Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
3-1-1-62-15 2. juuli 2015 Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kolmanda isiku R. A. vara väljaandmine Tallinna Ringkonnakohtu 5. detsembri 2014. a määrus kriminaalasjas nr 1-14-8153 Kolmanda isiku R. A. esindaja vandeadvokaat Risto Käbi Põhja Ringkonnaprokuratuur, esindaja prokuröri abi Algis Sepp 3. juuni 2015, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 9. oktoobri 2014. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu
5.detsembri 2014. a määrus.
2.Teha uus määrus, millega anda sõiduk Toyota Prius (VIN-kood XXXXXXXXXXXXXX) välja Prantsusmaale, keda selle sõiduki väljaandmisel esindab INFO RIGA SIA.
3.Kolmanda isiku esindaja määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Määrata Advokaadibüroole Lex 1 makstava riigi õigusabi tasu suuruseks R. A.-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 144 (sada nelikümmend neli) eurot, sealhulgas käibemaks 24 (kakskümmend neli) eurot. Jätta see menetluskulu riigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.29. septembril 2014 esitas Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Algis Sepp maakohtule taotluse anda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 470 lg 1 alusel Prantsusmaale välja sõiduauto Toyota Prius. Taotluse kohaselt alustati 8. aprillil 2014 kriminaalmenetlust KarS § 202 lg 1 tunnustel selles, et sõidukil Toyota Prius on VIN-koodi muutmise tunnused ning tegemist võib olla Prantsusmaalt varastatud sõidukiga. Sõiduki valdaja R. A. selgitas tunnistajana ülekuulamisel, et ostis sõiduki ajalehekuulutuse kaudu M. K. käest. Sõiduki registreerimisel ega hoolduse käigus Toyota esindaja juures ei ilmnenud märke sellest, et tegemist on varastatud sõidukiga. M. K. selgitas, et ostis sõiduki Leedust. Ekspertiisiaktiga tuvastati, et sõiduki tehasetähises on muudetud tekstimärke. Prantsusmaa Sirene büroo teatise kohaselt varastasid sõiduki tundmatud kurjategijad Prantsusmaalt.
2.Harju Maakohtu 9. oktoobri 2014. a määrusega otsustati sõiduk Toyota Prius välja anda
Prantsusmaa ametivõimude poolt volitatud vara õigusjärgsele omanikule kindlustusettevõttele Garantie Mutuelle des Fonctionnaires Assurances või kindlustusettevõtte poolt volitatud isikutele. Maakohtu põhjenduste kohaselt võib KrMS § 470 lg 1 ja § 469 kohaselt vara välisriigile üle anda, kui väljaantav vara on saadud taotlevas riigis menetletava kuriteoga ja taotluse aluseks olev tegu on kuriteona karistatav nii Eesti karistusseadustiku kui ka täitva riigi karistusseaduse järgi. Prantsusmaa pädeva õigusabiasutuse poolt esitatud õigusabitaotluse kohaselt varastati sõiduk Prantsusmaal. Sõiduk kuulus N. A.-le ja oli kindlustatud ettevõttes Garantie Mutuelle des Fonctionnaires Assurances, kes hüvitas omanikule vargusega tekitatud kahju ning omandas sõiduki. Tegu on karistatav vargusena nii Eesti kui ka Prantsuse karistusseadustiku järgi. Maakohus märkis lisaks, et varastatud sõidukite puhul asjaõigusseaduse (AÕS) § 95 lg-st 3 tulenevalt heauskset omandamist ei toimu, mistõttu ei takista pärast sõiduki vargust toimunud ostu-müügitehingud selle väljaandmist.
3.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. A. esindaja Oleg Nišajev, kes taotles määruse tühistamist. Määruskaebuse esitaja arvates peaks sõiduki väidetav omanik esitama kolmanda isiku vastu hagi Eesti kohtusse, et lahendada omandiõiguse küsimus.
4.Tallinna Ringkonnakohtu 5. detsembri 2014. a määrusega jäeti kolmanda isiku esindaja määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul on sõiduki väljaandmine põhjendatud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse abistamise konventsiooni artikli 8 lõikega 1 ja KrMS § 469 lg 1 p-ga 1.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5.Ringkonnakohtu määruse vaidlustas R. A. esindaja vandeadvokaat Risto Käbi, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu
määruse
tühistamist.
