1-14-8174/39 - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

6.Tõlkmisega seoses makstud tasu 658 eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav võib esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtu majja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Hermann Þór M.I süüdistatakse selles, et tema, olles osaühingu Fintrade juhatuse liige ja tegevjuht, võttis Lääne maakonnas Taebla vallas Tagavere külas asuvas tootmishoones 2009. aasta veebruarikuus teadlikult kasutusele ja lasi töötajatel jätkuvalt kasutada mittekomplektset ja tehniliselt mittekorras ketassaepinki Tehnika ZRT2-400, millel puudusid tootjapoolses kasutusjuhendis punktides 4.2.2 ja 4.2.3 ettenähtud saetera kaitse (kaitsetugede kardin) ja kiilunuga, mille puudumine võimaldas saematerjali üleskerkimist ja tagasipaiskumist ning milleta on saepingi kasutamine ohtlik ja kasutusjuhendi p 7.7.3 kohaselt kategooriliselt keelatud, samuti ei lasknud Hermann Þór M.I ketassaepingile Tehnika ZRT2-400 koostada valmistajatehase kasutusjuhendi alusel ohutusjuhendit, mille alusel viia läbi nimetatud seadmel töötavate isikute juhendamist, mistõttu olid eelpool nimetatud ketassaepingil töötavad töölised tööohutusalaselt juhendamata. Eespool nimetatud tegevusega rikkus Hermann Þór M. I osaühingus Fintrade Eesti Vabariigis alates 26.07.1999 kehtiva Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõudeid, sealhulgas: § 4 lg 2 sätteid, mille kohaselt tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu; § 4 lõike 41 sätteid, mille kohaselt töökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud. Ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud. Kõik leitud puudused, mis võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti; § 4 lõike 42 sätteid, mille kohaselt, kui töökohas on ohualad, kus töö laadi tõttu esineb õnnetuse või tervisekahjustuse oht, tuleb need alad märgistada ning rakendada abinõusid, et sinna ei pääseks erijuhendamiseta või eriväljaõppeta töötajad ega teised isikud. Kui ohualasse sisenemine on siiski vajalik, võib seda teha ainult erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja juuresolekul. Ohualal töötajate kaitseks tuleb rakendada asjakohaseid abinõusid; § 5 lg 1 sätteid, mille kohaselt töövahendi kasutamine ei tohi ohustada töövahendi kasutaja tervist; § 5 lg 2 sätteid, mille kohaselt tööandja tagab, et töövahend sobib tööülesande täitmiseks, vastab kasutaja kehamõõtmetele ning füüsilistele ja vaimsetele võimetele; § 5 lg 3 p 1 sätteid, mille kohaselt tööandja tagab, et töötaja kasutusse antav töövahend on projekteeritud ja valmistatud nii, et on tõkestatud pääs selle ohualale;

