeetava käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni, st kuni 24.04.2017. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, käitumiskontrolli kohaldamisega ning elektroonilise valvega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ühtlasi annaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine käitumiskontrolli kohaldamisega süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja kohta. Lähtudes eeltoodust prokuratuur toetab Urmo Johansoni tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema taasühiskonnastamise huvides. Kaitsja märkis kohtuistungil, et olukorras, kus vangla ja kriminaalhooldaja toetavad isiku vabastamist ja seda toetab ka prokuratuur, toetab temagi kinnipeetava vabastamist. Kõik tingimused selleks on olemas, elektroonilist valvet on võimalik teostada isiku elukohas, vabanedes on kinnipeetaval võimalus asuda tööle, on olemas lähedaste toetus, sisuliselt on olematu uue kuriteo toimepanemise protsent. Oluline on ka see, et kinnipeetaval on olemas konkreetne nägemus sellest, kuidas ta oma elu korraldama hakkab. Tal on plaanis omandada kõrgharidus, luua pere, asuda tööle, seaduskuulekalt elada. Mis puudutab karistuse kandmist, siis on tegemist esimese vangistusega, mis on oma eesmärgi täitnud. On 1 distsiplinaarkaristus, kuid see ei ole väga raske üleastumine. Seega on vangistus kulgenud igati rahuldavalt ja Urmo Johansoni vabastamine on põhjendatud. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, samuti kohtule täiendavalt esitatud dokumentidega, leiab, et süüdimõistetu Urmo Johansoni võib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada vaatamata sellele, et ta kannab karistust esimese raskusastme narkokuriteo eest, sest kuriteo raskus ei välista süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Urmo Johansoni on kriminaalkorras karistatud 2-l korral. Ta ei ole varem reaalset vanglakaristust kandnud, mistõttu on vangistuse mõju potentsiaalselt tugev. Üldjoontes on kinnipeetava karistuse kandmine kulgenud rahuldavalt, sest 1 kehtiv distsiplinaarkaristus ei ole määratud raske rikkumise eest. Vangistuses on isik olnud tööga hõivatud. Alates 12.03.2015 paikneb ta Viru Vangla avavanglaosakonnas, mis näitab, et vangla on usaldanud kinnipeetavat piisavalt, et võimaldada tal töötamist väljaspool vanglat. Urmo Johanson töötab xxxx töölepingu alusel alates 20.05.2015 ning teda iseloomustatakse positiivselt. Ettevõte on usaldanud tema käsutusse vanglast koos teiste kinnipeetavatega tööle käimiseks sõiduki. Vangistuses olles on kinnipeetav läbinud programmi „Igapäevane valik“. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Urmo Johansonil on vabanedes kindel alaline elukoht, garanteeritud töökoht xxxx, kus ta on varemgi töötanud ning materiaalset ja moraalset toetust pakkuvad lähedased. Asjaolu, et kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel

töökoht vähendab majanduslike raskuste ilmnemise riski, eriti olukorras, kus K-Raha andmetel on 13.05.2015 seisuga isikul tasumata võlanõudeid summas 3408,83 euro ulatuses ja vabanemisfondi on hoiustatud 375,82 eurot. Kinnipeetav soovib jätkata õpinguid, et omandada teine kõrgharidus. Isikut iseloomustavaks positiivseks asjaoluks on ka see, et tal puuduvad sõltuvusprobleemid. Tõenäosus, et kinnipeetav paneb järgmise kahe aasta jooksul toime uue kuriteo, on Viru Vangla andmetel 8%, mis on madal risk. Kohtu hinnangul saab niigi madalat riski veelgi vähendada isikule kriminaalhoolduse teostamise ajaks KarS § 75 lg 2 p 4,8,9 sätestatud lisakohustuste määramisega. Urmo Johanson kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ning käitumiskontrollile allutamisele koos lisakohustuste määramisega katseajaga kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 24.04.2017, millest esimeseks neljaks kuuks tuleb allutada ta elektroonilisele valvele. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Urmo Johanson viibib. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohtu hinnangul tuleks Urmo Johansonile anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on edaspidi võimeline elama seaduskuulekalt. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. vanemabi Andres Veski, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 138,72 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.