Kohtulahend

99915400008300, A.N-il tuleb märkida rahalise karistuse tasumisel viitenumbriks menetluskulude tasumisel viitenumbriks 99915700050715 ning selgituseks kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaegadel pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud. Otsuse koopia toimetada kätte süüdistatavatele ja nende kaitsjatele ning prokurörile. Edasikaebamise kord Süüdistatavatel ja nende kaitsjatel on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu A.T süüdistatakse selles, et tema 01.06.2014 kella 1.00 paiku grupis koos A.N-iga tungis sisse Tartus Ringtee 1 A-Velg OÜ-le kuuluvasse laoruumi, kust püüdis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta A-Velg OÜ-le kuuluvad 116 uut valuvelge ja 9 rehvi koguväärtusega 25 000 eurot ning kaatrit Sea Doo reg. märgiga XXXX väärtusega 12 000 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata süüdlase tahtest sõltumata, kuna ta peeti politsei poolt kinni. Sellega pani A.T toime KarS § 25 lg 1, 2 - 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt ja sissetungimisega. A.N-i süüdistatakse selles, et tema 01.06.2014 kella 1.00 paiku grupis koos A.T-ga tungis sisse Tartus Ringtee 1 A-Velg OÜ-le kuuluvasse laoruumi, kust püüdis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta A-Velg OÜ-le kuuluvad 116 uut valuvelge ja 9 rehvi koguväärtusega 25 000 eurot ning kaatrit Sea Doo reg. märgiga XXXX väärtusega 12 000 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata süüdlase tahtest sõltumata, kuna ta peeti politsei poolt kinni. Sellega pani A.N toime KarS § 25 lg 1, 2 - 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt ja sissetungimisega. II Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta Kannatanu A-Velg OÜ esindaja J.K. ning tunnistajate M.M., P.P. ja A.P. ütlused, samuti sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollid kogumis tõendavad, et ööl vastu 01.06.2014 kella 1.00 paiku tungisid A.N ja A.T sisse Tartus Ringtee 1 asuvasse A-Velg OÜ-le kuuluvasse laoruumi, kust püüdsid ära võtta A-Velg OÜ-le kuuluvat 116 uut valuvelge ja 9 rehvi koguväärtusega 25 000 eurot ning kaatrit Sea Doo reg nr XXXX väärtusega 12 000 eurot. Valuveljed ja rehvid olid laotud punast värvi kaubiku peale, kaater oli laoruumist välja tõugatud. Politsei pidas A.N ja A.T sealsamas laoruumis kinni. Kohus A.T ja A.N käitumises kummalgi juhul õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et sellega panid süüdistatavad

toime KarS § 25 lg 1, 2 - 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt ja sissetungimisega. KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kuriteo eest mõistetava rahalise karistuse suuruseks olla kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. A.T ega A.N tegevuses karistust kergendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 57, ei olnud. KarS § 58 p 10 järgse karistust raskendava asjaoluna esines mõlema süüdistatava käitumises see, et nad panid kõnealused kuriteod toime grupis. Karistusregistri teatise kohaselt A.T ja A.N-il kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et A.T ja A.N-i pole otstarbekas KarS § 25 lg 1, 2 - 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistada vangistusega kui kõige raskemaliigilise karistusega. Kohus on seisukohal, et karistuse eesmärgid on nende puhul saavutatavad ka rahalise karistuse mõistmisega. Arvestades aga A.T ja A.N teo iseloomu, st et tegu oli omandi vastu toime pandud süüteoga, kus süüdistatavad ignorantselt käitusid omaniku õiguse asja kasutada, käsutada ja vallata vastu, siis üldpreventiivsest eesmärgist tulenevalt peab neile mõistetav karistus olema tuntav ja andma ühiskonnale selge signaali sellest, et selline tegu ei ole tolereeritav. Seetõttu ei tohi süüdistatavatele kuriteo eest mõistetav karistus olla miinimummääras, mis KarS § 44 lg 1 kohaselt on 30 päevamäära. Arvestades ühtlasi sedagi, et mõlema süüdistatava teopanused olid ühesugused, asub kohus seisukohale, et nii A.T kui ja A.N-i on KarS § 25 lg 1, 2 - 199 lg 2 p 7, 8 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest põhjendatud karistada 220 päevamäära suuruse rahalise karistusega. KarS § 68 alusel tuleb mõlema süüdistatava puhul arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ja lõplikuks rahaliseks karistuseks tuleb mõista 214 päevamäära. KarS § 44 lg-te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. KarS § 44 lg 2 kolmanda ja neljanda lause kohaselt ei tohi arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, s.o 3,20 eurot. A.T 2013. aasta keskmiseks päevasissetulekuks oli pärast seadusega ettenähtud mahaarvamiste tegemist -3,20 eurot, A.N-il aga -2,44 eurot. Järelikult oli nende 2013. aasta keskmine päevasissetulek alla seadusega sätestatud miinimumpäevamäära ning seega tuleb neile rahalise karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 44 lg-s 2 sätestatud 3,20 eurost. Eeltoodust tulenevalt on A.T-le ja A.N-ile mõistetava rahalise karistuse suuruseks 684,80 eurot. KarS § 66 lg 1 sätestab, et mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat.

Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt A.T ja A.N omavad küll töökohta, kuid mõistetud rahaliste karistuste korraga tasumine on süüdistatavatele majanduslikult ebamõistlikult koormav, mistõttu tuleb nii A.T ja A.N-il võimaldada tasuda neile mõistetud rahalised karistused ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. III Kohtu seisukoht asitõenditele kohaldatavate meetmete osas Käesolevas asjas on asitõenditeks kaubik Renault Master reg nr XXXX, mis on tagastatud P.P., raadiosaatja ja kõneeristused CD plaadil (sideettevõtja päringu lisa). Raadiosaatja (asub Tartu Riia 132 Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis) tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada, kõneeristused CD plaadil (asub kriminaalasja juures) tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas A.T ja A.N-iga seotud menetluskulud on KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 197 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o 585 eurot. Vastavalt § 180 lg 1 esimesele lausele hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatavate majanduslikku olukorda ning seda, et käesoleva otsuse kohaselt tuleb A.T ja A.N-il tasuda ka rahalised karistused, siis leiab kohus, et on ilmne, et menetluskulude tasumine ühe korraga käiks neile üle jõu. Seega leiab kohus, et on põhjendatud võimaldada mõlemal süüdistataval tasuda nendega seotud menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi võrdsetes osades ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.