1-14-8174 § 6 lg 2 sätteid, mille kohaselt tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele: § 12 lg 1 sätteid, mille kohaselt tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras; § 12 lõike 2 sätteid, mille kohaselt tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning tervishoiu- ja tööohutusalased teadmised; § 13 lõike 1 punkti 12 sätteid, mille kohaselt tööandja on kohustatud tutvustama töötajale tervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist, ja § 13 lg 1 punkti 13 sätteid, mille kohaselt tööandja on kohustatud korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus - ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe, § 13 lg 1 p 51 sätteid, mille kohaselt tööandja on kohustatud tagama, et ohualal töötab ainult asjakohase erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja või tööd tehakse sellise töötaja järelevalve all. Peale selle rikkus Hermann Þór M. I Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 5 lõike 4 alusel Eesti Vabariigi valitsuse 11.01.2000 määrusega nr 13 kehtestatud „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid“, sealhulgas: § 1 lõike 1 sätteid, mille kohaselt tööandja tagab, et töötaja kasutusse antav töövahend sobib tööülesannete täitmiseks ning et seda hoitakse sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. Kui ohutust ei ole võimalik täielikult tagada, tuleb rakendada sobivaid abinõusid terviseriski optimaalseks vähendamiseks; § 1 lõike 2 sätteid, mille kohaselt töövahendi konstruktsiooni või kasutusviisi muutmine on keelatud, kui see halvendab töövahendi ohutust, võrreldes valmistaja poolt ettenähtuga; § 4 lõige 2 sätteid, mille kohaselt töövahendile, mille kasutamisega võib kaasneda purunevate osade, töödeldava tooriku, töötlemisjäätmete, lõikeriistade vm eemalepaiskumine või esemete kukkumise oht, peab vajadusel olema paigaldatud ohtu välistav kaitsepiire; § 7 lõige 10 sätteid, mille kohaselt töövahendi kasutamisel, hooldusel ja seadistamisel tagab tööandja valmistaja antud kasutusjuhendis esitatud nõuete järgimise; § 8 lõike 1 sätteid, mille kohaselt tööandja tagab, et enne töövahendi kasutuselevõttu viiakse läbi töökohale paigaldatud või seal kokkupandud töövahendi korrasoleku ja paigalduse õigsuse kontroll. Nimetatud rikkumiste tagajärjel sai võimalikuks, et 08.01.2010 kella 08:45 paiku Lääne maakonnas Taebla vallas Tagavere külas asuvas osaühingule Fintrade kuuluvas tootmishoones automaatse etteveoga statsionaarsel ketassael Tehnika ZRT2-400 töötanud ja saeliini otsas sae märgistamata ohualas seisnud H S, kelle puhul oli nimetatud töövahendil töötamiseks läbi viimata tööohutusalane juhendamine, poolt saele lükatud lõpuni saagimata saematerjal mõõtmetega 3,12 m korda 8,6 cm paiskus ketassaelt kiilunoa puudumise tõttu tagasi ettelükkaja suunas ning tabas teda tagasipaiskumist takistava saetera kaitse puudumise tõttu rindkere piirkonda, põhjustades eluohtlikke vigastusi: * mille tagajärjel H S sündmuskohal suri. Sellise tegevusega pani Hermann Þór M.I toime töötervishoiu - ja tööohutusnõuete tahtlik u eiramise, millega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm, s.o KarS § 197 lg 2§ 13 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /tl 96 II kd/. Prokuröri poolt Hermann Pór M. I-le nõutud karistus: KarS § 197 lg 2 - § 13 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõu dis prokurör kohtus 5 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1,3 jätta 5-kuuline vangistust tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Hermann Pór M.I ühe aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsjad jäid kohtus kokkuleppe juurde.

1-14-8174 Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsjate juuresolekul ja kohus mõistab Hermann Pór M.I süüdi, kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi - kuriteoga tekitati H S xxx K S varalist kahju 1661,13 eurot. Kriminaalasjas on esitanud kannatanu K S tsiviilhagi 1661,13 euro suuruse varalise kahju hüvitamise nõudes /tl 5 I kd/. Hermann Þór M.I on nõus tasuma kannatanule 1661,13 eurot ning on nõus selle väljamõistmisega temalt. Kohus leiab, et t siviilhagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043, TsMS § 440 lg 1 alusel ja kuriteoga H.P.M.I poolt kannatanule K.S`le tekitatud varaline kahju tuleb kannatanu kasuks välja mõista H.P.M.I-lt. 09.12.2014 määrusega nr 1 -14-8174 jättis kohus menetlusse võtmata K S tsiviilhagi Hermann Pór M.I vastu kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju 60 000 eurot hüvitamise nõudes. Tõkendit kohaldatud ei ole. Asitõendid puuduvad. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p -le 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb Hermann Pór M.I-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 585 eurot (1,5 * 390). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p -le 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale K.Aus H.P.M.I kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud 108 eurot /tl 44-46 III kd/, 247,92 eurot /tl 96-99 I kd/, kokku 355,92 eurot. Tõlgitasu on KrMS §177 lg 3 kohaselt lisakulu. Käesolevas kriminaalasjas on Sunny Galandrex Tõlkebüroole makstud kirjaliku tõlke eest 658 eurot /tl 42 I kd/, KrMS § 173 lg 4 kohaselt jäävad lisakulud selle isiku kanda, kelle need on tekkinud, seega jääb tõlkekulu riigi kanda.