Kohtulahend

Kinnipeetava karistusaeg algas seega 16.03.2015 ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 11.08.2015. Ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes G.R 12.07.2015. 09.07.2015 esitas Tartu vangla Tartu Maakohtule materjalid süüdimõistetu G.R tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks. Materjalidest nähtuvalt Tartu vangla ei toeta G.R vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega, kuna kinnipeetava ohutase on endiselt kõrge. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et G.R ei ole toetavat tugivõrgustikku. Kinnipeetava ema E-M.N. loobus poja kasvatamisest juba ammu, isa J.V. on surnud. Varasemalt vabaduses suhtles kinnipeetav ainult isaga, väga harva ka emaga. Vangistuste ajal lähedastega ei suhelnud. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub G.R elukoht; esialgset peavarju on võimalik saada linnaasutusest Varjupaik. Varasemate materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval nii ametlik kui mitteametlik töökoht.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Prokurör ei toeta G.R tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ta leiab, et G.R korduvad varasemad karistamised, probleemid alkoholi tarbimisega ning joobeseisundiga kaasnev agressiivsus, samuti käitumine vangistuse kandmise ajal viitavad sellele, et G.R võib tulevikus panna toime uued seaduserikkumised. Ennetähtaegsele vabastamisele räägivad vastu ka G.R poolt toime pandud kuriteo asjaolud. Süüdimõistetu G.R avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda ning kinnitas, et tal on vanglas viibimise ajal olnud aega mõtelda oma tegude üle järele. Ta ei soovi välja saades enam alkoholi tarbida ning tahab elada seaduskuulekat elu. Kaitsja oli seisukohal, et kinnipeetav tuleks ennetähtaegselt vabastada.

KOHTU SEISUKOHT

G.R mõisteti süüdi tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kuna G.R on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et G.R on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Reaalset vangistust kannab ta kaheksandat korda. Varem on tema suhtes kohaldatud ka leebemat mõjutusvahendit (vangistus jäeti katseajaga täitmisele pööramata), see ei avaldanud aga loodetud mõju. Peale korduvate reaalsete vangistuste kandmist on G.R pannud taas toime uusi kuritegusid. Käesolevat karistust kannab süstemaatiliste varguste süüteokatsete eest. Kinnipeetava praegune käitumine on sarnane varasemale kriminaalsele käitumisele; kuriteod on liigiliselt jäänud samaks, raskusaste pole muutunud.

G.R väitis, et ta tunnistab oma probleeme ning on nõus neid lahendama. Ta kinnitas, et on olemas motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest, kuna on seadnud endale eesmärgiks leida eluase ja töökoht. Samas on tema väärtushinnangud kujunenud kuritegelikul foonil. Lisaks on tal diagnoositud täpsustamata psüühikahäire alkoholist ja isiksushäire alkoholist, mis mõjutavad tema analüüsivõimet ning käitumist. Järelikult ei toimu seniste väärtushinnangute ning käitumise muutmine kergelt ja on endiselt suur risk, et G.R jätkab vabaduses õigusrikkumiste toimepanekut. Kuna käesolev karistus kestab alla aasta, siis kinnipeetavale Individuaalset täitmisplaani ei koostatud. Seega ei osalenud kinnipeetav vangistuse ajal ka taasühiskonnastavates tegevustes. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et G.R on mõjutatav teiste isikute poolt, tegutsedes läbimõtlematult. Enamjaolt on rikkumiste teguriks alkohol. Seda riski võimendab asjaolu, et G.R puudub vabaduses toimiv tugivõrgustik, st inimesed, kes saaksid teda toetada ja aidata. Lähedasi pereväliseid suhteid G.R ei oma. Päritoluperekonnast on G.R ema, kellega aga ta pole suhelnud üle nelja aasta. Kinnipeetaval ei ole kokkuleppeid ka töökoha osas. Arvestades kinnipeetava madalat haridustaset ning olematut töötegemise kogemust, on tema väljavaade leida endale äraelamist võimaldav töökoht halb. Samas on ka majanduslik toimetulematus G.R puhul, keda on põhiliselt karistatud varavastaste kuritegude eest, üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et G.R katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kohtul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist. Samuti puudub kohtul veendumus, et isik on suuteline täitma kontrollnõudeid ja kohustusi ( alkoholi tarvitamise keeld katseajal). Menetluskulud Süüdimõistetu kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks summas 88,80 eurot. Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 3 on kohtul õigus jätta menetluskulu riigi kanda juhul kui menetluskulu väljamõistmine võib vähendada isiku resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus leiab, et isiku puhul, kes elatub vaid puudetoetuses ja vajab sotsiaaleluruumi ei pole mõistlik menetluskulu välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.