Määruskaebuse
kohaselt
rikkusid
kohtud
oluliselt
menetlusõigust. 5.1 Esiteks ei kaasatud menetlusse kolmandat isikut, mis oleks nõutav analoogia korras konfiskeerimismenetlusega. Kolmandal isikul ei olnud maakohtus võimalik avaldada arvamust vara väljaandmise osas. Kohtud ei andnud menetluses hinnangut kolmanda isiku varalistele õigustele. 5.2 Samuti ei selgitanud kohus, millisel õiguslikul alusel antakse vara üle Prantsuse kindlustusühingule, ega ka seda, kellele võib sõiduk kuuluda Prantsuse õiguse järgi. Maakohus väljus määruse tegemisel ka prokuratuuri taotluse piiridest, milles taotletakse vara väljaandmist Prantsusmaale, mitte välisriigi äriühingule. Kohtutel ei olnud pädevust lahendada tsiviilõiguslikku omandivaidlust. 5.3 Prokuratuuri taotluse aluseks olnud Prantsusmaa ametivõimude taotlus ei viita asjaolule, et vargusega seoses käiks Prantsusmaal kriminaalmenetlus, mis on üks KrMS § 469 lg 1 p 1 ja § 470 kohaldamise tingimustest. 5.4 Lisaks ei nähtu kriminaalasjast, kes on Prantsuse ametivõimude taotlust tõlkinud ja kas tõlki on vastutuse eest hoiatatud (KrMS § 161 lg 3). Samuti on asjale lisatud eesti keelde tõlkimata prantsuskeelsed dokumendid, mis on vastuolus KrMS § 161 lg-ga 1.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6.Riigikohus märgib, et kooskõlas varasema kohtupraktikaga ei hõlma kriminaalmenetlusalase rahvusvahelise koostöö raames tehtavad otsustused väljaandmise esemeks oleva vara kuuluvusega seotud eraõiguslikke küsimusi, vaid üksnes vajaliku abi tagamist välisriigi kriminaalmenetluse toimetamisel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-21-13, p 13 ja nr 3-11-35-12, p-d 10 jj). Seega ei otsustata käesolevas menetluses selle üle, kellele kuulub väljaaantav sõiduk. Vara väljaandmise menetluses antakse vaid esialgne hinnang vara üleandmise lubatavusele, võttes arvesse selle valdaja varalisi õigusi.
7.Vara väljaandmise otsustamisel tuleb kolleegiumi hinnangul arvestada järgmist. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 18 lg 1 kohaselt kohaldatakse asjaõiguse tekkimisele selle riigi õiguse sätteid, kus asi asus asjaõiguse tekkimise ajal. Seega kohaldatakse Eestis omandatud sõidukile Eesti õiguse sätteid, sh asjaõigusseadust. Seetõttu võib vara üleandmine olla selgelt välistatud olukorras, kus õigusabi taotluses esitatud asjaoludest nähtub, et Eestis asuva vara valdaja on selle omandanud heauskselt. Kui õigusabi taotluse kohaselt on vara heauskne omandamine Eesti õiguse kohaselt välistatud, näiteks seetõttu, et vara on omaniku valdusest välja läinud tema tahte vastaselt (vt AÕS § 95 lg 3), on vara väljaandmine teisele riigile võimalik. Nii oli ka praeguses asjas. Seejuures tehakse lõplik otsus vara kuuluvuse ja selle omanikule tagastamise kohta taotleva riigi õiguse kohaselt selles riigis toimetatavas kriminaalmenetluses. Kolmandal isikul on võimalik taotleda enda kaasamist sellesse menetlusse taotleva riigi õiguse kohaselt.
