Viru Maakohus
Toimiku number
1-13-11444
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtunik
Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse
Tõlk
Riina Palmi
Asja läbivaatamise kuupäev
07.07.2015 avalikul kohtuistungil
Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu Kohtuistungil viibinud isikud
Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 10.04.2015 erakorraline ettekanne L.R ́ile Viru Maakohtu 25.02.2014 kohtuotsusega 1-13-11444 mõistetud karistuste täitmisele pööramiseks L.R, isikukood XXX, xxx Kriminaalhooldusametnik Tiiu Terentjeva
Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata L.R-ile tingimisi mõistetud karistus reaalsele täitmisele, kuna süüdimõistetu rikub talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. L.R tunnistati süüdi Viru Maakohtu 25.02.2014 kohtuotsusega alusel KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks KarS 68 lg 1 alusel 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata, kohaldades katseaega 1 aasta 6 kuud. Kriminaalhoolduse algus 25.02.2014 ja lõpp 24.08.2015 Katseaja kestel pidi L.R täitma KarS § 75 lg 1 p 1 -6 järgi ettenähtud kontrollnõudeid. Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt L.R ei järgi talle määratud kontrollnõudeid: - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks..
Kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusametnik on L.R-ile korduvalt helistanud, saatnud kirjalikke kutseid ja teostanud kodukülastusi, et hooldusalune tuleks kriminaalhooldusesse registreerimisele, kuid tulemusteta. Viimane kohtumine L.R-iga toimus 09.02.2015. Oma taolise käitumisega on L.R rikkus talle KarS § 75 lg 1 p 2,4,5 alusel määratud kontrollnõudeid. Kriminaalhooldusametnikust mitte olenevatel põhjustel ei olnud võimalust L.R-ilt seletuse võtmiseks, kuna ta ei ole ilmunud kriminaalhooldusalasele kohtumisele. 24.03.2014 toimunud esmakohtumisel L.R-ile selgitati kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi, räägiti tagajärgedest, mis kaasnevad rikkumistega, peale mida L.R kinnitas oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on temale arusaadavad. 16.03.2015 hooldusalune L.R ei ilmunud registreerimisele ning ei teavitanud mitteilmumise põhjusest. Saadetud kutse nr 8-2/9913-1 ilmumiseks registreerimisele 25.03.2015. L.R registreerimisele ei ilmunud. Saadetud korduvkutse ilmumiseks 31.03.2015. L.R registreerimisele ei ilmunud. Oma taolise käitumisega on L.R rikkunud kontrollnõuet KarS § 75 lg 1 p 2 alusel: ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 02.04.2015 hooldusalune L.R võttis kriminaalhooldusametnikuga ühendust telefoni teel ning palus määrata temale uus registreerimisaeg. Põhjendades mitteilmumist sellega, et leidis töö Tallinnas ja ei olnud võimalik tööhõivatuse tõttu õigel ajal registreerimisele tulla. Uus registreerimine määratud 06.04.2015 ning kriminaalhooldusametnik ütles, et kriminaalhooldusalune tulles registreerimisele võtaks kaasa kindlasti töölepingu, kuna eelnevalt L.R seda ei esitanud ega teinud ka taotlust tööle asumiseks xxx, millega hooldusalune rikkus kontrollnõuet KarS § 75 lg 1 p 4, 5: - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Seoses sellega, et L.R on jätnud ilmumata eelnevalt kokkulepitud ajal, teostas ametnik xxx. See on elukoha aadress, mida kriminaalhooldusalune 09.02.2015 märkis oma taotluses elukoha vahetamiseks, kuna elab koos elukaaslasega L.R Lxxx`ga tema vanemate korteris. Kuid ametniku helistamisele välisuksel olevale korterinumbrile, keegi ei vastanud ning trepikojast väljunud meesterahva sõnul L.R-i ega Lxxnimelisi isikuid ei ela ega pole kunagi elanud selles korteris. Samal päeval teostas ametnik kodukülastuse ka aadressil: xxxpoolt L.R-ile ja tema emale. Uks oli kinni. Koputamise peale tuli välja naaber ja ütles, et L.R ja tema ema tõsteti sellelt elamispinnalt välja, ning hooldusaluse ema läks elama oma tütre juurde aga kuhu läks L.R, seda ta ei teadnud. Karistusregistri andmetel seisuga 10.04.2015 L.R uusi rikkumisi toime pannud ei ole. Lähtudes ülaltoodust ning tuginedes KarS § 74 lg 4; KrHS § 31 lg 1 kriminaalhooldaja taotleb L.R-ile määratud karistus pöörata täitmisele Kohtuistungil toetab kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud taotlust ja palub karistus pöörata täitmisele. L.R soovib jätkata kriminaalhoolduse all karistuse kandmist.
Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjalidega, süüdimõistetu selgitustega on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. L.R on korduvalt jätnud ilmumata määratud ajal registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta alates märtsist 2015 kuni käesoleva ajani. Seega L.R rikkus temale KarS § 75 lg 1 p 2 alusel katseajaks määratud kontrollnõuet – ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Peale seda L.R lahkus määratud elukohast uude elukohta, küsimata selleks luba kriminaalhooldajal, millega rikkus temale KarS § 75 lg 1 p 4,6 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid: - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. L.R-i käitumist katseajal ei saa hinnata kontrollnõuete täitmisesse suhtumist positiivselt. Ta rikkus kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud elukohas ega taotlenud luba elukohast lahkumiseks või selle vahetamiseks, millega jättis täitmata kriminaalhooldusega kaasnevaid tingimusi. KrMS §427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega. Kohus toetab kriminaalhooldusametniku seisukohta, et kriminaalhooldus L.R-i suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle määratud kontrollnõudeid ning kriminaalhooldus tema suhtes ei toimi. L.R rikkus registreerimis- ja elukohanõudeid. Süüdimõistetu näitas oma käitumisega, et ta pole võimeline täitma katseaja tingimusi ega kanda temale tingimisi mõistetud karistust. Kohus leiab, et täiendava kohustuse määramine või katseaja pikendamine ei ole otstarbekas, kuna isik ei tee koostööd kriminaalhooldusametnikuga. L.R ei ole asunud paranemise teele ja tema vangistusest tingimisi vabastamine ei ole täitnud eesmärki. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ning L.R tuleb saata kinnipidamiskohta karistust kandma. 30.04.2015 Viru Maakohtu kohtumäärusega kuulutati L.R tagaotsitavaks ja anti välja tema kohta vahistamismäärus, kuna L.R ei ilmunud 29.04.2015 kohtuistungile. Vastavalt KrMS § 429 lg 1 p 3 kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel või rahvusvaheliseks kriminaalmenetlusalaseks koostööks pädevalt õigusasutuselt isiku välisriigis viibimise kohta teabe saamisel vahistada süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et üldkasuliku tööga asendatud vangistus pööratakse täitmisele;
KrMS § 429 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel võib süüdimõistetut vahi all pidada kuni karistuse täitmisele pööramise või karistuse asendamise määruse jõustumiseni. L.R peeti kinni 5.07.2015 ja toimetati kohtuistungile 7.07.2015 kell 13.00. L.R-i ütlustest nähtub, et ta ei ole kohtunud kriminaalhooldusametnikuga ettekandes täheldatud tähtajast alates. Kohus leiab, et L.R-i vahistamine on põhjendatud, kuna ta pikemat aega hoidus kõrvale Viru Maakohtu 25.02.2014 kohtuotsusega nr 1 -13-11444 mõistetud karistuse täitmisest, ei reageerinud kriminaalhooldaja ega kohtu kutsetele. Alates 2015 a. aprillist on ta tagaotsitav. Seega vähetõenäoline, et ta vabatahtlikult ilmub karistuse kandmisele ning selle täitmise tagamiseks on otstarbekas jätkuvalt kohaldada L.R-i suhtes tõkend - vahistamine kuni kohtumääruse jõustumiseni. Juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS § 427 lg 2, § 432, kohus
Rahuldada kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörata täitmisele L.R-ile Viru Maakohtu 25.02.2014 kohtuotsusega 1-13-11444 KarS § 424 järgi KarS 68 lg 1 alusel mõistetud karistus 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates L.R-i kinnipidamisest s.o.05.07.2015 Kohaldada L.R-i suhtes tõkend - vahistamine – alates kohtumääruse kuulutamisest kuni selle jõustumiseni. Määruse ärakiri edastada L.R-ile ja Viru Vanglale. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule. Loretta Pikma Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.