Kriminaalasi nr 1-15-5903
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. juuli 2015. a, Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-5903 (15249000229)
Kohtunik
Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Pille Kaarepere
Tõlk
Alla Lašmanova
Kriminaalasi
J.Z-i kriminaalasi KarS § 274 lg 2 p 4 järgi kiirmenetluses
Prokurör
Ringkonnaprokurör Anneli Hinto
Süüdistatav
J.Z Isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, Eesti Vabariigi kodanik, haridus: keskharidus, emakeel: vene keel, töökoht: Kalameister OÜ - fileerija; Kriminaalkorras karistamata; Väärteokorras kehtivad karistused puuduvad. Vandeadvokaat Ahto Sirendi
Kaitsja
Süüdi tunnistada J.Z KarS § 274 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka J.Z-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.07.2015. a kuni 20.07.2015. a, s.o 3 päeva. J.Z-i ärakandmata karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
KarS § 74 lg 1,3 alusel määrata, et J.Z-ile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui J.Z ei pane 18 -(kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumisek s ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada J.Z-i käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata J.Z elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. KrMS § 180 lg 1 alusel J.Z-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot 50 senti ja riigi õigusabi kulu katteks 132 (ükssada kolmkümmend kaks ) eurot 72 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et J.Z on õigus menetluskulud kogusummas 425 (nelisada kakskümmend viis) eurot 22 senti tasuda 1 (üks) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. J.Z on kohustatud maksma igakuiselt 25. kuupäevaks vähemalt 34 (kolmkümmend neli) eurot (viimane osamakse 27,22 eurot) kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700051756. Selgitusse tuleb märkida „1-15-5903, menetluskulud, J.Z“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina kriminaalasja juures asitõendiks olev J.Z-ile kuuluv puidust varrega kirves, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
I Kokkuleppe sisu J.Z-ile on esitatud süüdistus KarS § 274 lg 2 p 4 järgi järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema, olles alkoholijoobes 18.07.2015. a kella 14.48 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maja juures pani toime vägivallaga ähvardamise võimuesindaja vastu relvana kasutatava muu esemega, mis seisnes selles, et hoidis üles tõstetud kahe käega käes kirvest, karjus ähvardavalt korduvalt vene keeles Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna patrulltalituse patrullpolitseinik xxxxxxxxxxxxx, kes täitis ametikohustusi ning kandis politsei eraldusmärkidega vormiriietust, „tapan su ära, tapan su ära“, millise ähvarduse täideviimist oli alust karta, kuna kirves oli üles tõstetud löögivalmina ja suunatud patrullpolitseinik xxxxxxxxxxx suunas. Karistusseadustiku § 274 lg 2 p 4 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 18.07.-20.07.2015.a. s.o 3 päeva lugeda kantud karistusaja hulka. Kandmata karistus 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui J.Z 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada mitte tarvitama alkoholi. ASITÕEND - kirves, kui kuriteo toimepanemise vahend konfiskeeritakse ja peale kohtuotsuse jõustumist hävitatakse. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista J.Z-i süüdi KarS § 274 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 108,72 eurot (84,72+24) ja kohtumenetluses makstud tasu 24 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 132,72 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 717,72 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles kohtult sundraha vähendamist 1⁄2 võrra ja vähendatud menetluskulude tasumise võimaldamist osade kaupa 1 aasta jooksul. Prokurör nõustus kaitsja taotlustega. Kohus leiab, et sundraha vähendamine 1⁄2 võrra on põhjendatud ja vajalik. Siinjuures tugineb kohus 2565 lg-le 2, mille kohaselt vähendab kohus kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust tehes sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus arutas kriminaalasja kiirmenetluses, mistõttu tuleb sundraha vähendada. Seega on väljamõistetavaid menetluskulusid kokku 425,22 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata väljamõistetavad menetluskulud tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul. Siinjuures arvestab kohus, et J.Z töötab ja tema sissetulekuks on saadav töötasu (ligikaudu 450 eurot kuus), ülalpeetavaid J.Z ei ole. Kohus, hinnates J.Z-i sissetulekuid ja väljamõistetavate menetluskulude suurust, leiab, et J.Z-i majanduslik seisund ei võimalda kõikide menetluskulude tasumist ühe korraga. J.Z-ile tuleb anda võimalus menetluskulud tasuda vabatahtlikult. Sellest lähtuvalt peab kohus põhjendatuks määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul. IV Konfiskeerimine Kriminaalasjas on asitõendiks puidust varrega kirves (tl 12-14). Kokkuleppe kohaselt soovitakse konfiskeerida nimetatud kirves kuriteo toimepanemise vahendina ja pärast otsuse jõustumist hävitada. J.Z kinnitas kohtuistungil, et ta on nõus kirve konfiskeerimisega. KarS § 83 lg 1 sätestab, et kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. J.Z on süüdistuse sisuks oleva kuriteo toime pannud puidust varrega kirvega, mida on vaadeldud (tl 12-14). Nimetatud kirves on politseiametnike poolt kaasa võetud sündmuskohalt (tl 10). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on tegemist kuriteo toimepanemise vahendiga. Seega tuleb KarS § 83 lg 1 alusel kriminaalasja juures asitõendiks olev kirves konfiskeerida. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.
KrMS § 126 lg 7 sätestab, et menetleja poolt asitõendite ja arestitud vara arvelevõtmise, hoidmise, üleandmise ja hävitamise ning kiiresti riknevate asitõendite ja konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara hindamise, võõrandamise ja hävitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 30.07.2004. a määruse nr 263 „Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord“ § 9 lg 1 järgi on konfiskeeritud vara hävitamise aluseks on menetleja määrus. Kohus leiab, et asitõendiks oleva kirve puhul on tegemist väärtusetu esemega (roostetab, täkete ja kriimudega), mistõttu tuleb see kohtuotsuse jõustumisel eelviidatud sätete alusel hävitada.
Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.