Kohtulahend

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu

I.J-ile on esitatud süüdistus KarS § 423 järgi selles, et tema süstemaatiliselt juhtis mootorsõidukit vastava kategooria juhtimisõiguseta 24.06.2015. a kella 01.05 paiku Jõgeva maakonnas Palamuse vallas Varbevere külas Kivijärve-Varbevere tee 8. kilomeetril mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga 585TJB, olles eelnevalt juhtinud mootorsõidukit ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta 07.05.2015. a kell 19.55 Tartu maakonnas Tartu linnas Turu tänaval ja 11.05.2015. a kell 01.36 Põlva maakonnas Kanepi vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 228. kilomeetril.

KarS § 4231 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui I.J 1-aastasel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata I.J Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse kriminaalhooldaja järelevalve alla. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse

sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista I.J süüdi KarS § 423 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 86,16 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 48 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 134,16 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 719,16 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles kohtult sundraha vähendamist 1⁄2 võrra ja vähendatud menetluskulude tasumise võimaldamist osade kaupa 6 kuu jooksul. Prokurör nõustus kaitsja taotlustega. Kohus leiab, et sundraha vähendamine 1⁄2 võrra on põhjendatud ja vajalik. Siinjuures tugineb kohus 2565 lg-le 2, mille kohaselt vähendab kohus kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust tehes sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus arutas kriminaalasja kiirmenetluses, mistõttu tuleb sundraha vähendada. Seega on väljamõistetavaid

menetluskulusid kokku 426,66 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata väljamõistetavad menetluskulud tasumisele osade kaupa 6 kuu jooksul. Siinjuures arvestab kohus, et I.J töötab ja tema sissetulekuks on lisaks saadavale töötasule (600-800 eurot kuus) ka invaliidsuspension (80% töövõimetus, pension üle 200 euro), I.J elab üksi ja tema sissetulekust tehakse kinnipidamisi teiste nõuete katteks. Kohus, hinnates I.J sissetulekuid ja väljamõistetavate menetluskulude suurust, leiab, et I.J majanduslik seisund ei võimalda kõikide menetluskulude tasumist ühe korraga. I.J-ile tuleb anda võimalus menetluskulud tasuda vabatahtlikult. Sellest lähtuvalt peab kohus põhjendatuks määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa 6 kuu jooksul.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.