lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-4206/14

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 22.07.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-4206/14
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
22.07.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
964
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-4206/9Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja05.06.20151-15-4206/37Viru Maakohus Rakvere kohtumaja26.01.20171-15-4206/45Viru Maakohus Rakvere kohtumaja27.12.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-15-4206

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuli 2015. a, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-15-4206

Kohtukoosseis

Andres Parmas, Meelika Aava ja Julia Katškovskaja

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 5. juuni 2015. a otsus kokkuleppemenetluses osas, millega mõisteti Kevin Eimrelt välja menetluskulud

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatava Kevin Eimre (ik 39502160235; viibimiskoht Tallinna Vangla) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 5. juuni 2015. a otsus Kevin Eimrelt menetluskulude väljamõistmises muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 5. juuni 2015. a otsusega tunnistati Kevin Eimre kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 121 (käesoleval ajal kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 3 järgi) ja § 187 lg 2 järgi. KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks vangistus 3 aastat. Samuti tunnistati K. Eimre süüdi ja karistati teda KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7 ja 9 järgi vangistusega 2 aastat; KarS § 200 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi vangistusega 3 aastat; KarS § 202 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi vangistusega 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2, § 64 lg-te 2 ja 5 alusel määrati, et eelmise kohtuotsusega, s.o Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 23. aprilli 2014. a otsusega mõistetud ja ärakandmata rahaline karistus 800 eurot viiakse täide iseseisvalt. KarS § 68 lg 1 alusel loeti kinnipidamise aeg 3 päeva karistusaja hulka. Kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 1. detsember 2014.
2.Eelnimetatud kohtuotsusega mõistis kohus K. Eimrelt riigituludesse välja KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 975 eurot ning KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 312 eurot ja ekspertiisikulu 851 eurot. K. Eimret kohustati tasuma

1(3)

1-15-4206 väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiiskulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 178,16 eurot.

3.Maakohtu otsuse peale esitas määruskaebuse K. Eimre, millega vaidlustab menetluskulude väljamõistmist ja palub temalt väljamõistetavate menetluskulude suurust vähendada. Kaebaja märgib, et on tekitanud endale olukorra, kus tema vabadus on piiratud. Vabanedes peab ta uuesti alustama oma elu ülesseadmist ning tal oleks raske maksta nii suuri kulusid täies ulatuses. Vanglas töötamine oleks samuti raske, sest ta on end kohustanud lõpetama kooli, õppima eriala ning läbima vajalikud programmid. Selle kõrvalt töötamine oleks praktiliselt võimatu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.KrMS § 189 lg 3 kohaselt, kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustab K. Eimre vaid menetluskulude täies ulatuses väljamõistmist.
5.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et arutatav kriminaalasi lahendati kokkuleppemenetluses. 5. juunil 2015. a on prokurör, süüdistatav K. Eimre ja tema kaitsja Natalja Lausmaa sõlminud kokkuleppe (4. kd, tl 194-200), milles on välja toodud, nagu seda nõuab KrMS § 245 lg 1 p 12, süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud: narkootilise aine ekspertiisi nr 14E-AN0993 teostamise kulu summas 756,00 eurot, arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi nr 14E-LÕX0126 teostamise kulu summas 95,00 eurot ja kaitsjatasu määratud kaitsjale. Samuti on süüdistatavale kokkuleppe sõlmimisel selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel peab ta tasuma kriminaalmenetluse kulud ja iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on I astme kuriteo puhul 2,5 kuupalga alammäära, s.o 975 eurot. Nii süüdistatav kui tema kaitsja on oma allkirjadega kokkulepet kinnitanud. Seega oli süüdistatav tulenevalt kokkuleppest teadlik, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude väljamõistmine.
6.Harju Maakohtu 5. juuni 2015. a istungil avaldas prokurör kokkuleppe ning K. Eimre kinnitas, et kokkulepe on talle arusaadav, see on sõlmitud tema poolt vabatahtlikult ja ta jäi kokkuleppe juurde. Samuti oli talle arusaadav, et peab tasuma sundraha I astme kuriteos 975 eurot, ekspertiisikulud ja kaitsjatasu määratud kaitsjale (4. kd, tl 206-207). K. Eimre palus kohtuistungil kohtukulude tasumine ajatada 1 aasta peale ning selle taotluse maakohus ka rahuldas. Seega on maakohus juba arvestanud asjaoluga, et K. Eimrel ei ole võimalik menetluskulud kogu summas koheselt tasuda. Menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist K. Eimre ega tema kaitsja istungil ei taotlenud.
7.Kuivõrd KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse endal jätta vajadusel osa menetluskuludest riigi kanda, siis on maakohus menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise põhjendatust ka hinnanud. Maakohus tõdes, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. Maakohus ei tuvastanud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid, mis kinnitaks, et K. Eimrel käiks menetluskulude hüvitamine ilmselt üle jõu. Asjaolu, et isik kohtuotsuse tegemise ajal ei tööta, ei tähenda a priori, et menetluskulud tuleks jätta täies ulatuses riigi kanda. Süüdistatava hetkel vangis viibimine või talle karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selline asjaolu, mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmise. Kuigi 2(3)

1-15-4206 tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12, p 7).

8.Eeltoodut arvestades leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult mõistnud K. Eimrelt välja menetluskulud ning puudub alus väljamõistetud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks. Süüdimõistetu ei ole määruskaebuses esitanud uusi asjaolusid, mis tingiksid maakohtu otsuse tühistamise. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus menetluskulude väljamõistmise osas seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.
9.Juhindudes KrMS §-st 180, § 189 lg-st 3, §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 5. juuni 2015. a otsuse menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Parmas

/allkirjastatud digitaalselt/ Meelika Aava

/allkirjastatud digitaalselt/ Julia Katškovskaja

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.