Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 26.09.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-8491 tunnistati Raimo Reimo süüdi KarS § 121 järgi ja temale mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. Samuti tunnistati Raimo Reimo süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi ja temale mõisteti karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja Raimo Reimole mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Raimo Reimo eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise aja algust arvestati alates 04.07.2012. Kohtuotsus jõustus 12.10.2012. Tartu Maakohtu 13.01.2015 määrusega jäeti muutmata Raimo Reimole kriminaalasjas nr 1-128491 Tartu Maakohtu 26.09.2012 otsusega KarS § 121 ja § 200 lg 2 p 7, 8 järgi mõistetud karistused ning KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristus 4 aastat 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 04.07.2012 ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 04.01.2017. 01.07.2015 esitas Tartu vangla Tartu Maakohtule materjalid süüdimõistetu Raimo Reimo tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks. Materjalidest nähtuvalt Tartu vangla ei toeta Raimo Reimo vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega, kuna kinnipeetava ohutase on endiselt kõrge. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et päritoluperekonnast on Raimo Reimol ema A.R. isa U.R. ning 2 venda ja õde. Emaga suhtleb Raimo Reimo ka vangistuse ajal, isaga suhtlemise kohta andmed puuduvad. Enne vangistust elas kinnipeetav isale kuuluva maja vee, kanalisatsiooni ja kütteta toas, kuna ema ei lubanud teda viimase 5-6 aasta jooksul usalduse puudumise pärast maja teistesse ruumidesse. Kuna suhted lähedastega on keerulised, siis vanglas oleku ajal teda keegi rahaliselt ei toeta. Vabanemisjärgselt soovib Raimo Reimo elama asuda XXX, mille näol on tegemist ajutise eluasemega. Seega puudub kinnipeetaval vabaduses kindel elukoht ja ka töökoht. Vanemate sõnul on Raimo Reimo varasemad töösuhted jäänud lühikeseks seoses tööle mitteilmumise, konfliktide tekitamise, püsimatuse ja vargustega töökohast.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Prokurör ei toeta Raimo Reimo tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ta leiab, et Raimo Reimo korduvad varasemad karistamised, probleemid alkoholi tarbimisega ning joobeseisundiga kaasnev agressiivsus, samuti käitumine vangistuse kandmise ajal viitavad sellele, et Raimo Reimo võib tulevikus panna toime uued seaduserikkumised. Ennetähtaegsele vabastamisele räägivad vastu ka Raimo Reimo poolt toime pandud kuriteo asjaolud. Süüdimõistetu Raimo Reimo kinnitas kohtus, et tal on vanglas viibimise ajal olnud aega mõtelda oma tegude üle järele. Ta on läbinud ka kõik programmid, mis vangla on talle ette näinud. Ta ei soovi välja saades enam alkoholi tarbida ning tahab elada seaduskuulekat elu. Kaitsja oli seisukohal, et kinnipeetav tuleks ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja ei näe uute kuritegude toimepanemise ohtu. Raimo Reimo on vangistuses läbinud kõikvõimalikud

programmid. Seega on loodud kõik eeldused, et isik saab vabaduses toimida tavapärase ühiskonnaliikmena.

KOHTU SEISUKOHT

Raimo Reimo kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Raimo Reimo on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ära kandnud, kusjuures ärakantud karistusaeg ületab tuntavalt 4 kuud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Raimo Reimot on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Varem on tema suhtes kohaldatud ka leebemat mõjutusvahendit (vangistus jäeti katseajaga täitmisele pööramata). See ei avaldanud aga loodetud mõju ning Raimo Reimo pani toime uued kuriteod. Kuna praegu kannab ta karistust ka röövimise eest grupis, siis tuleb nentida, et tema kuriteod on aja jooksul läinud raskemaks. Raimo Reimo väitis, et ta on vangistuses viibimise ajal mõtelnud oma tegude üle järele. Ta kinnitas, et välja saades ei soovi ta enam alkoholi tarbida ning tahab elada seaduskuulekat elu. Kohus on seisukohal aga, et Raimo Reimo käitumine vanglas ei kinnita tema soovi muutuda õiguskuulekaks. Kuigi kinnipeetav on vangistuse ajal osalenud mitmes taasühiskonnastavas tegevuses, näiteks osalenud sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“, „Usk ja teadmine“ ning „Viha juhtimine“, samuti töötanud majandustöödel ja on omandamas põhiharidust, on ta ka korduvalt rikkunud vangla sisekorra eeskirju. Raimo Reimol on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega Raimo Reimo käitumine kinnipidamisasutuses viitab asjaolule, et karistus ise ega ka läbitud sotsiaalprogrammid ei ole Raimo Reimole piisavat mõju avaldanud. Ta ei suuda motiveerida end kuulekusele isegi selleks, et täita üht ennetähtaegse vabastamise eeldust, st õiguskuulekust kinnipidamisasutuses. Tema väärtushinnangud on kujunenud kuritegelikul foonil. Lisaks on tal diagnoositud XXX, mis mõjutavad tema analüüsivõimet ning käitumist. Järelikult ei toimu seniste väärtushinnangute ning käitumise muutmine kergelt ja on endiselt suur risk, et Raimo Reimo jätkab vabaduses õigusrikkumiste toimepanekut. Seda riski võimendab asjaolu, et Raimo Reimol puudub vabaduses toimiv tugivõrgustik, st inimesed, kes saaksid teda toetada ja aidata. Päritoluperekonnaga on Raimo Reimol suhted komplitseeritud. Kinnipeetaval ei ole kokkuleppeid ka töökoha osas ning arvestades kinnipeetava madalat haridustaset ning pea olematut töötegemise kogemust, on tema väljavaade leida endale äraelamist võimaldav töökoht halb. Samas on ka majanduslik toimetulematus Raimo Reimo puhul, keda on karistatud ka varavastaste kuritegude eest, üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et Raimo Reimo katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kohtul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist. Menetluskulud Süüdimõistetu kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks summas 48 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p-de 25-26 kohaselt. Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad riigi õigusabi osutamisega seotud kulud, s.o 48 eurot hüvitada süüdimõistetul.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.