Kohtulahend

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: K.A süüdistatakse selles, et tema 19.07.2015 kella 19:05 paiku juhtis Tartus Jalaka tänaval mootorsõidukit BMW 520I reg.märgiga XXXX, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. K.A on varasemalt kolmel korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Varasemad teod pani K.A toime 28.11.2014, 01.11.2014 ja 11.10.2014. K.A rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Sõiduki süstemaatilise juhtimisega juhtimisõigust omamata pani K.A toime KarS § 423 kvalifitseeritava kuriteo.

järgi

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 4231 Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Tsiviilhagi esitatud ei ole. Karistuse liik ja määr: KarS §-s 4231 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 19.07.2015-21.07.2015 (3 päeva) karistusaja hulka, mistõttu on lõplikuks karistuseks 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristuseks 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 13.12.2013.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-13-10119 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 (kahe) kuu vangistuse võrra. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 147 (saja neljakümne seitsme) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata K.A üldkasuliku töö tegemiseks tähtaeg 1 (üks) aasta.

KarS § 69 lg 4 alusel on K.A üldkasuliku töö tegemise perioodil kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Konfiskeerimisele kuuluv vara: Puudub. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel K.A-le määratud kaitsjale Katrin Jennsenile määratud tasu politseis ja prokuratuuris kokku summas 48 eurot. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte

kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse K.A süüdi tunnistada KarS § 423 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht õigusabi kulude ja menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 585 eurot. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks välja mõista vaid pool sundrahast, so 292,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult määratud kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu summas 72 eurot. KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel peab kohus põhjendatuks juba kohtuotsuses määrata, et tulenevalt sissetuleku puudumisest käesoleval hetkel, on K.A õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda 2 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.