Kohtulahend

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistustused kaetuks raskeima karistusega ning mõista Aleksandr Šorinile liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

Edasikaebamise kord KrMS § 318 lg 4 alusel kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

toime pannud vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti Aleksandr Šorin, isikuna, kes on süstemaatiliselt varguseid toime pannud, 19.04.2015 kella 16:00 paiku Anne tn 57, Tartu asuvas kaupluses Maxima võttis ära üllatusmunad „Kinder Surprise“ 2 tükki koguväärtusega 1,50 eurot (tüki hind 0,75 eurot), pudeli viina „Absolut vodka“ väärtusega 11,99 eurot, Gin Long Drink pudeli väärtusega 1,45 eurot ja möödus kassast kaasas olnud kauba eest tasumata. Kaup tagastatud kauplusele rikkumata, kahju ei tekitatud. Oma tegevusega Aleksandr Šorin isikuna, kes on korduvalt varem toime pannud vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Paul Pikma, süüdistatav Aleksandr Šorin ja tema kaitsja Marina Leis sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 120 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 3312 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. Liitkaristusena KarS § 64 lg 1 alusel mõista 9 kuud vangistust, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega. KarS § 68 lg.1 korras arvata karistusaja hulka 5 (viis) päeva eelvangistust (14-15.12.2014 ja 19-21.04.2015), seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. KarS § 74 lg.1,3 korras jätta nimetatud karistus tingimisi täitmisele pööramata kui süüdistatav ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel süüdistatav kohustub hüvitama katseaja jooksul kuriteoga tekitatud kahju – 0,70 eurot Maxima Eesti OÜ arveldusarvele nr. XXX (SWEDBANK).

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel süüdistatav kohustub katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel süüdistatav kohustub katseaja jooksul osalema sotsiaalprogrammis. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kaitsja ja prokurör jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Aleksandr Šorin kuulub KarS § 120, § 121, § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ja § 3312 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Kohus mõistab KrMS § 180 lg 1 ja lg 2 alusel süüdistatavalt välja menetluskuluna: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 48,00 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585,00 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg. Süüdistatav esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd tema sissetulek 600.00 eurot kuus ei võimalda nende kohest tasumist. Kohus asub seisukohale, et menetluskulude ajatamine on põhjendatud. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Menetluskulu summas 633,00 eurot tuleb tasuda 3 (kolm) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 211,00 eurot. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

(allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.