Kohtulahend

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

S.P on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles isikuks, keda on varem süüdi mõistetud 27.06.2014 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti vangistus 7 kuud 26 päeva ja 19.03.2015 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 ja mõisteti vangistus 2 kuud, seega olles isikuks, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi , uuesti üritas 10.07.2015 kella 14:14 ajal Tallinnas, Liivalaia 53 asuvast Stockmann Kaubamajast varastada konjakit „La Poyade“, väärtusega 1337 eurot, viina „Belaja“ väärtusega 195 eurot ja grappa „Berta“, väärtusega 155 eurot, ehk kaupa kokku summas 1687 eurot, kuid ei viinud kuritegu lõpule, kuna pärast kassa läbimist olid kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. riteos täielikult süüdi, kahetses Süüdistatav S.P tunnistas ennast inkrimineeritavas ku ning selgitas, et läks 10.07.2015 Tallinnas asuvasse Stockmanni kauplusesse, et niisama ringi vaadata. Alkoholiosakonnas tekkis tal soov midagi varastada ning ta võttis kolm pudelit alkoholi, pani need kilekotti ja kassas nende eest ei maksnud. Kaupluse välisukse juures pidas turvatöötaja ta kinni. Varastatud alkoholi andis ta kauplusele tagasi. Alkoholi varastas ta selleks, et see hiljem maha müüa ja selle eest raha saada (tl 11-12). Kohus, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et S.P süü varguse katse toimepanemises 10.07.2015.a on täielikult tõendatud. Peale süü omaksvõtu tõendavad S.P süüd Stockmann AS avaldus, tunnistaja ütlused ja kirjalikud tõendid.

Stockmann AS avaldus ja turvafirma G4S õigusvastase teo toimepanemise akt 10.07.2015 tõendavad, et 10.07.2015 kella 14.14 paiku peeti Tallinnas, Liivalaia 53 asuvas Stockmanni Kaubamajas kinni meesterahvas, kes püüdis varastada pudelit konjakit „La Poyade“, väärtusega 1337 eurot, pudelit viina „Belaja“ väärtusega 195 eurot ja pudelit grappat „Berta“, väärtusega 155 eurot ehk kaupa kokku summas 1687 eurot. Kaup tagastati kauplusele rikkumatult. Õigusrikkuja anti üle politseile (tl 2,3). Kahtlustatavana selle kuriteo toimepanemises peeti 10.07.2015 kinni S.P (tl 8-9). Tunnistaja XXX ütluste kohaselt töötab ta turvafirma G4S turvatöötajana Tallinnas, Liivalaia 53 asuvas Stockmanni Kaubamajas. 10.07.2015 kella 13.45 paiku nägi ta valvekaamerast, kuidas üks noormees võttis alkoholiosakonnas riiulilt alkoholi ja pani selle kaasasolnud kilekotti, siis läks teise riiuli juurde ja pani sealt pudeli ostukorvi, suundus riiulite taha ja kükitas. Tagasi tulles oli ta ostukorv tühi. Seejärel läks ta uuesti riiuli juurde ja pani ühe pudeli alkoholi endale pükste vöö vahele. Veel võttis noormees riiulist lahja alkoholijoogi, mille eest maksis kassas ja väljus poest kilekotis ja pükste vöö vahel oleva alkoholi eest tasumata. Noormees peeti kella 14.14 ajal peale kassadest möödumist kinni. Kaup - konjak „La Poyade“, väärtusega 1337 eurot, viin „Belaja“ väärtusega 195 eurot ja grappa „Berta“, väärtusega 155 eurot – tagastati kauplusele (tl 4). Karistusregistri väljavõtte kohaselt on S.P 3 kehtivat kriminaalkaristust varavastaste kuritegude eest ja 4 kehtivat väärteokaristust, sealhulgas varavastaste väärtegude eest (tl 19-24). Viimati karistati S.P Harju Maakohtu 19.03.2015.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 2 kuud (tl 25). Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et S.P isikuna, keda on varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varguste toimepanemine kujunenud S.P elustiiliks. Riigikohus on asunud seisukohale, et KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis tuleb elustiili mõiste sisustamisel arvestada iga üksikjuhtumi asjaolusid. Püsiva sissetuleku hankimine on eluviisi kindel tunnus, kus isik on motiveeritud toime panema uusi vargusi. Eluviisi võimaliku tunnusena on vaadeldav ka olukord, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-66-13). Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja need teod võivad olla üksikult subsumeeritavad nii kuriteona (KarS § 199) kui ka väärteona (KarS § 218). Väheväärtuslike asjade süstemaatilise varguse korral ei ole erinevate süütegudega varastatu väärtusel iseseisvat tähendust. S.P on alates 2014.a suvest süstemaatiliselt toime pannud varavastaseid süütegusid. S.P karistati varavastase kuriteo toimepanemise eest 27.06.2014, peale karistuse kandmiselt vabanemist pani ta 17.03.2015 uuesti toime varavastase kuriteo ning selle eest karistas Harju Maakohus teda 19.03.2015. S.P on karistatud ka 05.03.2015 varavastase väärteo toimepanemise eest. Seega pani S.P toime võõra vallasasja varguse katse võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks S.P poolt täidetav, sest ta ei tööta ja tal puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. Selline karistus ei vastaks tema süü suurusele ega oleks ka piisavaks vahendiks tema mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. S.P on 4 kehtivat väärteokaristust, väärtegude eest on teda karistatud rahatrahvidega, mis on tasumata.

S.P on korduvalt karistatud kriminaalkorras. Nii karistati teda Harju Maakohtu 27.06.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 7 kuud 26 päeva. Peale karistuse kandmiselt vabanemist pani S.P 17.03.2015.a uuesti toime varavastase kuriteo ning Harju Maakohus karistas teda 19.03.2015.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 2 kuud. Selle karistuse kandmiselt ta vabanes mais 2015 ja jätkas järjekordselt varavastaste kuritegude toimepanemist. On ilmne, et S.P ei ole enda jaoks karistusest mingeid järeldusi teinud, ka varasemad karistused ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). S.P kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuigi varastatu väärtus on suur, jäi kuritegu katsestaadiumisse. Kohus leiab, et teda võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega. S.P ja tema kaitsja taotlesid üldkasuliku töö kohaldamist süüdistatava suhtes. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et S.P-le mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel või asendamisel üldkasuliku tööga on võimalik tagada karistuse eesmärkide saavutamist. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-11-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. S.P näol on tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, keda mõistetud varasemad karistused ei ole mõjutanud süütegude toimepanemisest hoiduma. Arvestades S.P isikut ning asjaolu, et ta on oma käitumisega ilmekalt näidanud, et ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Juhindudes KrMS § 130 lg 41 kohaldab kohus S.P või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist.

suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni

Süüdimõistv a kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kuna S.P ei ole vara, mille arvelt koheselt menetluskulusid tasuda, siis peab kohus põhjendatuks, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.