8.Kolleegium märgib samas, et vara väljaandmine riivab eeltoodust tulenevalt vaieldamatult vara valdaja õigusi ja huve, mistõttu on ta kriminaalmenetluses KrMS § 401 tähenduses käsitatav kolmanda isikuna, keda tuleb menetlusse kaasata. Praeguses asjas otsustas maakohus vara väljaandmise üle kirjalikus menetluses prokuröri taotluse alusel. Toimiku materjalist nähtuvalt ei avanenud R. A.-l tõepoolest võimalust avaldada maakohtu menetluses arvamust vara väljaandmise kohta. Siiski leiab kolleegium, et kolmandal isikul oli võimalik kaitsta oma õigusi määruskaebemenetluses, vaidlustades maakohtu määrust ringkonnakohtus ja seejärel ka Riigikohtus, mida R. A. ka tegi. Seega ei rikutud vara väljaandmise menetluses R. A. õigust olla menetlusse kaasatud sel määral, et see tingiks maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistamise. (Vt nt ka Riigikohtu määrus kriminaalasjas 3-1-1-62-13, p-d 14-15.)
9.Määruskaebuse esitaja hinnangul on kriminaalmenetlusõigust rikutud ka sellega, et toimikus on eesti keelde tõlkimata dokumente, samuti ei selgu, kes tõlkis kriminaalasjas vastastikuse õigusabi taotluse. Kolleegium nõustub, et KrMS § 10 lg 3 kohaselt peavad kõik toimikusse lisatud dokumendid olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Samas ei nähtu maa- ega ringkonnakohtu määrusest, et kohus oleks tuginenud tõlkimata dokumentidele. Õigusabi taotluse sisu nähtub lisaks selle tõlkele ka prokuratuuri taotlusest ja määruskaebuses ei viidata sellele, et tõlge olnuks ebaõige või eksitav.
10.Kolmanda isiku esindaja viitab ka sellele, et prokuratuuri taotluse aluseks olnud Prantsusmaa ametivõimude
taotlusest
ei
nähtu,
kas
vargusega
seoses
on
Prantsusmaal
alustatud
kriminaalmenetlust, mis on üks KrMS § 469 lg 1 p 1 ja § 470 kohaldamise tingimustest. Kolleegium märgib, et Prantsuse prokuratuuri õigusabi taotluse kohaselt on sõiduk varastatud. Prokuratuuri vara väljaandmise taotlusest nähtub, et vastav teave oli kantud Schengeni infosüsteemi, mis eeldab kriminaalmenetluse toimetamist. Seega oli seaduse nõue täidetud.
11.Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium maa- ja ringkonnakohtu seisukohaga, et Prantsusmaa õigusabi taotluses esitatud asjaoludel on vara väljaandmine Prantsusmaale lubatav ega ole vastuolus Eesti õiguse põhimõtetega. Kolleegiumi hinnangul on siiski eksitav maakohtu määruse resolutsioon, mille kohaselt tuleb vara välja anda Prantsusmaa Vabariigi ametivõimude poolt volitatud vara õigusjärgsele omanikule või tema poolt volitatud isikutele. Selline sõnastus viitab tõepoolest otsustamisele vara kuuluvuse üle. Sellega rikkusid kohtud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, kuna KrMS § 470 lg 1 näeb ette vara väljaandmise välisriigile, mitte konkreetsele isikule, sh vara väidetavale omanikule. Sellest tulenevalt ja lähtudes KrMS § 362 p-st 2, § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 7, tühistab Riigikohus maa- ja ringkonnakohtu määrused ning määrab, et sõiduk antakse välja Prantsusmaale, kui taotlevale riigile, keda õigusabi taotluse kohaselt esindab selle sõiduki väljaandmisel INFO RIGA SIA. Sellega ei raskendata kolmanda isiku olukorda.
Vandeadvokaat
R.
Käbi
esitas
Riigikohtule
taotluse
riigi
õigusabi
tasu
suuruse
kindlaksmääramiseks Advokaadibüroole Lex 1 summas 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot). Taotluse kohaselt kulutas kolmanda isiku esindaja määruskaebuse koostamiseks kokku 9 pooltundi. Kolleegium peab taotluses nimetatud toiminguid määruskaebemenetluses vajalikeks ja leiab, et nendeks kulunud aeg on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 30. septembri 2014. a otsuse p-dest 2 ja 23, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium taotluse. KrMS § 361 lg 1 p-s 7 nimetatud lahendi tegemise tõttu tuleb eelmärgitud menetluskulu jätta KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.