Kohtulahend

Seisuga 11.06.2015 on solidaarset nõuet täiteasjades 095/2005/167, 095/2005/168, 095/2005/169 tasutud 4718,19 ja jääk koos täitekuludega on 4167,13 eurot (ka Heino Männiste võlg). Seega kohtutäitur leiab, et menetluse lõpetamine seoses tasumisega ei ole põhjendatud. Solidaarvõlgnike (VÕS § 65 jj) puhul avatakse iga võlgniku kohta täitetoimik kohu täitmisele antud summas kui sissenõudja ei määra teisiti. Sissenõudja võib määrata millises osas, milliselt solidaarvõlgnikult ta nõude täitmist nõuab. Kui sissenõudja ei määra teist tasumise korda, nõutakse igalt solidaarvõlgnikult kogu summa (sh kohtutäituri tasu) tasumist seni kuni nõue saab rahuldatud. Igalt solidaarvõlgnikult eraldi nõutakse vaid tema peale tehtud kulutused, seega võivad solidaarvõlgnike nõuded erineda kitsamas mõttes täitekulu erinevuse võrra. Kohtutäitur märgib, et infosüsteemis nähtavad solidaarvõlgniku täitetoimikus tasumisena märgitud summas ei sisaldu ainult selle solidaarvõlgniku tasutud summa, vaid mingil ajahetkel sisse kantud kõikide solidaarvõlgnike tasutud summad koos. Kuivõrd enamus täitureid kasutab tööprogrammina TäitISest erinevat infosüsteemi, ei ole nii tehnilise ebatäiuse kui ka mõistlikkuse põhimõtte tõttu jäägid TäitISes suvalisel ajahetkel tõesed. Jääke muudetakse solidaarvõlgnike toimikutes periooditi või siis vajaduse tekkimisel. Kohus on tuvastanud, et Viru Ringkonnakohtu 04.10.2004 kohtuotsusega nr 2-1-197/04 Heino Männistelt solidaarselt Xxx Xxx ja Xxx Xxx välja mõistetud kahju summas 133 025 krooni ehk 8501,85 eurot xxx kasuks, ei ole veel täismahus hüvitatud. Seisuga 11.06.2015 on solidaarselt tasutud vaid 4718,19 eurot. Seega täitemenetluse lõpetamiseks üksnes sel põhjusel, et üks solidaarvõlgnikest leiab, et on enda osa võlast tasunud, puudub alus. Peale seda kohus juhib avalduse esitaja tähelepanu asjaolule, et Kriminaalmenetluse seadustik ei anna täitmiskohtunikule õigust lõpetada täitemenetlust. Antud juhul tegemist ei ole kriminaalasjas tehtud kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste, kahtluste või ebaselgustega, mille lahendamine on KrMS § 431 kohaselt täitmiskohtuniku pädevuses. Vastavalt Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 on täitemenetluse lõpetamine kohtutäituri pädevuses. TMS § 48 lg 1 kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse: 1) sissenõudja avalduse alusel; 2) kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud; 3) nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel; 4) kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine; 5) kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub täitmise vältimiseks vajaliku tagatise andmine; 6) sissenõudja või võlgniku surma või lõppemise puhul, kui nõue või kohustus ei saa üle minna surnud isiku pärijatele või õigusjärglastele; 7) täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu; 8) muul seaduses sätestatud alusel. Kriminaalmenetluse seadustik ei anna täitmiskohtunikule õigust lahendada kaebust kohtutäituri otsuse või tegevuse peale.

TMS § 217 lg 1 kohaselt võib võlgnik kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib võlgnik kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Heino Männiste avalduse sisu ja vormi arvestades ei ole seda võimalik lahendada kui kaebust kohtutäituri tegevuse peale. Täitemenetlusregistrist nähtuvalt vaidlusaluses täiteasjas sissenõudjaks on kannatanu xxx metskond. Nõue ei ole aegunud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 sätestatud tähtaega arvestades, milleks on 10 aastat kohtuotsuse jõustumises või täitedokumendi väljaandmisest. Ehkki kehtiv seadus on tõepoolest sätestanud jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtajaks 10 aastat (kuni 4. aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni järgi 30 aastat), on Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-116-13 (p 13) selgitanud, et „VÕSRS § 9 lg 4 teise lause alusel on selgelt arusaadav seadusandja soov aegumistähtaja olulist lühenemist võlausaldaja huvides osaliselt tasakaalustada üleminekuperioodi kehtestamisega. Seetõttu leiab kolleegium olevat võimaliku VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldada, et enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi.“ Elektroonilisest täitetoimikust nähtub, et avaldus täitemenetluse läbiviimiseks on esitatud täiturile 07.01.2005, mil kehtis veel 30-aastane aegumistähtaeg. Seega tuleb antud juhul lugeda 10-aastast aegumistähtaega alates 01.03.2011. Kuivõrd täitemenetlus on algatatud õiguspäraselt nõuetekohase täitedokumendi ja sissenõudja täitmisavalduse alusel ja võlakohustus on siiani täismahus täitmata, siis kuulub täitemenetlus jätkamisele kuni võlanõude tegeliku täitmiseni. Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldamata Heino Männiste taotluse täitemenetluse lõpetamiseks. allkirjastatud digitaalselt Larissa Prokopenko Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.